www.militaar.net

toomas tyrk kirjutas: Kui "naaber" korraldab regulaarselt meie piiri lähedal õppusi, kus liiguvad diviisi tasemel üksused ühest kohast teise, siis peaks meie samal ajal korraldama vähemalt reservpataljoni mastaabis kordusõppusi. Parem kui mitme pataljoni mõõdus.

Kui neid ei toimu, ja mõni naabri polk kogemata kaardid sassi ajab - jama kui palju...

Kuigi ma olen Sinuga laias laastus nõus (ka sellega, mille ma tsitaadist kustutasin), tuleb tõe huvides mainida, et Eestis toimub (kordus)õppusi alljärgnevalt

1. kevadel Kevadtorm - pataljoni harjutus brigaadi raamistikus, kus põhiosaline on möödunud väljaõppeaastal koolitatud JVP+brigaadi komponendid. Sellel aastal oli ka teine päris pataljon - üks maakaitsepataljon KL baasil). Üldiselt hakkab asi vaikselt omandama brigaadi taktikalise grupi manöövrite tunnuseid.

2. sügisene Siil - jalaväepataljoni reservõppekogunemine, kus kutsutakse kohale nii 5 aastat tagasi reservi arvatud JVP. Selle skeleti juurde võiks hakata tasapisi tekkima mõni kaitseringkonna brigaadi (2. vms JvB) harjutus. Esialgu brigaadi raamistikus, hiljem ka brigaadi koosseisus.

Veel peab mainima, et lähimal ajal kasvab oluliselt RÕK-idele kutsutavate arv, kui see on siiani olnud 2000 tuuris, siis 2011 on see juba üle 5000.

Kõutsi-aegne stagnatsioon hakkab vaikselt mööda saama. Minu tagasihoidlik arvamus - kui "tanki-Ants" oleks saanud olla KV eesotsas sel ajal, kui Kõuts kõnesid pidas ja NATO-ga lõimus, oleks meil täna ka valmisolekuväeosad olemas.

Mille taha suuremate väekoondiste "liigutamine", Kevadtormi, Siili vms ajal pidama jääb, on näiteks korralike transpordivahendite vähesus (eriti KL liinis) ja kvalifitseeritud instruktorite nappus - ja meie alaettevalmistatud reservohvitseride kehv tase. Eesti seadusruum ei võimalda teha nt tehnika rekvireerimist rahuajal, ilma igasuguse "olukorrata". Justminni juristid olid jube õnnelikud oma suure töövõidu üle, kui võeti rahalt maha kamina tehtud määrus, mis sätestas rekvireerimiseks ettevalmistuste tegemise rahuajal. Hüpoteetiline sõjaoht ei olevat piisav põhjendus sekkuda isiku eraellu.

See KL-i piisavasse ööpäevaringsesse valmdusse panek on suhteliselt ulmeline ettevõtmine ja ressursikulu tuleb seejuures ebaproportsionaalselt suur. Jah, mõni, kes elab maleva staabist püssilasu kaugusel, jõuaks 30 min kohale. Teine aga tuleb 3 tundi. Samuti peavad kusagilt laekuma ka maleva kaadritöötajad, kes pääsevad ladudesse. Mingite lahingrühmade kokkupanek ja varustamine võtaks omakorda miinimum mõned tunnid aega ja isiklikult ma ei oleks ka peale seda nende lahinguvõimekuses väga kindel. Mis ma tahan öelda, on, et kui näit kesköösel häire tuleb, siis enne hommikut ei saa ükski lahinguliselt arvestatav lahingrühm küll välja sõidetud.

Ainus toimiv lahendus on ajateenijate kasutamine lahinguvalmiduse osana, sest nemad on võimelised iga kell kõige organiseeritumalt ja operatiivsemalt alalisest paiknemiskohast välja liikuma. Samuti saab neid hoida ajadusel pikka aega ja erilisi lisaressursse rakendamata eri valmidusastmetes kuni poole tunnini (signaal-väljasõit) ja ka treenida.

hummel ütles:

Ainus toimiv lahendus on ajateenijate kasutamine lahinguvalmiduse osana, sest nemad on võimelised iga kell kõige organiseeritumalt ja operatiivsemalt alalisest paiknemiskohast välja liikuma. Samuti saab neid hoida ajadusel pikka aega ja erilisi lisaressursse rakendamata eri valmidusastmetes kuni poole tunnini (signaal-väljasõit) ja ka treenida.

Mis taktikat on need ajateenijad võimelised viljelema? Jagu, rühm, kompanii? Mis on sellise üksuse suurim tulejõud? GC? Mis jõu vastu nad oma relvadega lähevad? jne.

kaur3 kirjutas:hummel ütles:

Ainus toimiv lahendus on ajateenijate kasutamine lahinguvalmiduse osana, sest nemad on võimelised iga kell kõige organiseeritumalt ja operatiivsemalt alalisest paiknemiskohast välja liikuma. Samuti saab neid hoida ajadusel pikka aega ja erilisi lisaressursse rakendamata eri valmidusastmetes kuni poole tunnini (signaal-väljasõit) ja ka treenida.

Mis taktikat on need ajateenijad võimelised viljelema? Jagu, rühm, kompanii? Mis on sellise üksuse suurim tulejõud? GC? Mis jõu vastu nad oma relvadega lähevad? jne.

Ma loen sellest küsimusest skepsist ettepaneku suhtes välja.
Enne kui tõestame, et "pole kaamel", ootame samadele küsimustele vastust KL'i kontekstis.

kangelaspioneer, ma ei vaidlusta seda, et ajateenijad saab kõige kiiremini jalule. Siin ei tasu isegi KL'iga mingit võistlust korraldada. Ma olen skeptiline selle osas, et mida nad võivad osata (mingil väljaõppeperioodil), mis on nende motivatsioon ja mis on nende relvastus. Oma noorusaegadest mäletan, et kõige tugevamaks küljeks oli motivatsioon

Küsimusele, mis esitatakse sellises vormis, on võimalik muuhulgas vastata, et viljelevad sellist taktikat, mida peavad, kasutavad tulejõuna selliseid relvi, mis on ette nähtud ja lähevad sellise jõu vastu nagu normaalne on.

Muidugi, kui ajateenijad on oma erialaõppeperioodi alguses, pole vähemalt erialarelvaliikidel tase nii hea, kui selle lõpus, kuid midagi on siiski juba SBK-stki olemas ja ma väidan, et seda on rohkem, kui KLSBK läbinutel. Lisaks on väljaõppe kätte saanud nooremallohvitserid. Erialaõppe algul jagatakse üldjuhul juba kätte raskem relvastus ja väidaksin, et juba kuu aja pärast on nad võimelised seda seersantide, veeblite ja leitnantide juhendamisel täiesti rahuldavalt kasutama rühma koosseisus, samuti jalaväeruhma koosseisus. vaja küll treenida veel eri tasemetel koostööd ja kinnistada.
Kaitseväe üldine hästi toimiv ja organiseeritud üldjalaväeline tase on kompanii, KL-is üldjuhul rühm. Motivatsiooniga on asjalood huvitavad, kuid üldiselt on nii, et kui ajateenijad saavad kord teha midagi reaalselt põnevat ja kasulikku, on nad motiveeritud mitte vähem, kui keskmised kaitseliitlased. Ajateenijad vihkavad üldjuhul kv väljaõppe ja teenistuse igapäevarutiini ja üksluisust.

Mul pole midagi KL vastu, kuid KL ei maksaks ka üle hinnata. Antud kontekstis vähemalt kindlasti mitte. Küll aga on kurjast, et kaitseväelastel enamasti käegakatsutavad lahingulise valmiduse ülesanded ja rakendussüsteem praktiliselt puuduvad. 10-15 a tagasi ju olid, aga meid kaitseb võimalike üleöö üllatuste eest ju kõikvõimas NATO Brüsselis ja kindlasti ilmatu reservarmee paberil.


Ei puutu nii otseselt üllatus-teemasse, kuid tahaks siinkohal mõnes mõttes kaasa kiita õppusele "Tallinn põleb", mille logistikud Jägalas läbi viisid. Sellist asja pole ka vist vähemalt 10 a tehtud, et väeosa kogu oma killavooriga dislokatsioonilinnakust täielikult ära kolib ja teisalt jätkab. K a kantseleitibid jms tsiviil-adminsitratiivosa, mitte ainult laigulised müttajad.

hummel kirjutas:

Muidugi, kui ajateenijad on oma erialaõppeperioodi alguses, pole vähemalt erialarelvaliikidel tase nii hea, kui selle lõpus, kuid midagi on siiski juba SBK-stki olemas ja ma väidan, et seda on rohkem, kui KLSBK läbinutel. Lisaks on väljaõppe kätte saanud nooremallohvitserid. Erialaõppe algul jagatakse üldjuhul juba kätte raskem relvastus ja väidaksin, et juba kuu aja pärast on nad võimelised seda seersantide, veeblite ja leitnantide juhendamisel täiesti rahuldavalt kasutama rühma koosseisus, samuti jalaväeruhma koosseisus. vaja küll treenida veel eri tasemetel koostööd ja kinnistada.
Kaitseväe üldine hästi toimiv ja organiseeritud üldjalaväeline tase on kompanii, KL-is üldjuhul rühm. Motivatsiooniga on asjalood huvitavad, kuid üldiselt on nii, et kui ajateenijad saavad kord teha midagi reaalselt põnevat ja kasulikku, on nad motiveeritud mitte vähem, kui keskmised kaitseliitlased. Ajateenijad vihkavad üldjuhul kv väljaõppe ja teenistuse igapäevarutiini ja üksluisust.

hummel, mis relvastushangetega saaks viia väikeste üksuste tulejõu (mis meie tingimustes on vist kõige võimekamad kiiresti reageerima) kiiresti üles - efektiivsed TT-relvad (näiteks NLAW), automaatgranaadiheitjad jne? Mingi taoline struktuur aga 21. saj relvadega, sest see kontseptsioon pandi kirja 1974?

http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=8196302

Mina siiski arvan nagu mjr Ühtegi (hetkel kol-ltn), et NATO riigi vastu ei minda mingi ad hoc lahendusega nagu Gruusia vastu ja ofensiiv algab ikkagi õhuoperatsioonidest ja eri/dessantüksuste maandamisest (õhust). Kas Ühtegi ise mitte spetsnazovetsina Afganistanis ei olnud? St ta ei targuta mingite värvilise NATO buklettide teemal, vaid omab ka ise fist hand kogemust?

St operatsioon "nagu peab" - seda enam, et õhukaitse on ja jääb kehvakeseks ning meie vähesed tugikohad on lihtne tasa lülitada taktikaliste pommitajate reidiga.

Kuskohast pärinevad andmed, et Eesti naabruses pole ühtegi taktikalise lennuväe lennuvälja? Minumeelest nt Gdov, kus baseerub Su-24 polk (kus sõja-ajal saab ühe polgu juurde tuua või korras tehnikaga selle polgu täiskoosseisuni tugevada) asub mingi 50 km piirist ja see tehnika on disainitud spetsiaalselt iga-ima low level sissetungideks?

Ja kui õhukaitse on üks külaliseskadrill Ämaris, siis pole siia ka mingeid polkude horde ju tarvis. Mingid Inglismaalt siialendamised jne pole siiski teema.

See on lausa hämmastav, kui kiiresti hakatakse "vana jura" ajama. Kaur3 - sina peaksid ikka suutma teemas (magistritöö) püsida!
Mulle on tunne, et enamus pole seda tööd lugenud ja ajavad oma tavapärast teooriat.
Võtke parem Sireli töö ette ja lahake tema seisukohti. Näiteks: Strateegilise üllatuse tekkimise analüüsi tulemusena näidati töös kaitsja enda suurt rolli kujunemisel „üllatatavaks" pooleks.
Mis need siis olid ja kas saab tuua võrdlusi Eestiga?

soesilm, ehk kõik hakkavad rääkima sellest, kus neil pigistab

Kapten Mart Sirel võiks oma ülemate nõusolekul lasta ise selle lõputöö avalikult üles riputada, sest see on juba ilmselgelt ületanud teatud uudisekünnise ning tõesti on tobe siin targutada ühe ajaleheintervjuu põhjal.

Miks see töö ainult siselehele küll üles riputatakse? Tehakse PR spinn ära ja rahwas vaadaku suu vett täis ...

Lähiajal saavad KVÜÕA lõpetajate tööd nähtavaks kaitseväe siselehel.

http://www.ksk.edu.ee/est/uudised/index.php?newsID=1732

Kapten Trumm kirjutas:
Kuskohast pärinevad andmed, et Eesti naabruses pole ühtegi taktikalise lennuväe lennuvälja? Minumeelest nt Gdov, kus baseerub Su-24 polk (kus sõja-ajal saab ühe polgu juurde tuua või korras tehnikaga selle polgu täiskoosseisuni tugevada) asub mingi 50 km piirist ja see tehnika on disainitud spetsiaalselt iga-ima low level sissetungideks?

Allikat teatud põhjustel nimetada ei saa, kuid armeereformile viidates on mainitud, et üksust seal enam ei paikne (ümberpaigutamist ja -formeerimist käsitlevaid andmeid on teisigi, seega julgen usaldusväärseks pidada). Lennuväli on loomulikult alles, ilmselt ka teatud hooldusmeeskond raja kasutuskõlblikuna hoidmiseks.

Wikipeediat ju tohib tsiteerida

722-й бомбардировочный авиаполк — Гдов (Смуравьево) — Су-24(расформирован, техника вывезена)

http://ru.wikipedia.org/wiki/6_%D0%90_% ... 0%92%D0%9E

Siin on paar aastat tagasi Vlastis ilmunud kaart, mida saab võrrelda Wikiga.



http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1015748

Ülejäänud õhujõudusid puudutavad artiklid ja kaardid on lehe alumises ostas.

http://www.kommersant.ru/vlast/?IssueID=41893

Wiki annab teada:

722-й бомбардировочный авиаполк — Гдов (Смуравьево) — Су-24(расформирован, техника вывезена).

Võib ja olla, et 2008 aastast(Selle aasta augustist need Vlasti andmed ju pärinevad) on asju kokku tõmmatud ja polk tõepoolest ümber formeeritud ning tehnika mujale viidud. Või siis on muidugi olemas ka võimalus, et SEE tehnika on välja viidud ja polk õpib ünber SU-34 peale...2010 aasta lõpuks ähvardati neid masinaid toota 32 ühikut.

http://www.sukhoi.org/news/company/?id=3204

Vat kus lugu, mul vana info
Kuid kui Ämarisse mingid linnud siginevad, küll see Gdov taasasustatakse.

Kui praegu seda kaarti vaadata, siis hetke seisuga on üks eskadrill Eestis juba regionaalne tegija. Pihkva oblastis asuvad S-300 d hävitatakse enne kui venelased midagi teha jõuaksid.

Ma ei ole mingi lennuväe spetsialist, kuid leidsin sellise ümberorganiseerimise jutu.

Это первоначально так планировалось "оптимизировать". В реальности и со вторым этапом вышло чуть по дргому
Истребители:
6961 АБ Бесовец Су-27(42) по этому форуму - 2 эск, где-то 30 штат.
6959 АБ Оленья МиГ-31(24)Су-27(16) - до Оленьи ни один ни второй не долетели МиГ-31 так и остались в котласе (возможно и 6959 АБ ) Су-27 частью в Бесовец, частью ...
6967 АБ Чкаловск Су-27(42) - вообще не слышно что там что-то осталось, скоее всего как и Су-24М одной эскадрилью в составе 7054 АБ БФ г.Черняховск.
6982 АБ Домна МиГ-29(42) - одна эскадрилья в составе 320 АБ Чита (хотя номер и странный, да и база - бывший 112 овпбу) - http://soldat.ru/forum/viewtopic.php?f=15&t=16526

6990 АБ Елизово МиГ-31(36) - по этому же форуму - осталась только одна эск в составе АБ ТОФ.
6969 АБ Милерово МиГ-29(42) то же была ссылка на репортаж о 6972 АБ Крымск, в состав которой входи какое-то подразделение в Милерово - скорее эскадрилья МиГ-29.
237 ЦПАТ Кубинка Су-27(16)МиГ-29(26) - многовато МиГ-29 для одной эскадрильи - штатка на 3-х эск состав ЦПАТ, на форумеж писали что осталось 2 эск.
количество истребителей ВВС России-666штук. - это с учетом 2-х так и не переданных полков от ВМФ.

Бомберы:
6962 АБ Черняховск (24\12) - http://www.ryadovoy.ru/forum/index.p....html#msg20849 - пост 17 от ссс.
Итого: Су-24м,м2(216 штук) - опять-таки с учетом так и не переданного мшап БФ.

Штурмовики:
6983 АБ Воздвиженка (42) - тоже с "солдата"

Vt Polešuki postitust nr 264

http://forums.airforce.ru/showthread.php?t=2886&page=14