soesilm kirjutas:Esiteks teeme ägedaid üksusi, väikeseid ja palju. Nende juhtimine aga ... et pataljoniks koondada ei tohi aga kompaniide kaupa võivad mingile staabile alluda
Selles postis vaatavad mulle isiklikult küll otsa KSK-s või analoogses asutuses kinnistatud silmaklapid.
On allüksus -peab kuuluma kõrgema tasandi üksuse koosseisu-peab olema staap ja ühte juhtimine jne....
Milleks? Hirm, et NATO liitlased saavad ka mõne pommi? Ole rahulik, enne D+14 ei tule siia küll kedagi...
Võitlus on väärtusepõhine (Creveld), iga piltlikult öeldes viisnurgaga masin või inimene pälvib pisut lõhkeainet ja kui pauk on tehtud, istub tegija ammu kodus söögilauas ja keegi ei tea, kes tegi. Ainult võrreldes Talibaniga on meil paar piirangut (sõja reeglid), kuid ka eelis hankida seda, mida taliibid eales kätte ei saa. Me võime kuskil huupi Gradi raketi lendu saatmise asemel saata lendu nt Spike'i ja kaduda. Erinevadl 122 mm raketist, mis tabab nt soomukit 1-l juhul 100-st, tabab Spike 98-l juhul 100st.
Kodukamara klaussvits (põlatud Käärmann): "Metsavendade organisatsioon nimekirjade, põhikirjade ja staabiga on kui kuulipilduja lint, kus üle lüli "laskmisel" järgneb pauk paugule kuni viimase lülini". Ehk siis tsentraalselt juhitavad asja saab kergesti kustatada staapi ära kustutades. Lätis juhtus nii 2 korda (Käärmann), staape tegid ja vedasid ikka suured läti jalaväe hundid (Leegion jne), enne kui taibati minna üle väikeste autonoomsete gruppide tegevusele. Vaprad rindekogemusega ohvitserid ei osanud metsavendi juhtida (tsitaadi lõpp).
Hajutatud ja kohapealset infrat kasutada suutva maakaitsesüsteemi surumine regulaarüksuste raami ja kasutamine konventsionaalses lahingus (Kevadtorm 2010) on tegelikult üsna jabur. Luua üks suur supiköök 100 kodupliidi asemel lihtsustab vastase tegevust.
Nagu kaur3 viitas - igasugune hübriidsõja "juurutamine" on lapsik. See on kogu aeg olemas olnud. Ainult oskamatud on kavatsenud teisiti sõdida
.
Hübriidsõda koosneb meie mõistes siis konventsionaalne+ebakonventsionaalne (sissisõda, vastupanuliikumine).
Milline on täna meie ettevalmistus sissisõjaks? Ma ei ütle, et null, aga võrreldes nt 90ndate aastatega suht nulli lähedane. Miks ei saavutanud 40ndatel metsavennad suuremat sõjalist edu? Käärmann on sellele küsimusele muide vastanud.
Vastus: selleks polnud tehtud pea mingeid ettevalmistusi, tegevus oli stiihiline, kasutati "lahinguväljadelt leitut ja niiskusest rikutut" ning õpiti oma vere hinnaga. Ma ei usu, et meil oleks seis väga palju parem kui 1944 oli. 15 VG on küll kena, kuid Eesti mastaabis 1/10 vajaminevast.
BTW kabaga näkku D+14 teemal. Käärmann püüti kinni 1952. aastal. See on 8 aastat peale sissisõja algust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.