www.militaar.net

Kellegi kommentaar ERRi lehelt:
http://uudised.err.ee/index.php?06227129&com=1

Järgnev tekst on isiklik arvamus, mis ei kajasta kaitseväe või mõne teise riigistruktuuri seisukohti.

Mereväe ülem ikka vaikib?
Kaitseväejuhataja ikka vaikib?
Endine kaitseminister vaikis?
Uus kaitseminister vaikib?

Ca 35 endisele mereväelasele ei pea enam palka maksma.
Kellele see raha läheb?

35 lahkujast EI läinud ega läeh kõik piraate "jahtima".
Kellele on vaja seda valet, et KÕIK lähevad?

Veel põhjuseid mereväest:
- Keelati tehtud ületundide kirjapanek! Puudub
arvestus, pole ka ületunde, mida peab seaduse järgi
tasustama.
- 24 tunnises vahiteenistuses on 8 tundi maksustatud,
8 tunni eest saad vaba päeva (va arvatud laupäevat
pühapäevani olijatel, kuna vaba aeg on 23 tundi tööpäeva alguseni) ning üks 8 tundi korstnasse (ei ole detailne lahtikirjutus).
- Inimestel puuduvad teadmised oma tulevikust
(karjäärist). Arenguvestlused on pigem tüütu
kohustsu.
- Ametijuhendid on kirjutatud laialivalguvalt.
Puuduvad konkreetsed tööülesanded (vaata Töölepinguseadus).
- Mis kõige koormavam on, on SUHTUMINE, mis alla igasugust
arvestust, nii mereväe juhtkonna poolt, kui ka riigi
enda poolt.

Tänan.
Kergem hakkas.

Kogu see Juhkentalis asuv bürokraatiapesa tuleks laiali peksta..
Astud koloneli kabinetti ja laual olev paberikuhi on selline, et mees ise väljagi ei paista...
Ime siis, et midagi tehtud ei saa..
Selge, et riik ei suuda kunagi teatud taseme erafirmadega palga osas võistelda.
Kes otsib ainult pikemat dollarit, see läheb ka 1000 EUR'ise bruto pealt.
Aga tuim paberitootmine, asjaliku initsiatiivi mahasurumine(aga äkki tuleb vastutada, kui midagi), ebaselgus teenistussuhetes......ühesõnaga, tuleb nõustuda eelnevaga.
Saab näha, kas uuel staabiülemal õnnestub kopitanud ruume tuulutada.

Aamen

Kellegi kommentaar ERRi lehelt:
http://uudised.err.ee/index.php?06227129&com=1

Järgnev tekst on isiklik arvamus, mis ei kajasta kaitseväe või mõne teise riigistruktuuri seisukohti.

Olen ka juba rääkinud, et tegelikke inimeste lahkumise põhjuseid ei ole kõiki veel avaldatud.

- Keelati tehtud ületundide kirjapanek! Puudub arvestus, pole ka ületunde, mida peab seaduse järgi tasustama.

Ei pea väga tõsiseks argumendiks! Maapeal ka seda ei tehta. Eks kõigil tule vahel mõningaid ületunde teha tasuta ja see on suhteliselt normaalne. Eriti neil, kes tegelevad ajateenijatega. Ei näe probleemi, kui mõnel allohvitseril-ohvitseril tuleb teha näiteks (tasuta) kokku mingi 10 h kuus üle, kui ta näeb, et saab nii asjad paremini jooksma ja on rahul tulemusega. Suhtumine! Pigem ei taha näha vormikandjat, kel kukub punkt 1700 pastakas käest ja edasi on (alluvatest) kama2. Näitab hoolimatust ja ükskõiksust ning selle inimese karjäär ei ole riigikaitsesüsteemis. Siin ei saa kõike sentides mõõta. Suhtumine võib olla kaalukeeleks ka kunagi hiljem ametis ülendamisel (kui on muidugi normaalne teenistuskeskkond).
Väeosas on muidu tehtud nii, et allüksuse kaadrile on makstud, erinevalt staabist, väikest lisatasu, mis kompenseerib pisteliselt väljaspool tööaega millegi kasuliku tegemist alluvatega.

- 24 tunnises vahiteenistuses on 8 tundi maksustatud, 8 tunni eest saad vaba päeva (va arvatud laupäevat pühapäevani olijatel, kuna vaba aeg on 23 tundi tööpäeva alguseni) ning üks 8 tundi korstnasse (ei ole detailne lahtikirjutus).

24 h vahiteenistuses olek on suurendatud koormusega teenistus, mis tuleb kindlasti tasustada või kompenseerida ja ei saa rääkida pelgalt patriotismist. Kas makstakse ületunnitasu alusel (päris märgatav summa juba ühe nv korra eest kuupalgas - kipub EKV-d pankrotti ajama!?) või mõnel muul moel, on palgafondi teema.
Rahapuudusel peaks piisama, kui nädala sees vahis/toimkonnas olles saab kompensatsiooniks 1 vaba tööpäeva, nädalavahetusel 2 ja riigipühal 3. Ülemad (ülema abid personali alal) peavad aga ise täpselt arvestama neid kogunenud ja välja võetud vabu päevi - pole mitte alluva personaalteema, et "tuleta meelde".

- Inimestel puuduvad teadmised oma tulevikust (karjäärist). Arenguvestlused on pigem tüütu kohustsu.

Seda pean esimeseks tõeliselt suureks probleemiks. Vormikandja, kel pole usutavat või arusaadavat ettekujutust oma tulevikust, ei ole reeglina ka motiveeritud oma tööd püüdlikult tegema! Ülemate asi on planeerida ametikohad ja ametikoha auastmete hierarhia struktuuris nii, et vähemalt enamusel oleks kindel arusaam, milline on tema järgmine rakendus või millisele ametikohale ta järgmisena konkureerib.
Lisaks olen seda meelt, et allohvitseridele vähemalt kuni v-vbl ametikohani peab arenguvestlust läbi viima vanem allohvitser (näit laevas peasektsiooni veebel). Allohvitseride muresid aitab lahendada ka nn allohvitserkonna paralleelstruktuur, mille ülesanne on ohvitseride praktikapõhine toetus ja oma kutse huvide esindamine. Ohvitseride kaudu see reeglina ei toimi.
Maaväe pataljonis on üldjuhul vähemalt 1 st-vbl ametikoht. Miinilaevade divisjonis aga ei pidavat juttude järgi (?) olema ühtegi. Näitab sedasamustki.

- Ametijuhendid on kirjutatud laialivalguvalt. Puuduvad konkreetsed tööülesanded (vaata Töölepinguseadus).

Umbes 2008 tuldi kusagil juhtivas asutuses välja hiilgava ideega - tulemuspõhised ametijuhendid. Kõik ametijuhendid tuli ringi teha ja Sisemäärustikust kadus üldse vastav peatükk (mida ajateenijale õpetada?). Igas juhendis nüüd ühtlasi tore tabel, kus vasakul tööülesanded ja paremal tulemus. Seda naerdi üksustes-allüksustes pikka aega. Pole never näinud, et need juhendid oleks kedagi rohkem (ega vähem) tööle pannud või et kellegi ametiülesanded oleks selgemaks muutunud. Lihstalt tobedam koostada. Kuna selle tabeli parema tulba genereerimine on tülikas, tehaksegi sinna enamasti vasaku tulba copy ja muudetakse paari tegusõna vms. Jokk. Nagunii reaalsuses midagi ei muutu.
Mis mereväelastesse puutub, siis ilmselt peaks seal ametikohustused laevadel konkreetselt ja situatsioonipõhiselt üle vaatama ja standardiseerima. Ei tohiks tuumafüüsika olla. Samuti mitte ära segada ajateenijate (kes võivad teha tõesti, mida iganes) ja kaadriallohvitseride-madruste tööpõldu ja vastutust. Lähtuvalt viimatimainitust veel tarkusetera, et ajateenijal ja kaadrikaitseväelasel ei tohiks olla laeval samad ametiülesanded! Madrused aga võiksid olla võimalusel üldse vaid ajateenijad või siis kaadrimadrused eraldi laevas, kus pole ajateenijad. Kujutate ette, et skaudis on jaos läbisegi ajateenijad ja kaadrisõdurid?

- Mis kõige koormavam on, on SUHTUMINE, mis alla igasugust arvestust, nii mereväe juhtkonna poolt, kui ka riigi enda poolt.

Sisekliima peab toimima ja selle eest vastutavad ülemad, kes peavad olema kõrgharitud inimeste juhtimise alal. Kommentaarid üleliigsed.

Läheb asi meediasse - on lihtne pugeda riigisaladuse/ametkonnasisese taha. Meedias hakkavad võitlema kõnekamad lahkunud (kui hakkavad) ning Tali teeb kala nägu.

Võib-olla ka see üksluisus, et näiteks scoutspataljoni inimesed, kes käivad missioonidel, tulevad tagasi ja hakkavad uuesti relva kokku-lahti õppima - see ei sobi neile," rääkis ta.

Olen ka kuulnud ja imestanud, et kuidas nad küll suudavad igakord jälle algusest alustada ja kas nagu üksluiseks ei muutu, kui igakord sama asja otsast peale õpid?
Aga hea küsimus on, et kuidas siis kaadrisõdurile huvitavat ja vahelduslikku õpet tagada või mis temaga missioonide vahepeal teha?

Väike ülevaade ka naaberriigi palkadest, mida tahetakse maksta.

Kuutasude määrad:

Sõdur: RUB 10,000-12,500 ($350-450)
Jaoülem: RUB 14,500-15,000 ($520-540)
Rühmaülem: RUB 20,000-20,500 ($720-730)
Pataljoniülem: RUB 24,000-24,500 ($860-880)
Brigaadiülem: RUB 29,000 ($1,040)
Armee juht: RUB 37,000 ($1,320)
Kaitseminister: RUB 44,000 ($1,570)


Auastmetasud:

sõdur: RUB 5,000 ($180)
seersant: RUB 6,500 ($230)
leitnant: RUB 10,000 ($360)
major: RUB 11,500 ($410)
kolonel: RUB 13,000 ($470)
kindralleitnant: RUB 17,000 ($610)
kindralpolkovnik: RUB 20,000 ($720)


Lisatasud:

Teenistuses oldud aastate eest: 2-5 aastat- 10%, 5-10 aastat - 15%, 10-15 aastat - 20%, 15-20 aastat - 25%, 20-25 aastat - 30%, 25 aastat ja rohkem - 40%
Kvalifikatsiooniboonus: 3-s klass - 5%, 2-se klassi eest - 10%, 1-se klassi eest - 20%, meistriklass - 30%
Töö eest salastatud materjalidega: "kriitilise tähtsusega" - 25%, "täiesti salajane" - 20%, "salajane" - 10%
Lisatasud eritingimustes töötamise eest: 100% kuutasust
Lisatasu töö eest, mis võib ohustada tervist ja elu: 100% kuutasust
Lisatasu eriüksuses teenimise eest: 100% kuutasust
Lisatasu kohusetundliku töö eest: kuni 3 kuu tasu 1X aasta jooksul
Materiaalsete vahendite hüvitamine(varustuse hankimine): mitte vähem kui 1 kuutasu määras.


Näiteks siis:

Kompaniiülem kapteni auastmes, 10 aastat teenistuses oldud, 1-se klassi kvalifikatsioon ja salastatud materjalidega töötamine, võib teenida kuni RUB 83,820 ($2,990) kuus.
Rühmaülem leitnandi auastmes, 5 aastat teenistuses oldud, 3-nda klassi kvalifikatsioon ja salastatud materjalidega töötamine RUB 56,000 ($2,000)kuus
Sõdur, 2 aastat teenistust, võib teenida kuni RUB 40,645 ($1,450) kuus

Infoallikad: http://vpk-news.ru/articles/7405 http://twower.livejournal.com/526741.html ja http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... med-Forces

hummel kirjutas:

Võib-olla ka see üksluisus, et näiteks scoutspataljoni inimesed, kes käivad missioonidel, tulevad tagasi ja hakkavad uuesti relva kokku-lahti õppima - see ei sobi neile," rääkis ta.

Olen ka kuulnud ja imestanud, et kuidas nad küll suudavad igakord jälle algusest alustada ja kas nagu üksluiseks ei muutu, kui igakord sama asja otsast peale õpid?
Aga hea küsimus on, et kuidas siis kaadrisõdurile huvitavat ja vahelduslikku õpet tagada või mis temaga missioonide vahepeal teha?

Muutub küll üksluiseks ja kuidas veel. Õnneks siiski oleneb palju ka instruktoritest. Kui on ikka värskelt soojalt maalt naastud siis ei hakata 6h Galiliga peedistama nagu tunniplaanis on kirjas. Sageli piirnetakse 2-3h. Noh, et linnuke kirja saada.

Ka mina olen tähele pannud, et soojal maal käinud instruktorid (seal, kus reaalselt tulistatakse ikka) saavad aru EKV väljaõppe ülesehituse elukaugusest - olen küsinud meestelt ja vastus oli, et pole mõtet sõdureid väsitada lollustega, mis 6 tunni asemel 2 tunniga selgeks tehakse.

Minuarust kulutatakse liigselt aega totratele drillidele (mis on igav ja nüri), selle asemel võiks rohkem panustada realistlikus olukorras tegutsemisele ja koostööle.

Selleks, et õppida roomama, pole vaja seda kilomeetrite kaupa teha ja tundide kaupa aega raisata. Reaalses sõjas ei rooma keegi kilomeetrite kaupa. Kui aga mõni elukauge asjamees kuskil kõrges staabis sellise plaani tegi (argumendiga "see teeb meheks"), siis pole ka imestada. Ja kui instruktor on vähegi ajudega, lastakse sellest plaanist üle.

Kapten Trumm kirjutas:Ka mina olen tähele pannud, et soojal maal käinud instruktorid (seal, kus reaalselt tulistatakse ikka) saavad aru EKV väljaõppe ülesehituse elukaugusest - olen küsinud meestelt ja vastus oli, et pole mõtet sõdureid väsitada lollustega, mis 6 tunni asemel 2 tunniga selgeks tehakse.

Minuarust kulutatakse liigselt aega totratele drillidele (mis on igav ja nüri), selle asemel võiks rohkem panustada realistlikus olukorras tegutsemisele ja koostööle.

Selleks, et õppida roomama, pole vaja seda kilomeetrite kaupa teha ja tundide kaupa aega raisata. Reaalses sõjas ei rooma keegi kilomeetrite kaupa. Kui aga mõni elukauge asjamees kuskil kõrges staabis sellise plaani tegi (argumendiga "see teeb meheks"), siis pole ka imestada. Ja kui instruktor on vähegi ajudega, lastakse sellest plaanist üle.

Täiesti nõus. Märgiksin ainult, et materjalid mis on väljaõppeks ette nähtud on mõeldud eelkõige inimestele kes pole relva isegi näppinud. Sama materjal on aga standardpakett mida jagatakse valimatult kõigile. Sellepärast olenebki palju instruktoritest ja õpetatavast publikust.

Siiski täiendamaks oma eelmist postitust märgiks ma, et mõnevõrra parem on asjad nö eralarelvadega, nagu CG-d, Bronnid, MG-d jne. Kuna enamus meestest puutuvad nendega kokku minimaalselt väljaõppes on erinevalt Galilist ka mõnevõrra huvitavam meelde tuletada. Ise CG-de õpet läbi viies õpetasin tavaliselt rääkides eelkõige oma kogemustest kombineerides seda siis praktilise õppematerjaliga. Eesmärgiks on ikkagi anda minimaalne õpe, mida on vaja, et relv laskevalmis seada, vastavalt sihtmärgile õige sihik koos õige moonaga kokku viia ja siis muidugi drillid, et ennast ega teisi ohtu ei sea (ja et hämming ei tekiks kui esimene pauk/tõrge ära käib). Selleks ei ole vaja meestele pähe tampida mingid relva/kanderihma jne pikkused, kuna andmeid on niigi palju (erit CG-de puhul) mida pead meelde jätma, eriti kui sellega aktiivselt ei tegele. Sageli piirnes muidu tunniplaanis ettenähtud 6h õpe 4h-ga (kui sedagi), kusjuures drill moodusta sellest umbes ca 1,5h (tunniplaan nägi 3h-d ette).

http://www.postimees.ee/464584/mart-laa ... õduritele/

Nagu olen juba kordi kirjutanud, kipub meil EKV-s ka see staapide-allüksuste suhe kuidagi kiiva.
Ükskord ühel teisel põhjusel lugesin kokku Maaväes pataljoni taseme staabiosakondade ja tegevkompaniide (ja ekvivalentide) arvu ja sain umbes võrdse olevat. Ehk kui võtta ka KRK/Brig taseme staabiosakonnad ning tagatipuks väeliigi staap, kujuneb pisut "Pal tänava poiste" pilt küll.

Lisaks on üsna kindel, et kpt/v-vbl ametikohti on meil RA koosseisus palju rohkem, kui ltn/vbl omi. Arvestades staapide vs allüksuste arvukust, on see täitsa arusaadav. Kas see on ka normaalne ja jätkusuutlik, on iseasi.

Meil kuluks samuti ära Bundeswehriga põhimõttelt sarnane Sanierungsfall, aga meie riigis pole kahjuks päevapoliitikas üldsõjanduses piisavalt pädevaid persoone, kes suudaks seda algatada.

Üks lihtne asi, mida ministeerium saaks nõuda, oleks, et KV-s ei tohi nii ohvitseride, vanemallohvitseride kui nooremallohvitseride (grupid eraldi) RA ametikohtade koondarvestuses KV peale olla kõrgema auastme ametkohti rohkem, kui madalama omi. Välja jätta arvestusest muidugi n-srs, n-vbl ja n-ltn ehk nn "kasvuauastmed", mille ametikohti praktiliselt pole ega pole vaja.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=47503183

Juba läheb.

Kas minu silmad näevad seda aega, kus peale kosmeetiliste muudatuste ütleb kamina kantsler või minister selle välja, et meie sõjaline personaalia on ammuilma ülejõukäivaks muutunud, eelkõige tulenevalt tegevuse laialipillatusest ja ülepaisutatud staabimajandusest?

Me pole nii rikkad, et iga uue idee peale luua staapi, VÕKi ja lahendada nõrga reservi probleem kaadri juurde paiskamisega.

Samasuguse palgasaajate/produkti suhtega oleks hoolimata USA abimiljarditest IDF ammu pankrotis.

hummel kirjutas:http://www.postimees.ee/464584/mart-laa ... õduritele/

Nagu olen juba kordi kirjutanud, kipub meil EKV-s ka see staapide-allüksuste suhe kuidagi kiiva.
Ükskord ühel teisel põhjusel lugesin kokku Maaväes pataljoni taseme staabiosakondade ja tegevkompaniide (ja ekvivalentide) arvu ja sain umbes võrdse olevat. Ehk kui võtta ka KRK/Brig taseme staabiosakonnad ning tagatipuks väeliigi staap, kujuneb pisut "Pal tänava poiste" pilt küll.

Lisaks on üsna kindel, et kpt/v-vbl ametikohti on meil RA koosseisus palju rohkem, kui ltn/vbl omi. Arvestades staapide vs allüksuste arvukust, on see täitsa arusaadav. Kas see on ka normaalne ja jätkusuutlik, on iseasi.

Meil kuluks samuti ära Bundeswehriga põhimõttelt sarnane Sanierungsfall, aga meie riigis pole kahjuks päevapoliitikas üldsõjanduses piisavalt pädevaid persoone, kes suudaks seda algatada.

Üks lihtne asi, mida ministeerium saaks nõuda, oleks, et KV-s ei tohi nii ohvitseride, vanemallohvitseride kui nooremallohvitseride (grupid eraldi) RA ametikohtade koondarvestuses KV peale olla kõrgema auastme ametkohti rohkem, kui madalama omi. Välja jätta arvestusest muidugi n-srs, n-vbl ja n-ltn ehk nn "kasvuauastmed", mille ametikohti praktiliselt pole ega pole vaja.

Ja jälle ma küsin sult, kui kaitsevägi paisub sõjaaja koosseisuni, siis kes hakkab tegema lisanduvate staapide tööd? Loota selles osas reservile on võibolla natuke naiivne.

Ja jälle ma küsin sult, kui kaitsevägi paisub sõjaaja koosseisuni, siis kes hakkab tegema lisanduvate staapide tööd? Loota selles osas reservile on võibolla natuke naiivne

Ma ei oleks sugugi nii kindel, et kaadrisõjaväelase staatus teeb seni admintööl pabereid ühest hunnikust teise tõstnust SA operatiivgeeniuse või pataljoni laos sokke inventeerinust karmi kompaniiveebli. See pole lihtsalt võimalik. Nagu on lambaid reservis, on neid ka selles paljukiidetud kaadris.

Teiseks, milline on ikka täna reservijuhtide tekitamise alane jõupingutus?
Vastus sellele küsimusele on: jätab tugevasti soovida.

Nõrga aastatepikkuse reserviga töötamise probleemi tuleks lahendada ikkagi tegevuse tõhustamisega, mitte status quo jätkamise ja probleemi leevendamiseks kaariressursside juurde pumpamisega.

Selline alatine palga üle vingumine ei ole mingi uudis mitte ühelgi elualal põhimõtteliselt. Valitsust ja ülemusi on alati kirutud, olenemata mis ajal elatakse. Hea on öelda, et "küll meie ajal oli hästi" jne.
Mõelge sellele, et mis on teie töö tulemus? Mis väärtusi te toodate, on sealt kuskilt midagi ka tagasi tulemas?
Erasektor teeb reaalset tööd, käib tööl oma kuludega (vahendid, transport, tööriided jms), ja PEAB kogu oma päeva lõpuks veel kuidagi kogu selle tsirkusega KASUMISSE jääma! Mis asi on KV? Peale õppustel raisatud kütuse, kulutatud moona ja lõhutud varustuse ei tule sealt suurt midagi rohkem. OK, vahest ehitate mõne jalakäijate silla või tõmbate mõne lennuki järvejäält aga ÜLDJUHUL on mis iganes sõjaline tegevus KULU ja seda kulu kannab RIIK. Jääb ajateenijaid vähemaks, jääb ka teie pirukas väiksemaks. Lihtne ja loogiline.
Selle siin demagoogtisemise asemel võib-olla rentige omale pind, tulge välja ideega, leidke investorid või võtke võlgu, ostke tehnika, varustus, tarvikud, sebige tootele turg, makske maksud, makse palgad ja jääge päeva lõpuks KASUMISSE! Sellele ei mõtle te ju üldse!
Aga just niimoodi toimibki majandus, väärtuste tekitamise põhimõttelt väärtuste teenimiseks.
Aga mida kasulikku te oma tavalise tööpäeva lõpuks toodate, et selle pealt keegi kuskil midagi maksaks? Mitte sittagi. Aga rahul ju ei saa olla sest ikka ja alati on VÄHE. Aga selle pulli eest mis te seal teete on seda raha teil küll ja rohkemgi veel.
Niiet lõpetada hädaldamine ja tulla välja konstruktiivsete ideedega ja keegi ei käse sul seda vormi kanda, teeni miljoneid kui suudad, maailm on sulle avatud.

Ma tean, et rahaga kipub alati olema nii, et seda ei ole, või on seda vähe. See on reegel mis kehtib igavesti.
Niiet peagi näed et ükskõikkuipalju sa teenid, ikka on vähe.