www.militaar.net

7,62 Lapua täpsusmoon maksab poes vanas rahas 24-26 krooni padrunist, pooletollise padruni hind on 4x suurem. Pealegi, 7,62 on universaalne kaliiber ning sobib paljudeks elujuhtumisteks. Poolauto relv on just sobilik sellisteks kiirelt positsioonivahetuseks ja pidevaks tuleks (mistõttu on kerge relv ja moon ning kerge tagasilöök vajalik), poltlukk on mõeldud rohkem selektiivseks tööks. Pooletolline on raske ja kallis relv oma kasutusnišiga, M14 või AK4 sobib TL tööks väga hästi ning nõuab just väiksemat väljaõpet.

Sinu jutust on näha, et tegelikult on probleem väljaõppes - kiirelt erinevatele kaugustele laskmist tuleb palju harjutada. Tiirus rahulikult teadaolevate kaugustega harjutamine on küll hea, aga see ei anna otsest kogemust tundmatutele kaugustele laskmiseks, või erinevatel kaugustel olevate märkide kiireks sidumiseks. Seda tuleb harjutada.

Minu soovitus oleks lasta 300m seadega - lähematel märkidel sihid alla, kaugematel ülespoole, sihikurist võimaldab ka täpseid tõsteid kasutada, kui need on eelnevalt sisseharjutatud.

Medusa kirjutas:7,62 Lapua täpsusmoon maksab poes vanas rahas 24-26 krooni padrunist, pooletollise padruni hind on 4x suurem. Pealegi, 7,62 on universaalne kaliiber ning sobib paljudeks elujuhtumisteks. Poolauto relv on just sobilik sellisteks kiirelt positsioonivahetuseks ja pidevaks tuleks (mistõttu on kerge relv ja moon ning kerge tagasilöök vajalik), poltlukk on mõeldud rohkem selektiivseks tööks. Pooletolline on raske ja kallis relv oma kasutusnišiga, M14 või AK4 sobib TL tööks väga hästi ning nõuab just väiksemat väljaõpet.

Sinu jutust on näha, et tegelikult on probleem väljaõppes - kiirelt erinevatele kaugustele laskmist tuleb palju harjutada. Tiirus rahulikult teadaolevate kaugustega harjutamine on küll hea, aga see ei anna otsest kogemust tundmatutele kaugustele laskmiseks, või erinevatel kaugustel olevate märkide kiireks sidumiseks. Seda tuleb harjutada.

Minu soovitus oleks lasta 300m seadega - lähematel märkidel sihid alla, kaugematel ülespoole, sihikurist võimaldab ka täpseid tõsteid kasutada, kui need on eelnevalt sisseharjutatud.

Väga kahtlen,et 0.50 laskemoon mida ka Browning kasutab maksab 4x rohkem kui Lapua täpsusmoon. Kust kohast sul andmed pärinevad?

Meie "nullisime" relvad ära 100m peal. Sealt kaugemale hakkasime juba klikke tegema.

-----------

Aga asja juurde. Hetkel me räägime M-14 TP2 kui täpsuslaskuri relvast,mida KASUTATAKSE üldiselt nii,et kui on iga 5 aasta tagant või nii reservõppused siis saab seda näppida. Ma lihtsalt ei kujuta ette kuidas nö nende püssidega otse sõtta minnes saab täpselt lasta. Kui visata inimhulgale kätte AK4 ja M-14 ning anda 3 tundi aega harjutamiseks lasketiirus siis kokku võtteks kipun arvama ,et AK4 osutub isegi täpsemaks relvaks vaatamata sellele,et temal puudub optika.

Teine asi on see,et näiteks minu relv ei laadinud kordagi ümber teravmoonaga. Jah isegi M-14 võib olla mõnikord praak. Osadel kaasvõitlejatel oli probleeme optikaga kus nö oli "surnud ala" trumleid keerates. Ja mõnda üksikut relva me ei saanudki paika kuna jäigi pilduma nii,et üks kuul vasakule äärde ning teine paremale 0.5m sihtmärgi peal.

Lisaks sai tehtud sisselaskmine Lapua täpsusmoonaga. Kes garanteerib kui palju me seda X päeval saama ning tavalise moona kasutamine eeldab jällegi teistsugust kõrgustrumli kruttimist.

Ärme unusta ka ära,et optika mis on TP2el suhteliselt suur ning relvast korralikult välja ulatuv(erinevalt galilist) on väga õrn asi ja üks pauk selle pihta võib viia rivist välja relva ja muudab selle 6kg kaaluvaks rauakolakas.

------

Ehk siis kokkuvõtteks X päeval,milleks meid ju ohtralt ette valmistatakse ma kahtlen sügavalt TP2 lahinguvõimesse. Idees peaksid need relvad olema inimeste käes kes nendega käivad vähemalt kord paari kuu tagant laskmas ning on konkreetse relvaga täiesti sina peal. AK4 koos elementaarse optikaga/hologramm sihikuga oleks hulga rohkem "out of box" relv.

Ehk siis kokkuvõtteks X päeval,milleks meid ju ohtralt ette valmistatakse ma kahtlen sügavalt TP2 lahinguvõimesse. Idees peaksid need relvad olema inimeste käes kes nendega käivad vähemalt kord paari kuu tagant laskmas ning on konkreetse relvaga täiesti sina peal.

See ongi asja mõte, et käia tihti harjutamas, nagu ka ise näed ja mõistad. See on mistahes asjaga nii, kes on oma relva/auto/muu vidinaga kodus, saab sellega hästi hakkama. See mees või naine, kes näeb täpsusrelva kord aastas, ei tee sellega midagi, see on lisaks võitleja elule nii relva kui koolituse raiskamine. Kas tõesti arvad, et võitleja, kes ei saa isegi M14ga selle maxi kätte, saab midagi pooletollisega ära tehtud? Vastupidi, kui M14 enam midagi ei paku, kuna võitleja laseb ise sellest paremini, alles siis on mõtet parema peale mõelda.

Meie "nullisime" relvad ära 100m peal. Sealt kaugemale hakkasime juba klikke tegema.

300m seadest: relv nullitakse jah 100m peale, tavaliselt, kuid võib ka teisiti. Aga minu mõte oli selles, et keerad optikale 300m klikid peale (nt +10), siis kui on vaja 100m peale lasta, siis 10 kliki tagasikeeramise asemel hoiad 1 mil allapoole, ehk lased risti kohal oleva esimese pikema kriipsuga. 200m jaoks siis natuke vähem, 0,7-0,8 mil. 400/500/600m laskmiseks hoiad sihikuristi ülevalpool (vastavalt 1,5, 3 ja 4,5 mil, umbes). Et kui on vaja kiirelt lasta, hindad ruttu õlgade laiuse või muu atribuutika (nt tulekaart, kus on olulised kaugused peal, kui see juhtub olema eelnevalt tehtud) ning lased risti järgi, mitte ei hakka kruttima. Kui harjutada, siis saab torsosse 600m piires tabamuse ikka, ning kiirema tule korral on see kõige olulisem. Kui juhtub aega olema, siis saab täpsemalt kaugust hinnata ning ka väiksemat märki tabada. Aga kiireloomulises olukorras on torsotabamus enamjaolt piisav.

Väga kahtlen,et 0.50 laskemoon mida ka Browning kasutab maksab 4x rohkem kui Lapua täpsusmoon. Kust kohast sul andmed pärinevad?

Praktiline kogemus. Riik ostab Lapua moona ehk 20 krooniga tükist (sellest eriti alla enam ei pigista), ning alla 50 krooni 50BMG eest ma kindlasti ei usu, ka jänkiturul ei ole alla 4$ hinda leida, aga Eesti ei osta neid padruneid laevatäie kaupa. Täpsuslaskmiseks sobilik kuul maksab juba 35-50 krooni.

Teine asi on see,et näiteks minu relv ei laadinud kordagi ümber teravmoonaga. Jah isegi M-14 võib olla mõnikord praak. Osadel kaasvõitlejatel oli probleeme optikaga kus nö oli "surnud ala" trumleid keerates.

Kas gaasikraan oli ikka lahti? Osad lasevad nii, et see on kinni, aga relv ei lae siis tõesti ümber, isegi nii tehtud. Lihtsalt tähelepanekuks. Sellel optikal endal surnud ala puudub mistahes kujul, kui trumlit keerad, siis sihikupilt liigub, see ei ole enam hiina juust. Probleem võib tekkida, kui optika on ühe külje peale välja keeratud, siis läheb sisemine toru erector tube juba vastu välimist ning trumlit keerates enam tõesti midagi ei juhtu, aga siis kruvides teeb juba optikale liiga, eeskätt reg.mehhanismide hammasratastele. See tuleneb sellest, et sihikualus on relvale jõuga peale keeratud (vt eelnevaid postitusi).

Ärme unusta ka ära,et optika mis on TP2el suhteliselt suur ning relvast korralikult välja ulatuv(erinevalt galilist) on väga õrn asi ja üks pauk selle pihta võib viia rivist välja relva ja muudab selle 6kg kaaluvaks rauakolakas.

S&B optika kannatab ka viskamist (ära proovi kodus), aga see on oluline asi mõista - täpsusrelv koos sihikutega on täppistööriist, seda tuleb kohelda vastavalt - nagu Su elus sõltuks sellest, sest ausalt öeldes sõltubki. Täpselt samuti ei kasuta AK4 haamrina, ei peksa seda vastu puid või jõkke, ei kasuta seda astmelauana jne. Halbu asju juhtub, aga kui võitleja ise on hoolimatu TL relva suhtes, siis see inimene ei kõlba üldse kaitseväkke mistahes kujul.

Kokkuvõtteks ütleks, et mistahes täppisrelv tahab saada pidevat harjutamist, lihtsalt sellisel kujul, so harva, relva kasutades oled ohtlik nii endale kui toetatavale üksusele.

Medusa kirjutas:

Ehk siis kokkuvõtteks X päeval,milleks meid ju ohtralt ette valmistatakse ma kahtlen sügavalt TP2 lahinguvõimesse. Idees peaksid need relvad olema inimeste käes kes nendega käivad vähemalt kord paari kuu tagant laskmas ning on konkreetse relvaga täiesti sina peal.

See ongi asja mõte, et käia tihti harjutamas, nagu ka ise näed ja mõistad. See on mistahes asjaga nii, kes on oma relva/auto/muu vidinaga kodus, saab sellega hästi hakkama. See mees või naine, kes näeb täpsusrelva kord aastas, ei tee sellega midagi, see on lisaks võitleja elule nii relva kui koolituse raiskamine. Kas tõesti arvad, et võitleja, kes ei saa isegi M14ga selle maxi kätte, saab midagi pooletollisega ära tehtud? Vastupidi, kui M14 enam midagi ei paku, kuna võitleja laseb ise sellest paremini, alles siis on mõtet parema peale mõelda.

Meie "nullisime" relvad ära 100m peal. Sealt kaugemale hakkasime juba klikke tegema.

300m seadest: relv nullitakse jah 100m peale, tavaliselt, kuid võib ka teisiti. Aga minu mõte oli selles, et keerad optikale 300m klikid peale (nt +10), siis kui on vaja 100m peale lasta, siis 10 kliki tagasikeeramise asemel hoiad 1 mil allapoole, ehk lased risti kohal oleva esimese pikema kriipsuga. 200m jaoks siis natuke vähem, 0,7-0,8 mil. 400/500/600m laskmiseks hoiad sihikuristi ülevalpool (vastavalt 1,5, 3 ja 4,5 mil, umbes). Et kui on vaja kiirelt lasta, hindad ruttu õlgade laiuse või muu atribuutika (nt tulekaart, kus on olulised kaugused peal, kui see juhtub olema eelnevalt tehtud) ning lased risti järgi, mitte ei hakka kruttima. Kui harjutada, siis saab torsosse 600m piires tabamuse ikka, ning kiirema tule korral on see kõige olulisem. Kui juhtub aega olema, siis saab täpsemalt kaugust hinnata ning ka väiksemat märki tabada. Aga kiireloomulises olukorras on torsotabamus enamjaolt piisav.

Väga kahtlen,et 0.50 laskemoon mida ka Browning kasutab maksab 4x rohkem kui Lapua täpsusmoon. Kust kohast sul andmed pärinevad?

Praktiline kogemus. Riik ostab Lapua moona ehk 20 krooniga tükist (sellest eriti alla enam ei pigista), ning alla 50 krooni 50BMG eest ma kindlasti ei usu, ka jänkiturul ei ole alla 4$ hinda leida, aga Eesti ei osta neid padruneid laevatäie kaupa. Täpsuslaskmiseks sobilik kuul maksab juba 35-50 krooni.

Teine asi on see,et näiteks minu relv ei laadinud kordagi ümber teravmoonaga. Jah isegi M-14 võib olla mõnikord praak. Osadel kaasvõitlejatel oli probleeme optikaga kus nö oli "surnud ala" trumleid keerates.

Kas gaasikraan oli ikka lahti? Osad lasevad nii, et see on kinni, aga relv ei lae siis tõesti ümber, isegi nii tehtud. Lihtsalt tähelepanekuks. Sellel optikal endal surnud ala puudub mistahes kujul, kui trumlit keerad, siis sihikupilt liigub, see ei ole enam hiina juust. Probleem võib tekkida, kui optika on ühe külje peale välja keeratud, siis läheb sisemine toru erector tube juba vastu välimist ning trumlit keerates enam tõesti midagi ei juhtu, aga siis kruvides teeb juba optikale liiga, eeskätt reg.mehhanismide hammasratastele. See tuleneb sellest, et sihikualus on relvale jõuga peale keeratud (vt eelnevaid postitusi).

Ärme unusta ka ära,et optika mis on TP2el suhteliselt suur ning relvast korralikult välja ulatuv(erinevalt galilist) on väga õrn asi ja üks pauk selle pihta võib viia rivist välja relva ja muudab selle 6kg kaaluvaks rauakolakas.

S&B optika kannatab ka viskamist (ära proovi kodus), aga see on oluline asi mõista - täpsusrelv koos sihikutega on täppistööriist, seda tuleb kohelda vastavalt - nagu Su elus sõltuks sellest, sest ausalt öeldes sõltubki. Täpselt samuti ei kasuta AK4 haamrina, ei peksa seda vastu puid või jõkke, ei kasuta seda astmelauana jne. Halbu asju juhtub, aga kui võitleja ise on hoolimatu TL relva suhtes, siis see inimene ei kõlba üldse kaitseväkke mistahes kujul.

Kokkuvõtteks ütleks, et mistahes täppisrelv tahab saada pidevat harjutamist, lihtsalt sellisel kujul, so harva, relva kasutades oled ohtlik nii endale kui toetatavale üksusele.

1. Siis me ju jõuamegi kokkuvõtteks järeldusele,et kui sellinne variant kus võitlejal on kodus relv olemas või mõnda muud skeemi kasutades üks inimene pidevalt tegeleb ühe relvaga ei toimi pole mõtet kasutada täpsuspüsse mobilisatsiooni korral. Arvestades Eesti pindala peab kogu sõjaväe valmisolek lahinguks olema väga väga kiire sest meil lihtsalt puudub tagala ala kuhu taanduda läbi kaitselahingute.

Hetkel mina läheks sõtta relvaga mis ei lae end ümber ning millega ma ei oska tulistada üle 400m kuna see jäi tol korral viimaseks kauguseks. Näiteks 300mi peale sain ka AK4ga torsole täitsa normaalselt pihta,küllap ka 400mi peal oleks suhteliselt tabav tuli kui vastane on ilusti näha. Selge see et optika ikkagi pakub eelist mida pikemaks distants läheb .

2. Olen nõus,et ka sihikuristi järgi saaks üsnagi täpselt tulistada kuid jällegi reaalne kogemus meil puudub.

3. Minu väikse arvutuse järgi kui meile öeldi,et iga võitleja kulutas 45 padruni peale riigi raha 100 euro eest siis lapua hinnaks tuleb umbes 30krooni. Igatahes ei tule korraliku 7.62 ja tavalise 12.7 hinnavahe väga suur. RKP on igas jalaväe rühmas või vähemalt kompaniis olemas. Täpsusmoona kohta vaevalt et logistikud isegi mingeid õhkõrnasid plaane on teinud kui palju neid vaja läheb ja kuidas nende jaotamine toimub.

4. Minu relva täpsem hälve seisnes selles,et vana hülsi viskas alla ning laadis relva ära ehk lükkas kuke vinnastatud asendisse kuid ei lükanud uut padrunit rauda! mõnikord jäi ka vana hülss risti luku vahele kinni. Instruktorid vaatasid relva mitu korda üle ja midagi peale teise salve proovimise nad öelda ei osanud.

5. Surnud kohaga oli nii,et klike ei olnud aga sihiku rist ise pidi liikuma. jällegi see nö tekitab relva suhtes ebakindlust ja mõningaid vigasid. Külgsuuna trumlil on 1 kriipsu vahel 2 klikki ehk 500mi peal 5 cmi juba võib puhtalt seetõttu kuul vasakulle paremale lennata. Jällegi väga täpse vastuse jään võlgu kuna instruktorid keda oli 3tükki tegelesid sellega ning ise ka ei saanud relva korda. Kokkuvõtteks on ka uued relvad vigased.

6. Eino. Täpsuslaskur väga tihti pannakse jalaväe rühma kus ta siis samamoodi peab käituma ehk jooksma,katma,rullima jne. Lasketiiru inimestel on muidugi hea rääkida et sõidad oma autoga kohale.tõstad relva maha ,teed paugud ära ning pakid kokku ja paned autosse tagasi. Nemad ei pea sellega läbi metsade ja igasuguse pudru jooksma või maha viskuma. Kogu see kupatus kui sa pead midagi eriti hoida ,et see lööke ei saaks teeb sinu enda liikumise ja manöövrid ka aeglasemaks ning kohmakamaks! Snaiper on võib olla see kes läheb postitsioonile ja siis võtab kotist snaiperpüssi välja et teha mõned lasud. Muu tegevuse korral siblib teise relvaga. TL teeb kõike ühega.

7. Mõnes mõttes võiks isegi kasutada varianti kus näiteks AK-4 peal on kiirkinnitusega optika peal. Jah täpsus mõnevõrra kannatab kuid oleks siiski piisavalt hea ning TLil oleks ilusti kaetud tule andmine 0-500-600m. Ja optikaraami saaks ju suht lihtsalt visata ümber suvalise AK peale kui peaks mingi hälve olema relvaga.

8. Kahjuks ei mõista paljud ,isegi militaar inimesed seda et mugava tooli tagant on hea õpetada ja targutada. Kui inimene müttab metsas nii,et higi mull otsa ees ning adrenaliin möllab siis su mõistus pole ka nii korrektselt töötav kui tüübil kes vedeleb püssi taga lasketiirus ja siis rahulikult omas tempos sooritab laskmist ilma väliste mõjutustega. Snaiper istub võib olla 1-2km oma vastasest. TL pahatihti kui ta on koos jalaväelastega siis võib olla 200-600m ainult tuletegevuse ajal,mis tähendab väga palju liikumist ja postitsioonide vahetamist.

4. Minu relva täpsem hälve seisnes selles,et vana hülsi viskas alla ning laadis relva ära ehk lükkas kuke vinnastatud asendisse kuid ei lükanud uut padrunit rauda! mõnikord jäi ka vana hülss risti luku vahele kinni. Instruktorid vaatasid relva mitu korda üle ja midagi peale teise salve proovimise nad öelda ei osanud.

Mina väänasin seda metallplaati sihiku ja luku vahel ülespoole - sihikule lähemale, siis põrgatab kestad eemale. See võib vabalt olla.

6. Eino. Täpsuslaskur väga tihti pannakse jalaväe rühma kus ta siis samamoodi peab käituma ehk jooksma,katma,rullima jne. Lasketiiru inimestel on muidugi hea rääkida et sõidad oma autoga kohale.tõstad relva maha ,teed paugud ära ning pakid kokku ja paned autosse tagasi. Nemad ei pea sellega läbi metsade ja igasuguse pudru jooksma või maha viskuma. Kogu see kupatus kui sa pead midagi eriti hoida ,et see lööke ei saaks teeb sinu enda liikumise ja manöövrid ka aeglasemaks ning kohmakamaks! Snaiper on võib olla see kes läheb postitsioonile ja siis võtab kotist snaiperpüssi välja et teha mõned lasud. Muu tegevuse korral siblib teise relvaga. TL teeb kõike ühega.

Palun ära pea mind tiiruinimeseks, kes vaid autoga tiirus käib. Aga relva hoidmisest nii, et isegi söösthüpete ajal ei lenda relv vastu maad (mistahes relvale ei mõju see hästi), ning roomamistel jms olukordades arvestad sellega, et optika ei oleks mööda maad või puid lohisemas (lisaks rauasuudmele). See ei tähenda relva kandmist veluursisuga mahagonipuust kastis, lihtsalt arvestad oma relvaga rohkem. Aga pead arvestama, muidu ei ole enam millegagi tabavat tuld anda, ning mis kasu oli siis müttamisest? Ning oledki kohmakam, kuid pead sellega jällegi arvestama. Aga see tulebki pidevast harjutamisest, mis on sellistel valdkondadel kõige olulisem.

8. Kahjuks ei mõista paljud ,isegi militaar inimesed seda et mugava tooli tagant on hea õpetada ja targutada. Kui inimene müttab metsas nii,et higi mull otsa ees ning adrenaliin möllab siis su mõistus pole ka nii korrektselt töötav kui tüübil kes vedeleb püssi taga lasketiirus ja siis rahulikult omas tempos sooritab laskmist ilma väliste mõjutustega. Snaiper istub võib olla 1-2km oma vastasest. TL pahatihti kui ta on koos jalaväelastega siis võib olla 200-600m ainult tuletegevuse ajal,mis tähendab väga palju liikumist ja postitsioonide vahetamist.

See tuleb harjutamisega, et isegi füüsilises ja vaimses stressis olles töötab mõistus korrektselt. Usu mind, see on vabalt treenitav, isegi Su erialakoolitus peab neid harjutusi teoreetiliselt sisaldama.

Medusa kirjutas:

4. Minu relva täpsem hälve seisnes selles,et vana hülsi viskas alla ning laadis relva ära ehk lükkas kuke vinnastatud asendisse kuid ei lükanud uut padrunit rauda! mõnikord jäi ka vana hülss risti luku vahele kinni. Instruktorid vaatasid relva mitu korda üle ja midagi peale teise salve proovimise nad öelda ei osanud.

Mina väänasin seda metallplaati sihiku ja luku vahel ülespoole - sihikule lähemale, siis põrgatab kestad eemale. See võib vabalt olla.

6. Eino. Täpsuslaskur väga tihti pannakse jalaväe rühma kus ta siis samamoodi peab käituma ehk jooksma,katma,rullima jne. Lasketiiru inimestel on muidugi hea rääkida et sõidad oma autoga kohale.tõstad relva maha ,teed paugud ära ning pakid kokku ja paned autosse tagasi. Nemad ei pea sellega läbi metsade ja igasuguse pudru jooksma või maha viskuma. Kogu see kupatus kui sa pead midagi eriti hoida ,et see lööke ei saaks teeb sinu enda liikumise ja manöövrid ka aeglasemaks ning kohmakamaks! Snaiper on võib olla see kes läheb postitsioonile ja siis võtab kotist snaiperpüssi välja et teha mõned lasud. Muu tegevuse korral siblib teise relvaga. TL teeb kõike ühega.

Palun ära pea mind tiiruinimeseks, kes vaid autoga tiirus käib. Aga relva hoidmisest nii, et isegi söösthüpete ajal ei lenda relv vastu maad (mistahes relvale ei mõju see hästi), ning roomamistel jms olukordades arvestad sellega, et optika ei oleks mööda maad või puid lohisemas (lisaks rauasuudmele). See ei tähenda relva kandmist veluursisuga mahagonipuust kastis, lihtsalt arvestad oma relvaga rohkem. Aga pead arvestama, muidu ei ole enam millegagi tabavat tuld anda, ning mis kasu oli siis müttamisest? Ning oledki kohmakam, kuid pead sellega jällegi arvestama. Aga see tulebki pidevast harjutamisest, mis on sellistel valdkondadel kõige olulisem.

8. Kahjuks ei mõista paljud ,isegi militaar inimesed seda et mugava tooli tagant on hea õpetada ja targutada. Kui inimene müttab metsas nii,et higi mull otsa ees ning adrenaliin möllab siis su mõistus pole ka nii korrektselt töötav kui tüübil kes vedeleb püssi taga lasketiirus ja siis rahulikult omas tempos sooritab laskmist ilma väliste mõjutustega. Snaiper istub võib olla 1-2km oma vastasest. TL pahatihti kui ta on koos jalaväelastega siis võib olla 200-600m ainult tuletegevuse ajal,mis tähendab väga palju liikumist ja postitsioonide vahetamist.

See tuleb harjutamisega, et isegi füüsilises ja vaimses stressis olles töötab mõistus korrektselt. Usu mind, see on vabalt treenitav, isegi Su erialakoolitus peab neid harjutusi teoreetiliselt sisaldama.

1. Mnjah see plaat oli küll hülsi täkkeid täis. Seda üle 1cmi väänata ei kannata muidu hakkab vastu trumlit käima. Relva lahtivõtmisel on ka tükk tööd et "tänu" sellele plaadile lukk kätte saada.
2. no eks see ringi hüppamine ole nii ja naa. Ma oleks võinud ka terve aeg liikuda kristall vaaside ringi kuid iseasi on kuivõrd palju see minul tempot maha võtab.
3. Ma ei ütle,et väsimus tee inimesi otseselt mõtlemisvõimetuks kuid mida keerulisem on mingi "seadmega" töötada seda enam tekib vigu kasutamaks seda pingelises olukorras. Muidugi on võimalik seda harjutada kuid nüüd tulebki see võtmekoht kas kulutada raha väljaõppe peale või siis soetada teistsugust tehnikat.

2. no eks see ringi hüppamine ole nii ja naa. Ma oleks võinud ka terve aeg liikuda kristall vaaside ringi kuid iseasi on kuivõrd palju see minul tempot maha võtab.
3. Ma ei ütle,et väsimus tee inimesi otseselt mõtlemisvõimetuks kuid mida keerulisem on mingi "seadmega" töötada seda enam tekib vigu kasutamaks seda pingelises olukorras. Muidugi on võimalik seda harjutada kuid nüüd tulebki see võtmekoht kas kulutada raha väljaõppe peale või siis soetada teistsugust tehnikat.

Harjutamisega leiadki sellise momendi, kus on piisavalt hea tempo, kuid ei nüristu kiirelt ning ei ole tegu ka kristallvaaside hoidmisega.

Meie TL-i ja SN-i asjandust vaadates oleks sobilik vaadata, millised tõusud ja mõõnad idanaabri juures on toimunud. Vene snaiprindust vaadates on näha, et suurem sõdimine toob kohe kaasa snaipriasjanduse õitsengu ja kui sõda pole mõnda aega olnud - siis allakäigu.

Vene snaipriasjaduse üks hiilgeaegu oli II Maailmasõda elik Suur Isamaasõda. Apogee oli ilmselt Stalingradi lahingu periood, sealt ka sellised nimed nagu Zaitsev jne.
Kui suur sõda lõppes, siis saabus vaikus. Mossini kolmeliinine elas tegelikult SVD tulekuni. SVD meestest tehti sisult TL-id.
Uus tõus tuli seises A-stani sõjaga, kus selgus, et üks vajalik eriala ikkagi.
Hetkel seoses rahastuse paranemise ja "väikeste sõdadega" võib täheldada uut tõusu (välismaa relvastuse ostmine - mis on vene traditsioonides lausa kurioosne tegevus, sest nt 12,7 snaiperrelvad on ka vene tööstusel välja töötatud.

Ei taha enam Bunde telli püssi teemat risustada. Küll aga võiks arutelu jätkuda TP2 teemadel.

Arutelule võiks võtta teema mida saaks soovitada meestele kellel ntks maleva poolt TP2 välja kirjutatud ja soov veidike isikliku raha alla matta.

Suurim probleem on minu hinnangul sihikualus. Kui see asendada USA-st "juba testitud ja US armees kasutusel oleva" madala alusega kaob rohkem kui üks probleem korraga. Sihiku saaks madalamaks, mis parandab relva õlas istumist. Samas saaks sihikualuse, mis reaalselt hoiab nulli ja ei ole kartust poole laskmise pealt avastada, et sihik loksub. Sihikualus on/ei ole ITAR kaup olla? Saaks eraisikuna tellida vabalt otse USA-st?

Järgmine asi võiks olla õlapadi, mis on tore ja kummist, aga liiga paks. Kas log.k-st oleks võimalik originaal plaadid tagasi saada kui ilusasti küsida läbi maleva? Saaks vastavalt vajadusele originaali tagasi panna, mis toob relva õlale lähemale tubli paar cm.

Hark on juba kallis lõbu, kui orig. Harriseid vaadata. Hiina koopia on 40-60 eur, kuid ei oska pikaajalist vastupidavust kommenteerida. Lisaks muutis hargi allapanek TP2 tabamispunkti pool meetrit allapoole


Ideid? Milline võiks olla see ÕIGE sihikualus, mida soovitada?

Bjorn

Sihikualus on ITARi kaup. Saab tellida küll, aga on rohkem tegemist. Saab olemasolevast lasta terasest koopiat teha, hind 120-150 euro kanti. Või osta parim mis saada on: Sadlak.

Sihikualust on võimalik tellida USA-st teatud piirangutega. Hind on sooduspakkumiste korral ca 50-60 euri ringis. Maksta võib ka rohkem, kui selline soov on. Selline hind on näiteks uhiuuel originaal SA alumiinium sihikualusel. Oleneb müüjast, sest kõik ei saada väljapoole. Üldiselt on USA-st asjade saamine paras nuhtlus.
Sihikualuse 3.gen versioone müüakse Ebays 30 euri ringis koos saatekuludega(terasest või alumiiniumist). Müüakse kõikidele, kes soovivad. ITAR'i kaup jah...

Üks asi, mis huvi pakub veel on tagasilööki pehmendav nn. recoil bufferi kasutamine... Kas ja kui palju on keegi M14-le/AK4-le/Galilile sellist asja muretsenud? http://www.gunaccessories.com/RecoilBuffers/Index.asp Kellegil on ehk reaalselt huvi ja kasutuskogemust?

Alumiinium ei ole kõige parem materjal. Saab ka sellest hästi teha, aga siiski vaid aseainena. Peamine põhjus - lukukoja ja sihikualuse erinev soojuspaisumine, mis tekitab mitmest kohast kinnitatud süsteemis pingeid. Kõige stabiilsem ja vastupidavam on teras. Sadlaki terasjalg on 200-250 dollari suurusjärgus, kui poest osta. E-bays saab ehk ka odavamalt, aga seal on oht sattuda hiina pehme koopia peale, mis on sama "hea" kui hetkel relva küljes olev. Ainus, mis mina ostaks läbi veebi, oleks päris Sadlaki terasjalg. See lahendaks tõesti paljud probleemid - saab relvale sobitada, püsib paigal, hoiab sihikut kindlalt ning on madalam kui praegu. Sellise jalaga võiks isegi hargist loobuda.

Recoil buffer on plastikjubin, mis kulub mingi aja peale ära (mõnisada lasku saab ikka kätte), M14 jaoks on parem lahendus (võibolla) uus gaasikolb ning (kindlasti) uus ümar peavedruhoidja. Sadlakil on nt mõlemad olemas, ümar vedruhoidja pidi relva ümberlaadimise pehmemaks tegema ning luku töö ühetaolisemaks, nii olen mina veebitarkusest aru saanud. Gaasikolvi vahetus pidi rohkem uskumise asi olema, aga vedruhoidja kindel värk. Miks Sadlak - see teeb ka milspec juppe mariinidele, niiet selle tootja vidinad on päris lahingrelval ka kasutatavad, midagi mille peale meil mõelda, selmet et miskit juustuviilu relvale aretada.

Kogu TP2 projekti kohta saan mina öelda ühte head asja - sihik on hea, seda saab teisele relvale tõsta.

SKS-le tegin tagasilöögileevendi ise ja paarisaja lasuga pole sellega midagi juhtunud. Muidugi on 7,62x39 küllaltki nõrk kaliiber. Suurema padruniga relvadele vast tõesti ei sobi.
Veidi pehmemalt relv töötab ja eks ta optikat ning selle kinnitust säästab.

Puhver töötab jah, aga kui oma püstolile otsisin, siis suurt üle 500 lasu ei lubatud. Vintpüssi oma on suurem ja paksem, seega peaks kauem ehk vastu pidama, aga kuluv tükk on see ikkagi. Endal kogemus puudub, kuidas sellise vahetüki kulumine/aegumine mõjutab luku tööd ning relva täpsust, või paremini öeldes harmooniat.