Mõned päevad tagasi andis akf Mart Orav näoraamatus viite ühele RGAVMF säilikule book-olds.ru saidil. See dokument tegelikult minu jaoks huvi ei pakkunud, aga kui ma seal vähe ringi vaatasin, siis selgus, et seal on päris posu RGAVMF'i, RGAVIA ning ka mõned TsAMO säilikud tervikuna allalaadimiseks. Sikutasin sealt peamiselt oma huvidest lähtudes, aga ehk keegi teine leiab midagi muud huvitavat. Näiteks laevastiku arhiivis oli päris palju I ms allveelaevandusest saadaval.
https://book-olds.ru/
toomas tyrk kirjutas: ↑30 Aug, 2019 21:17
Nr. 3 - Tallinn - 1914
Liibavi lennubaasi evakueerimisel toodi suur osa selle varustusest Tallinna, kus loodi nn tagalabaas. Esialgu ilmselt ei kandnud see numbrit 3, sest varastes dokumentides räägitakse ka baasi nr 1 asumisest Tallinnas. Kuigi tegelikult loeti see "ajutiselt suletuks" ning ilmselt on nr 1 kasutamine Tallinna kontekstis ikkagi viga. Nr. 3 saab kindlasti rääkida alates 10. augustist 1915, mil lennusadam koliti Piritale. Kuna aga nr. 4 oli selleks ajaks juba tegevuse lõpetanud, siis tegelikult anti see nr. 3 Tallinna baasile ikkagi juba 1914. aastal.
Siia teemasse sobivalt.
Архив: Российский Государственный архив Военно-морского флота
Фонд: №418, Морской Генеральный штаб г. Петроград (1906-1918)
Опись: №1, Оперативный отдел (1906-1917 г.г.)
Номер дела: 553 Описание, планы и чертежи порта Ревель. 1917.
Üsna põhjalik ülevaade Tallinnas 1917. aastal olnud ladudest, töökodadest, ja kõigest muust sadama juurde kuulunust. Muuhulgas oli seal ka info 3. merelennujaama kasutamiseks tehtud rendilepingutest. Kahjuks puudus lepingute alguskuupäev, samuti asendiplaan jms, aga...
olid sõlmitud rendilepingud 3. merelennujaama jaoks maade ja hoonete rentimiseks.
a. Eestimaa spordiühinguga Kalev (2200 rbl aastas) – kuni 12. oktoobrini 1917
b. L T Tensoniga (415 rbl aastas) – kuni 1. septembrini 1917
c. J J Abergiga (165 rbl aastas) – kuni 1 septembrini 1917
d. L I Karfeldt’iga (400 rbl aastas) – kuni 1. novembrini 1917
e. Carolina M Shotlander’iga (150 rbl aastas) – kuni 1. septembrini 1917
f. Tallinna linnavalitsusega (1100 rbl aastas) - kuni 1. septembrini 1917
Lepinguid kavatseti pikendada.
Kuigi kaarti pole, ilmselt põhjalikult kaevates leiab enamuse neist kinnistutest üles ja saab vähemalt kaardile jooned vedada.
Palju paremini oli 1. lennuväe brigaadi juhatusega. Oli olemas asendiplaan, hoonete kirjeldused ja staabi hoonetest ka enamuse joonised.
Seega 3. merelennujaama esialgne paiknemiskoht oli 1917. aastal brigaadi juhatuse käes ning seal oli endiselt kolm angaari: kirjelduse järgi puitsõrestiku ning purjeriidest kattega. Angaaride jooniseid pole. Sellel plaanil - angaarid kohe naftatünni kõrval.
Staabi hoonestiku kohta on olemas ka legend. Kes luubi viitsib otsida saab numbrid nimetustega asendada. Plaanil on see linnak naftatünnist lõunas.
Nr 1 tähistab staabiametnike kasarmut
Nr 2 – köök
Nr. 3 – WC (tegelikult ilmselt peldik)
Nr 4 – autogaraaž
Nr 5 – staabi kantselei
Nr 6 – pesumaja
Kõik hooned olid puidust, ühekordsed, ja elektrifitseeritud (peale peldiku ja pesumaja). Kirjelduses on ka toodud mitu lampi mingis toas asus.
Üldiselt - kogu see ülevaade on päris põhjalik ning sadama ümbruskonnas asunud hoonete ja asutuste kohta saab päris OK ülevaate.
