kui tuleks söda.....

[Satakas]

Ei hakka küll uut teemat püstitama, aga tahaks teada mida Venemaa mõtleb nende sagedaste õhupiiri rikkumistega ja selle hiljutise merepiiri rikkumisega. Vene laev oli ilma loata eesti vetes, laev suunati tokumentide kontrolli, Algul laev siirdus küll Naissaare poole, kuid keeras siis otsa ringi ja lahkus eesti vetest. kas selliseid juhtumeid võib lugeda provokatsioonideks, testimiseks või millekski muuks.Sooviks teada teie arvamust.

venemaa tahab:

1) kontrollida, kas meil on munad
2) tõestada, et meil neid pole
3) välja selgitada meie käitumismudelit konfliktolukorras

selgitus:
1-2) kui meil pole mune, on kõik selge - provokatsioonid, ülbitsemised ja väljapressimised jätkuvad ja isegi laienevad
3) kui satud äärmusliku inimkäitumise kõige paljastatumasse kohta - vanglasse, siis toimub sinuga sama asi. paari esimese päeva jooksul tehakse pealtnäha silmatorkamatute nüansside järgi selgeks, mis mees sa oled. sulle seatakse teele väga erinevaid "lõkse" ja kogenud vanglahai saab ruttu aru, kuidas sinuga edasi käituda, et sind enda pilli järgi tantsima panna. pahatihti teeb ta seda nii, nagu vanas heas stalini ja hitleri kassile sinepisöötmise anekdoodis, kus stalin määris sinepi kassile persemulgule ning pärast konstateeris: "sööb ja laulab".

[denis23]

nii nagu 30-40-dates oli teenis kogu vene riigivärk kommunismi väljaehitamise idee nii ka praegu on sellel üks konkreetne eesmärk - valitseva eliidi huvide kaitsmine, eelkõige see seisneb rikkuse kasvatamise osas. ning lähtuvalt sellest on eesti lihtsalt eeskujulik partner - venelased saavad seda kasutada ärilises mõttes nii nagu need tahavad ning seetõttu ei ole neil mingit mõtet kasutada jõumeetmed
eesti gaas on niigi ca 50% venemaa omanduses, otseselt ning kaudselt.

[hugo1]

denis23

eesti gaas on niigi ca 50% venemaa omanduses, otseselt ning kaudselt

Eesti gaas ei ole Eesti ainuke vara.
Tegelikult on küsimus püstitatud oleksi peale. Reaalselt ei usu ka mina, et Venemaa Eestit rünnata tahaks. Vähemalt mitte praeguste juhtide all. Mis piirirkunistesse puutub, siis Eesti ei ole ainus kellel see probleem on. Näiteks Soomel on ka Venemaaga see probleem, kuid seal eu tehta sellest nii suurt numbrit, kui siin.
Ise ma arvan, et praeguse seisuga võib NATO-st sealhulgas ka Eestist saada hoopis Venemaa liitlane kasvõi hiinlaste vastu, kes oma maale ära ei mahu ja vaikselt kuid kindlalt euroopa ja Venemaa poole tuleb

[paharet]

Ei hakka küll uut teemat püstitama, aga tahaks teada mida Venemaa mõtleb nende sagedaste õhupiiri rikkumistega ja selle hiljutise merepiiri rikkumisega. Vene laev oli ilma loata eesti vetes, laev suunati tokumentide kontrolli, Algul laev siirdus küll Naissaare poole, kuid keeras siis otsa ringi ja lahkus eesti vetest. kas selliseid juhtumeid võib lugeda provokatsioonideks, testimiseks või millekski muuks.Sooviks teada teie arvamust.

Paljuski on see põhjustatud ka meie oma liigsest leebusest selliste asjade puhul.See ei ole mitte esimene kord kus tsiviillaev keeldub piirivalvelaeva korraldustele allumast.Sellisel juhul on piirivalvelaeval õigus relva kasutada teha hoiatuslasud ja vajadusel avada ka tuli laeva pihta.Kui seda oleks 1 kord tehtud siis oleks edaspidi sellised asjad välistatud.Aga meie laevade komandörid kardavad relva kasutada.Muidugi uurimislaev on eraldi teema tema kohta käivad nats teised reeglid.Laev ei olnud loata Eesti ta käis varusid täiendamas.Küll aga teostas uurimistöid ilma loata.Ja majandusvöönd ja teritorjaalveed on 2 eri asja.

[kangelaspioneer]

Kuskil eelpool oli juttu infrapuna- ja öövaatlusseadetest.
Selle kohta ütleksin, et metsas on sada hunti. Infrapuna seadmete eest on võimalik väga edukalt varjuda, peab ainult teadma, kuidas seda teha.
See ei ole isegi keeruline mitte, selleks peab lihtsalt infrapunaseadet kasutama (või vaatama selle läbi tehtud salvestisi) ja selgeks tegema tööpõhimõtte.
Helikopteri eest varjumiseks läheb vaja ainult üht- telkmantlit. Telkmantlist tehtud varjualusest (nagu ka igast muust varjualusest) seade läbi ei näe. Soomukile paigaldatud seadme eest varjab näiteks tavaline hekk või ka heinakuhi.
PS! Need andmed ei põhine targale jutule internetis või külanaiste jutule saunas, vaid on minu enda poolt katseliselt tõestatud.
Nendele kolmetunnigatallinnvõetudmeestele paar küsimust:
1)kui suur on soomustehnika erisurve pinnaühikule? Kui suur on pinnase kandevõime voolava veekogu kaldast 1m kaugusel, kui voolukiirus jääb alla 1 m/s? Kui suur on nt BMP-2 suurim ületatav tõusunurk? kuidas vähendab seda tõusunurka pinnase kandevõime vähenemine? Milline on T-80 poolt läbitav veekogu põhjamuda kiht? Kui paks on põhjamuda kiht keskmiselt eesti jõgedes? Kui olete nendele nn eelküsimustele vastused leidnud siis...
2) mitu ristisuunalist jõge ületab Tallinn- Narva mnt? Millised on nende jõgede kallaste tõusunurgad? kui paljusid neist jõgedest on soomustehnika suuteline käigult forsseerima?
3) kui pikk on sõiduaeg autoga Narvast Tallinna nii, et ühtegi Tallinn-Narva mnt silda ei ületata (st jõgede ületamiseks otsitakse kõrvalteed)?
4) millised on nede kõrvalteede ja kõrvalteedel olevate sildade kandevõimed?
5) väga lihtne küsimus, vastamiseks on vaja ainult VF maavägede lahingumäärustik lahti võtta: kui suur on rännakul mehhaniseeritud kolonni liikumiskiirus? Kui suur on lahingukorda hargnenud MLP liikumiskiirus?
Vastused mida te saate- kui kiiresti on võimalik ideaaltingimustes Narvast Tallinna jõuda, kuidas see aeg suureneb, kui eesmised üksused peavad lahingukorda hargnema ja tulekontakti astuma, kui põhimagistraalil on sillad purustatud, kui sillad on purustatud ka lähimatel kõrvalteedel.
Sõnaga, see kes on kasvõi mõnele neist küsimustest vastused hankinud ja ikka veel väidab, et maaväed on 3 tunniga kasvõi Rakveres, on IDIOOT! Õhudessandi (loe 76. ÕDD) transpordiks ei ole VF relvajõudude käsutuses praegu piisavalt töökorras transpordilennukeid!

[paharet]

Paljuski olen eelkirjutanutega nõus,et Eestit ühe päevaga ei valluta aga Tallinna vallutamine on võimalik.Selleks on ka vahendid olemas.Tallinn on mere poolt kaitsetu ja meie sõjalaevadest ei ole mingit vastast Balti laevastiku laevadele.Seda ma olen ennegi kirjutanud,et Merejalaväe brigaad on võimalik maandada praktiliselt Tallinna kesklinna.Balti laevastikul on ka selline üksus olemas samuti laevad kohale toimetamiseks.Samuti on varustust võimalik meritsi kohale toimetada,selleks sobib praktiliselt iga RO-RO tüüpi kaubalaev.Aga see kõik nõuab ettevalmistusi ja päris märkamatult see toimuda ei saa.Samuti on võimalik jälgida ka sõjalaevade liikumist.

[uusmario]

Vene soomukid suudavad käigult uletada mis tahes jõe ja väheste jõgede nurk on nii suur,et BMP-2 üles ei saaks.T-80 suudab ettevalmistuseta ületada umbes 2meetri sügavusi veekogusi,ettevalmistuesega (kuskil 20-30minutiga või vähemaga valmis seatav) suudab ületada kuni 5 meetri sügavusi jõgesid,kuna T-80 on ületanud laiemaid ja mudasemaid jõgesid kui ükski Eesti jõgi,siis vaevalt jõgede ületamine neile probleemiks saaks.Lisaks võib arvata ,et venelastel on ka sillapaigaldus masinad või siis vähemalt pioneerid,et ehitada bontoonsillad.Nii,et vaevalt suudaks jõed Vene armeed üle mõne tunni kinnihoida.
On ka olnud juhust kasutada soojustundlikke seadmeid,telkmantel või mingi muu kellegi ees olnud riideese ei takistanud,inimesi oli näha ka telgis.Hekk,ei kaitse sind soomukite infrapunaseadme eest, heinakuhi aga küll.Lisaks teeb korraliku aparaadiga vahet hundil ja inimesel (kui just neljakäpakile ei visku ja hundikarjaga ei ühine),Soojustundliku masina petab paremini ära sellise asjaga, millest kiired läbi ei tungi,näiteks fooliumiga,kuid seda on väga hästi niisama näha.

[bambino]

Vene soomukid suudavad käigult ületada mis tahes jõe ja väheste jõgede nurk on nii suur,et BMP-2 üles ei saaks.

WTF?

Oled sa Eesti pinnavormidega ikka nii hästi kursis, et seda väidad? Enamus Põhja-Eesti jõgesid on kitsa ja kõrge sängiga, sisuliselt meenutavad tankitõrjekraavi. Suured vene tankid ja lahingmasinad võivad küll üle sõita 200 m laiustest suure idanaabri jõgedest kuid pakun, et esimese sügavama pankrannikusse sängi uuristanud jõe juures on nad kinni.

Õhkulastud sildade juures toimetavate pioneeride tööindu saab drastiliselt vähendada paar snaiprit, kelle otsimise ja hävitamise/eemale peletamisega läheb ka piisavalt aega.

Tallinna vallutamine merelt on lihtsalt tõrjutav väga odava ja vaesele riigile sobiva vahendi - mineerimisega. Tahaks näha seda admirali, kes oma laevastikuga julgeb siia saarte ja poolsaarte vahele ukerdama tulla, kui esimesed eskortlaevad hakkavad veesambaid üles ärritama. Miinide traalimine on pikk ja tüütu tegevus, mis nende moraalile mitte hästi ei mõju.

Nii et arvatav stsenaarium oleks ühele Kaitseliidu foorumile viidates ikkagi järgmine (tsiteerin):

Pakun välja, et nad peavad esimese õhkulastud silla juures kinni, kratsivad kukalt ja passivad seal nii kaua, kuni suhhoi pajok otsa saab. Siis rüüstavad lähimat poodi ja hakkavad marodööritsema. Üldises segaduses katsuvad "duhhid" selja tagant "isakeste" ja "demblitega" vanu arveid õiendada. Läheb vastastikuseks nottimiseks kuni omad neile kogemata tulelöögi kaela lajatavad. Siis viiakse laibad Pihkvasse ja maetakse suurete auavaldustega maha.

[paharet]

Tallinna vallutamine merelt on lihtsalt tõrjutav väga odava ja vaesele riigile sobiva vahendi - mineerimisega. Tahaks näha seda admirali, kes oma laevastikuga julgeb siia saarte ja poolsaarte vahele ukerdama tulla, kui esimesed eskortlaevad hakkavad veesambaid üles ärritama. Miinide traalimine on pikk ja tüütu tegevus, mis nende moraalile mitte hästi ei mõju.

Nõus,et mineerimine on kõige odavam vahend rünnaku mere poolt kaitsmiseks.Aga niipalju kui ma tean Eestil miinid puuduvad ja ei ole vist ka esialgu neid kavas osta.Samuti puuduvad Eestil mineerimiseks vajalikud laevad olemasolevaid laevu on küll võimalik küll kasutada kuid nendest võib igaüks peale võtta kümmekond miini.Nii,et jään edasi oma seisukoha juurde,et Tallinn on mere poolt kaitsetu.Tallinna mere poolt kaitsmiseks oleks vajaks patareisid Naissaarele Aegnale Viimsisse samuti Kakumäele.Siis oleks kõik Tallinnasse suunduvad mereteed võimalik tule alla võtta.Patareid ei pea olema statsionaarsed aga piisavalt suure laskekaugusega.Samuti peab patareidel olema tugev õhukaitse.

[kangelaspioneer]

Loodan siiralt, et uusmario tugineb oma väidetes isiklikele kogemustele, mitte ainult tehnilistele andmetele ja külanaiste jutule, paistab aga, et minu eelmise postituse on ta siiski diagonaalis läbi lugenud

Vene soomukid suudavad käigult uletada mis tahes jõe ja väheste jõgede nurk on nii suur,et BMP-2 üles ei saaks.T-80 suudab ettevalmistuseta ületada umbes 2meetri sügavusi veekogusi,ettevalmistuesega (kuskil 20-30minutiga või vähemaga valmis seatav) suudab ületada kuni 5 meetri sügavusi jõgesid,kuna T-80 on ületanud laiemaid ja mudasemaid jõgesid kui ükski Eesti jõgi,siis vaevalt jõgede ületamine neile probleemiks saaks.

Muidugi suudavad, kui jõe põhi on kõva ja kivine, aga mis saab neist veekogudest, millel ei ole? Kaldun kahtlustama, et enamikul meie jõgedel ei ole... Jõgede kaldad ei ole tõesti eriti järsud, aga mõelgem ka sellele, milline on pinnas kamara all. Enamasti On Eestis pinnas rohkem või vähem savisegune, millel kamar libisema hakkab, seetõttu võib tehnilistes andmetes kirjapandud tõusunurga julgelt 2/3 või isegi 1/2 korrutada.
Kus on T-80 ületanud laiemaid ja mudasemaid jõgesid? Kas nii, nagu Suvorov kirjeldas oma "Vabastaja"s? Mina olen näinud videot, milles Marder 2 (JVLM) jääb kinni tavalisse magistraalkraavi... Soome soomusüksustes küll ei väidetud, et mütsiga lüüa...Kui uusmario ütleb, et ta ise on tankistina teeninud ja kõik tankistid tema väeosas olid selleks võimelised, siis heiskan siinkohal valge lipu, seni aga väidan, et iga jõe forseerimine väljaspool tulekontakti lisab pataljonisuuruse eelüksuse liikumisajale u tunni kuni 2. Tulekontakti ja mineeringute lisamisel aga vähemalt 2-6 tundi.

Lisaks võib arvata ,et venelastel on ka sillapaigaldus masinad või siis vähemalt pioneerid,et ehitada bontoonsillad.Nii,et vaevalt suudaks jõed Vene armeed üle mõne tunni kinnihoida.

Loomulikult on neil ka sillad ja pontoonsillad. Venelane võib olla idioot, aga mitte loll. Aga pöördugem tagasi jõgede arvu juurde, mis jäävad Narva ja Tallinna vahele. Palju neid siis on? Kui palju on diviisi või brigaadi liikuvustagamissalgas keskmiselt sillaühikuid? Mitu silda on ühele jõele vaja asetada, et tagada nt pealetungil MLD normaalne tagalateenindus? Ühe püsiva välisilla rajamiseks kulub sõltuvalt ettevalmistuste tegemise mahust ja materjali kättesaadavusest, samuti vajalikust kandevõimest u ööpäev kuni 4, peale seda võib rääkida soomus- ning pontoonsildade ümberpaigutamisest.

Meredessandiga on asi muidugi nukram, Eesti rannik on suures osas dessandi maandamiseks sobiv, seega on maandumiskohta väga keeruline ennustada. Siinkohal näen ainsa võimalusena meremiinide masilist kasutamist, nende tagavara kohta andmed aga kahjuks puuduvad.

[VANA LÖUKOER]

okei.vasja saadab oma dessandi tallinnasse....ja siis mis saab ? kas dessant vötab siis enda kontrolli alla köik pealinnas dislotseeruvad ekv üksused lisaks veel Kl ?
Meil on olemas radarid,meil on olemas piirivalve,mis annab selge teate EKV peastaapi piiriületanud laevast/alusest, mis on ilmselgelt vaenulike kavatsustega siin.mis edasi ? Mereväes antakse välja häire Kood Punane ja parasjagu dokis seisvad laevad seatakse nii poole tunniga vasja laevadele vastu.ja kui laevu ei ole,siis saavad ekv väeosad tallinnas häire,et vastu vötta dessant.esimesed üksused kaitsejöududest jöuavad nii 15 minutiga " vastuvötule ". siis lisanduvad kl ja epv.ühesönaga tahan ma öelda - nad vöivad jöuda maabuda siia,kuid tervet pataljoni nad ei suudaks siia tuua ja ülejäänutega hakkab nt.pirital vöi koplis lahingutegevus.tulekontakti astudes pidurdatakse dessandi önnestumist, see omakorda annab aega ülejäänud üksusesd lahinguvalmidusse seada....kerge ei saa vasjadel siin kindlasti olema, olgu nad siis nii näljased vöi tigedad kui tahes - kuulide plaksumise all kahaneb nende söjatahe päris tugevalt.

[paharet]

Nõus VANA LÖUKOER-aga,et me suudame laevad avastada aga mereväe laevadest pole erilist kasu sadamas oleku ajal ei ole nendel meeskonnad komplekteeritud.Piirivalvelaevad on alaliselt poole tunnises valmisolekus ja valmis tegutsema.Arvestada tuleb,et dessantlaevad ei tule üksi ja kui piirivalvelaevad isegi jõuavad merele siis nad ka kohe uputatakse.Ja pole kindel,et vastupanuks üldse käsk antakse kahjuks ma ei looda selles meie valitsuse peale.Selge see,et merejalaväel ei saa Tallinnas kerge olema kui vastupanu saab olema.Aga piisab olulisemate punktide vallutamisest linnas ja nende kindlustamisest,et halvata kogu tegevus.Kui sadam on kontrolli all siis on võimalik ka läbi sadama juurde tuua ka teisi üksusi.Aga see on kõik teooria loodame,et praktiliselt ei tule meil sellist stsenaariumi läbi mängida.Fakt on see,et puudub plaan kuidas tegutseda siis kui vaenlane tungib meredessandiga Tallinnasse ja üksustel puudub selleks tegevuskava.

[uusmario]

Ise pole tankiväes teeninud,mõni tuttav on.Küsimusele vastas ta,et hästi oskasid vähesed,mis teha trenni tehti vähe algajad kippusid tankke veeall välja suretama ja siis jama kui palju,aga keskmise eesti ojakese forsseeriks ära küll.Mis aga puutub Marderisse,siis selliseid asju juhtub aegajalt mis tahes soomusmasinatega,piisab kraavi liialt aeglaselt sõita,katsetustel pole trampliinikatsed ilmaasjata.
MTU-72,T-55A ja teistel vene sillapaigaldajatel kulub silla paigaldamiseks ja selle eemaldamiseks kümmekond minutit,Kuid samas on sellel ka omad puudused,kuid hädapärast saab seda kasutada,ning selliseid masinaid on venemaal ilmselt arvukalt.

[Lupus]

Mobiliseerida armee? Milline? Kas teate kui suur on planeeritud mobiliseeritud EKV . Veel aasta tagasi oli selle suurus 6 brigaadi aga tänasel päeval ainult 1 brigaad .See teeb siis 6000 meest +kitseliidu maakaitse üksused ehk veel 6000 meest . See ei ole jõud mis peataks vene soomuskolonnid ,lennuväe ,diversandid, mereväe.
Alaväärsus kompleksi ei ole . Küll aga on reaalne mõtlemine .

[kaur3]

kangelaspioneeri infrapuna jutule lisaks. Kui tõmmata paralleele nõukogude armee käitumisega Afganistanis, siis neil ei ole vaja midagi täpselt teada. Ega nad ei ole ka eile sündinud. Piisab sellest, et nad vaatavad kaarti ning sõeluvad välja vastaspoole jaoks taktikaliselt sobivad kohad. Nende peale antakse siis isukalt tuld. Mulle meenub üks '95 aasta õppus, kus Lahingkooli koosseisus sai mängitud venelasi. Meie pidime imiteerima venelaste kolonni liikumist Ida-Virumaal. Metsavahedes ootasid meid kaitseliitlased ja Viru pataljon. Meie nõustajatena istusid staabimasinas nõuk. armee koolitusega polkovnikud. Lahingkooli ülem ... üritas esialgu midagi luurata ja piiluda ja vaikselt edeneda. Polovnikud vaatasid seda pulli natuke aega pealt ning kui nad paari tunni pärast ei viitsinud endam Chevy's istuda, siis ütlesid, et teeme nüüd meie moodi. Kaart võeti ette ja küsiti siis, et mida sa leitnant seal luurad. "Ma arvan, et vastane on seal eest rismikul metsatukas ja võib tulla varitsus" Aga miks sa ei telli siis suurtükiväe tuld ja lennuväge? Aga meiil ei ole ju. Polkovnikud arvasid, et venelastel ikka on küll. Nii hakatigi igale kahtlasele kohale tuld tellima. Vahekohtunikud andsid muudkui rohelist tuld, et vastane hävitatud, sõitke edasi. Krt, me sõitsime poole päevaga sellise kilometraazhi maha. Tee ääres olid siis need metsatukkades tule alla jäänud kaitseliitlased. Kurb kogemus!

Kes metsa tahab sissiks minna, siis see lugegu järgnevat juttu sissivastasest tegevusest Afganistanis, kus räägitakse vabadest tuletsoonidest jne. Sellid andsid rutiinselt tuld varem väljavalitud kohtadesse jne. Nagu II maailmasõjas, kuid geograafia ning taktika olid teistsugused. Palju meil Eestiski neid tukkasid on kuhu peitu minna? Jao suuruse pundiga peidad end veel natuke. Kui kompaniid hakkab peitma, siis tuleb märg maa üsna kiirelt vastu.

http://fmso.leavenworth.army.mil/docume ... y/arty.pdf

Kui see on kellegi jaoks liiga pikk jutt, siis jätke vahele )