www.militaar.net

Noh, eks küse on üldises ressursis ja sellest tulenevalt jääb ka vastutegevus formaalseks, mitte ainult KT-l.
Paneme kompaniikese kuskile teeristi ja ootame, tuleb vastase kompaniike paari Pasi toetusel.
Kui hästi läheb, siis tuleb ka "ründekopter" Robinson ja korra nädalas sõidavad õhupolitsei kotkad üle.
Meenutab sellist väheintensiivset sõda.
Kui palju see olustik meenutab elu siis, kui 5 brigaadi tulema lükatakse?
Tulevad nad ka roodu kaupa paari soomukiga ja peale minutist kontakti "eemalduvad"?
Reaalsus koosneb vast ikka viivituslahingust ja iga reaktiivlennuki heli peale võssa peitumisest.
Pole see SHORAD ka mingi imeasi, mis puutumatuse tagab.

Ja venelene ei ole britt kes kohe tagasi tõmbub kui sõdur kuuliga kriimustada saab.
Kui ma nüüd õigesti mäletan siis nende doktriin näeb ette geograafiliste sõlmpunktide hõivamist ja seda nad ka teevad . Lüüakse üks rood kasti nu sto tagant tuleb järgmine.
Pulli pärast võiks ju järgmisele KTle kutsuda ka Pihkva poiste pataljoni

Eile näitas AK-s mingit episoodi õhuhäirega, kus anti õhuhäire ja kohe kargas metsavaht puude tagant välja, avati Sergeist tuli, paar meest sai vigastada ning lennuk "tulistati alla".

See AN-2 rünnak on nii ...armetu . Mehed ise lootsid ,et pääsevad L-39 Kevadtormile ,aga ...

Minul jooksid peast läbi mõtted seda nähes, et kus on high-tech Giraffe'd ja C3'd - et 150 kmh purjetav An-2 avastatakse mootoriplärina peale.
Kuskilt kõrgustest alla tulevat reaktiivlennukit on hulka raskem avastada, mida kiirem masin, seda vähem liigub mürafront lennukist eespool.
Eelhelikiirusega alla vuhisevat MiG-i kuuled alles siis, kui ta pea kohal on.

Oli jah päris "huvitav" häppening. Nii juhtub, kui õhurünnakut imiteerib moosiriiul, mitte reaktiivlennuk, minupärast kasvõi renditud L-39. Pakun, et tüübid poleks reaktiivi isegi mitte oma Sergei sihikusse saanud, rääkimata allatulistamisest. Ja no õhurünnaku tulemus - üks haavatu (jalg oli sidemes) . Kamoon, isegi 2. Maailmasõjas polnud 7,62 kuulipilduja enam ründelennuki põhirelvaks. Üks hävitatud veok ja paar- kolm hukkunut pluss teist samapalju vigastatuid kõlab tunduvalt usutavamalt (eeldusel, et lennuk teostas rünnaku) ja ka allüksuse ülemal oleks olnud palju rohkem asjalikku tegevust, kui ainult ühe mehe jalahaav ja ümberpaiknemise läbiviimine. Ehhh.... Nii me siis õpime tegevust õhuhäire korral .

Su-25 tüüpi lennuki Sergei'ga alla tulistamine on nagunii õnnemäng, konstrukturid pole idioodid ja lennuk ongi ehitatud taluma 20 mm mürskude tabamusi.
Reaalses elus oleks vast targem pikali visata ja mitte liikuda, vahest ei märka.
Muidugi nende Giraffede-asjadega pole kuigi tark piiri ligidal vehelda, ka vastane kuulab-salvestab eetrit.
Radari kiirgus levib tema avastamiseks ja parameetrite fikseerimiseks umbes poole kaugemale kui radar avastada suudab.

Lahesõjas tekkis esmakordselt mõiste nimega "aerofoobia", pidevate lennurünnakute, hirmu ja magamatuse tingimustes plagasid terved allüksused minema või andsid end lennumasinatele alla (nt kopteritele). Venelastel pole muidug sellist tehnikat tänaseni, aga eks nad võtavad tasapisi järgi ja 5-10 a pärast tulevad nad juba ohtlikumate masinatega. Põhiline oht pole mitte külma sõja aegsed pommid, vaid tagajärjed psüühilisele seisundile (pidev häiresolek, magamatus ja enda vahendite ebatõhususe nägemine).

Uurisin eile Ivangorodi Google Earthist - kas keegi oskab viidata, kus see pagana Osnazi jälgimisjaam seal täpselt asub?

Ei tea kas StreetWiev ga üle jõe näeb? masti seal küll eelmine aasta püsti ei olnud ,aga koha ehk tunneb ära?

google maps is on selle kohapeal ilus vikerkaar

Teeme võistlusmängu, kes suudab leida rohkem idanaabri sõjalisi objekte piiri ligidal. Eriti huvitavad oleks radari- ja õhutõrje raketipositsioonid.

Lisaboonus - mitu Su-24 pommitajat asus Gdovi baasis 2010 seisuga?

Märkeks siin jooksvale jutule.

Õhuväe L-39 oli õppusel kohal. Ise nägin. Ise olin küll häppi, et ikka asja tõsiselt võeti. Muidu üldiselt, kui AN-2 peamiselt meist oma ründelende tegi, oli sergeide kate meie vastavatel allüksustel ilusti täpselt kaasas ja anti hagu. ÕT reservistid tegid minuarust kaadrist patareiülema juhtimisel igati head tööd. Jama tuli, kui ÕT pidi enne õppuse lõppu ära minema (reservistid oma muid vajalikke asju läbi tegema).

Muidu esmamulje on, et antud õppus erines vist kõigist senistest, millel osalenud olen.
Ei olnud üldiselt asjata mölutamist ja teemadeks jupitamist. Esmalt oli koos väike proovioperatsioon ja seejärel pärast reorgi pandi nädal aega ühtejutti. Selle jooksul hekseldati läbi maa-ala pm Jõhvist Väike-Maarjani.
See õppus näitas kujukalt igasuguste seotud militaarstruktuuride, sealhulgas erinevate üksuste ja allüksuste tegelikku võimekust sõjatingimustes jätkusuutlikult tegutseda. Võib öelda, et oli nii häid, kui halbu õppetunde, kusjuures oma üksuse juures sain konkreetselt kinnitust, et varem eeldatud puudujäägid (millest tegelikult ka foorumis vihjatud) võimendusidki ja meie uued progressiivsed paindlikud lahendused osutusid mõnikord suisa päästerõngaks.

Hummel kui vähegi viitsimist ja aega siis palun natuke pikemat ja põhjalikumat ülevaadet. Oleks väga huvitav lugemine.