www.militaar.net

Kiirpaadid ja patrullkaatrid võiksid olla merekaitseliidu rida. Olemasolevale Ristnale peaks lisama lisaks Sergeile ka juurde süvaveepommid ja panema mõned raketid peale.

Kapten Trumm kirjutas:Mis puudutab hummeli ideed kiirpaatidest, siis osade meeste arvates näeks välja "uus meresõda" Pärsia lahel sedasi:
http://newwars.wordpress.com/2010/04/14 ... rier-pt-3/
Toomse on selles ka kuskil kirjutanud, lugu põhineb ühel jänkide suurel kaardiharjutusel, kus üks USMC kindral andis vastaspoole high tech sõjalaevadele swarmingu põhimõttel väikesi kiirpaate ja eralennukeid kasutades tappa.

See on tsiviliseeritud riikidega nii, kus väikeste veesõidukite pihta enne ei tulistata kui liiga hilja. Närviline karu on hoopis teistsugune loom.

Kui need kiirpaadid on varustatud relvastusega, mis võimaldab tulistada väljaspool laeval asuvate raskekuulipildujate ja õhutõrje automaatkahurite tõhusat tuleulatust (max 3-4 km) (näiteks minu lemmikute, Spike ER-idega ), siis võis sellel USMC hakkajal kindralil õigus olla. Asi lihtsalt selles, et sõjalaevadel, mis on mõeldud merel võitlema omasugustega, pole nagu õiget relvastust võitlemaks kümnete radariga kehvasti avastatavate kummipaatidega. Kui sellist kiirtulerelvastusest ohutusse kaugusse jääda, siis jäävad järgi ainult vöörikahur (aeglane laskekiirus, 1-2 relva laeva kohta) ja laev-laev tiibraketid (vene laevadel olevaid on selleks üsna väike arv ja nende tabamine selliste märkide vastu kahtlane). Lisaks saab selle paadiformatsiooni sisse pikkida ka mõned alused, mis kannavad SHRAD rakette ja mille peal on vajalik aparatuur õhust tulevate külaliste avastamiseks.

Kui merel läheb andmiseks, siis nt Läti laevastikuga juhtub sama, mis Gruusia "raketikaatritega". Lastakse kas merel põhja või ei sõidagi välja.
Kahe kasutatud relvastuseta raketikaatri eest saab selliseid 7-8 meetriseid päramootoritega RIB-e tükki 100. Igaüks võtab pardale jalaväejao, tekib hoobilt pataljoni merepaiskevõimekus (lainetus piirab neid isegi vähem kui vastase randa ujuvaid BTR-e, mis suudavad seda teha enamvähem vaikse ilmaga).

Vaadake paraadi ka:

http://areena.yle.fi/tv/1727281

head kuulamist ja vaatamist! Väga professionaalselt kommenteeritud. Hea küsija-vastaja diktoritöö kaadri taga jne. Proffide värk mitte pask nagu see eesti asi oma tuntud headuses ETV vahendusel.

PS:
Merevägi: 2015 lõppeb miiniveeskaja Pohjanmaa teenistus. Oodatakse uut laeva.
Õhuväest: Hornetitest loobutakse. Otsitakse midagi paremat.

03.20 on ühel lipul näha musta haakristi

(Karjala lennosto lipp).

No ja mis nüüd siis juhtuma hakkab?
Kui see oli ainus tähelepaneku tase siis usalduskrediit küll tegi languse.

Soomlased lendasid oma haakristiga enne kui keegi oli kapral Aadust kuulnudki. Kuna soomlased armastavad traditsioone, siis lendavad nad ka edaspidi oma lippude all.

Hetkel on Soome lennuki-insigniad igatahes poliitkorrektsed. Umbes nagu Revelli (saksa firma) lennukimudelid, mille aplikatsioonide hulgas naljalt sabal olnud haakristi ei leidu

Tegelikult mida ütlelda seal piltide nähtu kohta - lodev see värk seal. Hoobilt kargab silma.
Nt seal kaamera ees oli mingi juhtum, kus ühe mehe püss vedeles keset koridori, paraadrivis võllidel vöörihmad lõdvad, püstoli raskus tirib rihma viltu.
Riietus- ja rividistsipliin paraadrivis on võrreldav heal juhul KL võidupüha paraadiga, Vabariigi aastapäeva paraadil see asi kaugelt parem meil.
Ripakil asju paistab veelgi kui hoolega vaadata.
Kui tehnika kõrvale jätta, siis piltlikult öeldes Soome KV tähtsündmus paistab telepildis kui KL paraad Kolde puiesteel.
See marss vürtspoodide reklaamide taustal just eriti pidulik ei näi.

Muidugi - väga professionaalselt korraldatud saade, see naisterahvas, kes seal rääkis tundus, et ei eksinud kordagi. Meil on pikk maa veel minna.

Aga kui see liga-loga asi businessi ei sega, andku minna.
Niiet setu, ole sa mureta, küll me märkame.

Panin ka tähele, et naisreporter oli ennast asjadega hästi kurssi viinud. Meie Tali kahjuks põrutab puude vahele asjadega, mida teenistuses olev kaitseväelane küll teha ei tohiks.

Mis puudutab kiirpaatide teemat, siis jah uuest kavast vist jäävad need endised ka välja ja eks ta õigem ole.
Minu nägemusel võiks meil aga siiski relvastatud laevu olla, et vajadusel oma meresuveräänsust demonstreerida ja mitte päris enda üle naerda lasta.

Muret teeb lisaks meie võimetus tuvastada võimalikke allveelaevu, mis võivad meie vetesse huvi korral suvaliselt sisse ujuda. Isegi, kui me juba teame, et allveelaev on meie territoriaalvette sisenenud, ei oska me selle infoga midagi väga peale hakata, sest teadaolevalt puudub igasugune võime seda tõestada või vastast veel all avastada ja jälgida. Ristnal ja Suuropil oli/on ehituslikult sonar, aga ei tea, kas keegi seda ka kunagi ka tööle panna on püüdnud. Pitka kohta kindlalt ei tea.

Eelnevaga seonduvalt peaksin ise vajalikuks, et Mereväel oleks siiski paar-kolm nii Ristna taolist, kuid kiirema käiguga väiksemat relvastatud laeva. Kahur argumendiks võimalike ülbikute ja provokatorite vastu ja sonar allveelaevade jälgimiseks. Kiirus peaks ulatama üle 20 sõlme. Nagu juba olen teises kohas kirjutanud, sobiksid sellesse funktsiooni idee poolest esialgu Pikker ja Vapper. Viimast piirivalve enam nagunii ei taha. Tuleks pisut ümber ehitada, varustades sonariga/hüdrofoniga ja normaalse kahuriga. Võimalik, et ka meeskonda on vaja pisut suurendada.