www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Ma ei eelda midagi, ma räägin vaid, et meil pole täna arsenalis muud peale Mapatsi, mis oleks praktikas sõjalaevade vastu kasutatav.
See haubitsajutt on samasugune jama kui see minupoolne 406ga utreerimine siin.
Ma olen jätkuvalt seda meelt, et ka vananenud tehnika mõistlik kasutus annab parema efekti kui tühi ja praktikas teostamatu jutt, mida kõike võiks.

MAPATS on kindlasti asi millega ulatuks tabama ja ka tabaks kalda lähedal, ainult et suurematele aluste puhul vajab see üsna täpset sihitamist haavatavatesse punktidesse. Vananenud tehnika mõistlik kasutus loomulikult annab parema efekti, kuid siin me ilmselt jäämegi eri meelt. Ma olen täiesti kindel, et see 406mm üles seadmine kuhugi ei oleks mõistlik kasutamine, juba ammu mu poolt eelnevalt läbinämmutatud põhjustel. Suurtükiväe osas olen ma optimistlikum, aga ega edasine vaidlus siin ei aita sel teemal. Kui tuleb sõda siis sa sõidad virru, tood sealt MAPATSI, ma toon Tapalt FH-70'e, ja siis proovime, ega muud moodi seda vaidlust ei lahenda

Pisut teemakohasemalt, tänud Lemetile teksti tõlkimise eest, kuigi teadmine et see ainus 406mm suurtükk seal piiteri lähedal kunagi pesitses oli olemas, sain kahtlemata tänu artiklile jälle targemaks.

Nüüd korruta see arv kolmega, et saada täisvalmidus 23/7. Nüüd arvuta personalikulud.

Jamaks kisub.

1930. aasta juunis oli Aegna Komandatuuri rahuaegses koosseisus 22 ohvitseri, 61 üleajateenijat ning 248 ajateenijat.

Edit: Seda siis nelja 12-tollist (305 mm) suurtüki ja nelja 152 mm suurtüki kohta
http://www.aegna.ee/ajalugu/20-sajandi-esimene-pool/

Merekindluste koosseisu oleks sõja korral muidugi tõstetud, Lemet.
Olen miskipärast üsna veendunud, et selline Aegna patarei oleks tegelikult sama raha eest tänasest Eesti MV-st märksa raskemini tasa lülitatav, kuid samas suuremat heidutust pakkuv. Tänase MV tasalülitamiseks pole isegi täppisrelvi või soomustläbistavaid pomme vaja. Et lihtsalt võrdlustausta mõttes. Üks asi on ikka üle Soome lahe ulatuv reaalne tulevõimekus, teine asi abilaevastik.

Edasi võiks mõtiskleda teema, mis oleks teostatav elementaarne rannakaitse hetke ressursiraamistikus.
Haubitsajutu tänastes reaalsetes tingimustes jätaks aga katki, pole teostatav.
Eesti MV võiks hakata nt rannakaitse kantavate rakettide majandusega tegelema ja mitte raiskama aega ja raha mõttetule nishikraamile.

Kapten Trumm kirjutas:Merekindluste koosseisu oleks sõja korral muidugi tõstetud, Lemet.
Olen miskipärast üsna veendunud, et selline Aegna patarei oleks tegelikult sama raha eest tänasest Eesti MV-st märksa raskemini tasa lülitatav, kuid samas suuremat heidutust pakkuv. Tänase MV tasalülitamiseks pole isegi täppisrelvi või soomustläbistavaid pomme vaja. Et lihtsalt võrdlustausta mõttes. Üks asi on ikka üle Soome lahe ulatuv reaalne tulevõimekus, teine asi abilaevastik.

Muidugi meie tänane MV ei pretendeerigi reaalse tõrjevõimekuse olemasolule, või on keegi kuskil teisit märkinud? Mis võimekust ja relvastust on vaja et selline patarei tasalülitada? Küsimus on pihtasaamises, tulejõud on tänapäeval igal suuremal raketil piisav et igasugusest mõistlikust soomuskaitsest läbi lüüa.

Näiteks see rannakaitsekompaniimajanduse taaselustamine räägib natuke teist keelt - et Eestis mitte kõik ei ole leppinud miinijahtimise ja sadama turvateenuse rolliga.
Jagaks neile ka selleks sobiva(ma)d relvad laost kätte ja õpetaks nad välja, ma arvan, et enamik RÕK-klasi omandaks AK-4ga põrkamise asemel parem rakettide lennutamise tarkust.
Oleks esimene käik tehtud.

Mingi teema all maaväe vennad ütlesid, et Mapats tankile pihta minna ei taha, 100 korda suurema märgiga oleks lihtsam.
See oleks juba sammuke sinna, kus Soome on.
AK-4 ja MG4-ga õppuste tegemine on küll vajalik, kuid neist jääb tõsisema vastase vastu ikka väga napiks.

Küsimus on pihtasaamises, tulejõud on tänapäeval igal suuremal raketil piisav et igasugusest mõistlikust soomuskaitsest läbi lüüa.

Paistab, et rootslased selle pärast väga ei põdenud...Ja jah, KT, sõjaajal oleks koosseis kolmekordistunud, aga seda vaevalt rahuaja personalikulude osas.

Seal on samamoodi - need kindlustused on kadreeritud - st osaliselt mehitatud, sh kaadriga.
Sõja korral suudab kohalolev seltskond teha esmavajalikud toimingud (nt eemaldada relvad konserveeringust, tagada julgeoleku) ja komplekteerida mobiliseeritutega lahingupostid.
SA kohale tulev seltskond pole rahuajal palgalehel, need on reservsõdurid, -allohvitserid ja ohvitserid.

Küsimus on pihtasaamises, tulejõud on tänapäeval igal suuremal raketil piisav et igasugusest mõistlikust soomuskaitsest läbi lüüa.

Ühes teemas on siin rootslaste rannakaitserajatistest juttu, jutt on ikka "lolli jõu" puhul tuumarelvast ja täppislöökide puhul ootab ründajaid palju hästi nähtavaid pettemärke, mille keskel on üks, hästi maskeeritud õige.

Kapten Trumm kirjutas:Seal on samamoodi - need kindlustused on kadreeritud - st osaliselt mehitatud, sh kaadriga.
Sõja korral suudab kohalolev seltskond teha esmavajalikud toimingud (nt eemaldada relvad konserveeringust, tagada julgeoleku) ja komplekteerida mobiliseeritutega lahingupostid.
SA kohale tulev seltskond pole rahuajal palgalehel, need on reservsõdurid, -allohvitserid ja ohvitserid.

Mis moodi see siis erineks sellest "vaid kadreeritud" suurtükiväest?

Ja Lemet, rootslased ehitasid oma kaldakindlustused enne kui täppisrelvad veel väga levinud olid.

Kui jutt on 75 mm relvadest nagu rootslastel, siis need pannakse üürgama vähesemate meeste hulgaga kui järelveetavad haubitsad, kus iga relva peale on miinimum 9 matsi tarvis.
Mingeid Spike tüüpi rakette saaks lennutada ka 2 meest.

Ja kui levinud nad meile suurimat ohtu kujutava riigi armees on? Ise kurdavad nad nende puudumise üle üpris valjuhäälselt. Rootsud on asja lõdvemalt võtnud vast siiski pigem külma sõja vaibumise kui asjade tehilise mahajäämuse tõttu.

Mulle arusaadavalt on nende fikseeritud kahuripatareide rajamise põhjus mitte suur vaimne mahajäämus, vaid juhitava relvastuse (mis tollal saadaval) oli krõbedavõitu hind ja haavatavus massihävitusrelvade toimele, millega tollal iga sõjalise planeeringu tegemisel arvestada tuli. Kui suurtükitorn jääb terveks 200 m tuumaplahvatuse epitsentrist, siis samal kaugusel ei jää raketimeestkonnast või raketipatareist järgi muud kui aatomid sellest ainest, millega nad koosnesid.

Erinevalt juhitavast relvastusest, kus 25-aastane säilitusaeg saavutati üsna hiljuti, säilivad sellised kahurid terve aastasaja kui neid hooldada ja säästlikult pruukida. See 305 mm patarei, mis Helsinki all aegajalt pauku pidi tegema, kasutab suurtükiraudasid, mis peaks 100 aastat vanad olema.

Lemet kirjutas:Ja kui levinud nad meile suurimat ohtu kujutava riigi armees on? Ise kurdavad nad nende puudumise üle üpris valjuhäälselt. Rootsud on asja lõdvemalt võtnud vast siiski pigem külma sõja vaibumise kui asjade tehilise mahajäämuse tõttu.

No piisavalt et isegi 1994 suutsid nad veel Groznõi "valgele majale" laserjuhitavaid pomme loopida. Palju neid muidugi ei ole, aga näe, tähtsate sihtmärkide jaoks oli. Muideks, kurioosne juhtum, esimesed sellised pommid läksid "märgist mööda". Nimelt ei tundnud piloot lihtsalt õiget hoonet ära.

A ma küsiks tõenäoliselt ehk üsna rumala küsimuse aga tuli pähe noh. Kas rannakaitseks statsionaarseid torpeedoaparaate on kasutatud? Torpeedo peaks ju mingi paari kilti pealt pihta saama ja palju see rannikul vaja oleks. Ja kui mingi viis-kuus Mistraeli poole vee all sahisevad siis mida nad teha saaks. Suurt nagu ei midagi... No tuli selline fantaasia pähe.

No piisavalt et isegi 1994 suutsid nad veel Groznõi "valgele majale" laserjuhitavaid pomme loopida. Palju neid muidugi ei ole, aga näe, tähtsate sihtmärkide jaoks oli. Muideks, kurioosne juhtum, esimesed sellised pommid läksid "märgist mööda". Nimelt ei tundnud piloot lihtsalt õiget hoonet ära.

Et saada pihta hästimaskeeritud ja decoy'dega kaetud kahuritornile, peab vene lennuväe tänase taseme juures kasutama maismaal asuvat sihtmärgi valgustajat. Teooras võib Su-24 pardalt lasta mingeid KAB-pomme vähem kui meetri täpsusega, ise küsimus on lennukil olevate süsteemide abil see märk ära tunda. See tehnika, mis täna kabiinis on, selliseid torne, nagu siin teises teemas rootsi kindlustuste all on - avastama võimeline suurt vist pole. Üks küsimus on laserjuhitava pommi täpsus, millega ta tabab seda laseri laigukest, mida operaator suunab, teine küsimus on leida üles see märk, kuhu suunata. Ja seda kõike tuleb teha 1000+ kmh tormava lennuki pardalt. Üks asi on tabada sellega visuaalselt hästi märgatavat märki nagu hoone, sild või lennukiangaar, teine asi on visuaalselt ja IR-s maskeeritud ning hästi kindlustatud sihtmärgid, kus ka near miss suurt midagi ei tee. Ei lennanud Lahesõjas ka need liitlaste lennukipommid punkri korstendest sisse piloodi abiga, selleks oli aegsasti Iraaki poetatud hulgi igasugu eriüksusi, kes vajalikul hetkel need augud laseriga valgustasid.

Aga selge on, et fikseeritud rajatisi tabada on lihtsam kui liikuvaid. Eriti kui kaitsjal on relvastus, mis on võimalik põhimõtteliselt iga suurema tsiviilmaasturi pagasnikus kohale viia, sellise liikumise vastu on võimetu ka luure viimane sõna - mobiiltelefoniga 5. kolonn.

No on komöödia...
Teistes teemades vahutatakse pikalt-laialt kuidas ikka kõik avastatakse....Kõik need brigaadid ja muud rühmast suuremad üksused.
Ja kui vaja, aitavad kohalikud "Vasjad" jõudsalt kaasa.
Et näe, pargivad auto brigaadi väravasse ja muudkui kannavad ette...

Ja rääkides nendest toredatest statsionaarsetest tornidest, siis kesse ikka armastab siin foorumis vehkida selle ingliskeelse terminiga....
"DO NOT PRESENT A VIABLE TARGET"......
Kuidas ikka kohe üldse kindlaid põhimõtteid pole....