www.militaar.net

John kirjutas:

Taaniel Tina kirjutas:Eesti häda on minu arust see, et me olema olnud iseseisvad nii kaduv-väikest aega. Aga sõjaväelised traditsioonid, ohvitserkond ja usk ning austus armeesse tekib aastatega. Väga pikkade aastatega. Aga kui oma sõjavägi oli praktiliselt viimati 1200 aastate algul, siis veel väheke aega 20 sajandi algu ja siis nüüd.
Aga selle vahepealse ajaga on juurdunud rahvasse see ükskõiksus relvajõududesse, sest Eesti relvajõududesse pole vahepeal olnud. Oleme sõdinud küll vahvalt igasugustes sõdades, aga enamuses võõraste lippude all. Sellest ka see slangimise mentaliteet.
Ja vaadates ja lugedes on jäänud silma, et see ohvitseri amet käib piki suguvõsasid. Et kui isa oli sõidus, siis saab ka pojast sõdur. Meil sellist traditsiooni varasemast aga silma ei ole eriti hakanud, sest kes siis ikka tahaks teenida võõrast võimu.
Aga loodetavasti lähevad asjad aina paremaks

IMO probleem ka selles, et iseseisvus tuli nii kergelt. Sõda on küll kole asi aga teatav "puhastustule" omadus tal on mõningate eluvõõrate mentaliteetide välja juurimisel ("tuhande aastane rahu", "paadiga/lennukiga Rootsi", "sõjaväes ainult need kes mujal hakkama ei saa" jne). Võrdluseks kasvõi vahe esimese EW ja praeguse EV kaitsevõimes. Esimene sündis Vabadussõjas, teine taasiseseisvus regionaalsete sisepingetega (Ida-Viru). Vanaisad ikka panevad pika puuga ära. See kas kaadrituumik on väljaõppe saanud võõrarmeest või mitte ei kipu pikemas plaanis rolli mängima. Taaskord esimene EW ja ohvitserkond kelle tuumik oli pärit tsaariarmeest.

Andke nüüd tuld kui loll arvamus ja kuidas asjad ei ole üldse võrreldavad.

priitM2 kirjutas:Laaneotsalt sisukas artikkel ajakirjas Akadeemia nr 5 teemal:
Vene-Gruusia 2008. aasta sõda: Põhjused ja tagajärjed. I
Soovitan,eriti praeguste Ukraina sündmuste taustal.
http://www.akad.ee/

Teemasse.
Kahe kindrali valik on äärmiselt huvitav. Meenutab vangerdust.
Näide ennem: need mehed pidid kuulama mida erakond, minister arvas rigikaitsest, jumal teab kelle poolt soovitatuna vöi mille pöhjal.
Näide nyyd: need mehed ytlevad; kallid erakonnakaaslased, minu kogemuse pöhjal soovitan ma riigikaitse parteipoliitilliseks jooneks..

Poliitikasse siirdunud Ants Laaneots kritiseeris praegust kaitseväe juhatajat Riho Terrast.

Sirgjoonelise ütlemise poolest tuntud endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots kritiseeris neljapäeval erakonna „Rahvusliku julgeoleku strateegia” üritusel kaitseväe arengukava ja nimetas muu hulgas praegust kaitseväe juhatajat Riho Terrast IRL-i marionetiks.

Täpsemalt – Reformierakonna julgeolekuteemalisel üritusel Tabasalus tuli jutuks kaitseväe kümne aasta arengukava, mis Laaneotsa arvates sisaldab omajagu vigu. Sellest rääkides läks mõni kuu tagasi Reformierakonnaga liitunud ja valimistel riigikokku kandideeriv Laaneots põlema ja Postimehe videole jäid Laaneotsa järgmised laused: „Isamaa pressis lihtsalt läbi selle otsuse, mis puudutab kümne aasta arengukava. Ehkki kaks korda seletasin julgeolekukomisjonis, näitasin slaide. Mul on terve ettekanne olemas selle kohta, mis vead seal on. Aga ikka jonn, noored vennikesed ajasid seda peale. Terras ka toetas, sest ta on marionett seal mingil määral, ja nii tehtigi see lollus, mis on praegu ellu viidud.”

Seega on vastne Reformierakonna poliitik avaldanud mõtet, et tema enda erakonna kaasabil heakskiidu saanud dokument ei kõlba kuskile ja kaitseväe juhataja usaldus on kahtluse all.

Endine kaitseminister Urmas Reinsalu oli see, kes kaitseväe kümne aasta arengukava valitsuse ette viis. Reinsalu sõnul on alusetud Laaneotsa süüdistused, justkui kontrolliks IRL kindralmajor Terrast. „See on jabur süüdistus, ma ei tea, miks seda tehakse. Reformierakond tahab riigikaitse teema poliitilisse debatti tõmmata,” arvas ta. „Nende soov on kära tekitada, ma ei leia, et see on ratsionaalne. Riigikaitse teema ei ole poliitiliste punktide teenimise koht.”
Kus oli Laaneots toona?

Reinsalu sõnul võib tekkida küsimus, et kui Laaneots ise oli arengukava koostamise ajal peaministri nõunik, miks ta tollal oma arvamust ei avaldanud. „See asetab kahemõttelisse olukorda kas Laaneotsa seisukohad või Reformierakonna toonased otsused,” ütles Reinsalu. „Tõsi on, et mina esitasin valitsusele riigikaitse arengukava, aga seda toetasid mõlemad koalitsioonierakonnad. Seal ei olnudki parteipoliitilist liini.”

On teada, et Laaneots oli tõepoolest toonase peaministri Andrus Ansipi julgeolekunõunikuna mitme kaitseväe arengukava punkti vastu kriitiline. Ja korduvalt. Vahetult pärast Laaneotsa lahkumist kaitseväe juhataja kohalt algas uue arengukava koostamine, mis oli paljuski teistsugune võrreldes sellega, mille järgi arendati kaitseväge Laaneotsa ajal. Üks neist muudatustest oli nelja kaitseringkonna kaotamine.

Laaneots ütles Eesti Päevalehele, et just seda otsust ta Tabasalus kritiseeriski. „Auditooriumilt tuli küsimus, mis on meie riigikaitses halvasti. Mainisin, et minu arvates on kaitsejõudude nõrgimaks kohaks juurutatav sõjalise riigikaitse juhtimise süsteem, mille põhjustas uue pikaajalise arengukava vastuvõtmine 2013. aasta algul,” selgitas Laaneots. „Sellega likvideeriti kaitseringkonnad ehk sisuliselt territoriaalkaitse, vähendati pea poole võrra kaitseväe ja kaitseliidu sõjaaja koosseise.”

Kuigi lindile jäänud sõnad ei jäta kahtlust, kes tule all oli, ei soovinud Laaneots oma sõnutsi kritiseerida ühtegi isikut. „Minu kriitika oligi suunatud kava sisulisele poolele, mitte isikutele, mis aga kohapealses emotsionaalses mõttevahetuses kahjuks nii kõlama võis jääda,” nentis Laaneots.

Laaneots seab kahtluse alla koalitsiooni ühised otsused
kindralmajor Riho Terras, kaitseväe juhataja

Mul on väga kahju, et kindral Laaneots seab kahtluse alla otsuseid, mille koalitsioon võttis vastu ühehäälselt ja kus ta oli peaministri nõunikuna ise kaasatud. Kaitseringkondi ei kaotatud, vastutus territoriaalkaitse eest on antud kaitseliidu pädevusse ja sõjaaja koosseisu ei ole kindlasti vähendatud. Kuid pean ma ütlema, et muutunud julgeolekukeskkond sunnib meid ikka ja jälle analüüsima ja ümber hindama oma kaitsealast tegevust. Me ei saa mingil juhul jääda viie või kümne aasta tagustesse dogmadessse. Kaitsevägi uuendab oma kaitsepõhimõtteid koos NATO-ga suunas, mille tähtsamateks märksõnadeks on kiirreageerimine ja eelhoiatus.

tommy kirjutas:Peamine mis tal hetkel on, see on teatav renomee.
Kahju, kui see ta oma lolluste pärast auklikuks lastakse.

Borja kirjutas:

tommy kirjutas:Peamine mis tal hetkel on, see on teatav renomee.
Kahju, kui see ta oma lolluste pärast auklikuks lastakse.

+5

Lemet kirjutas:Tabasalus tuli jutuks kaitseväe kümne aasta arengukava, mis Laaneotsa arvates sisaldab omajagu vigu.