Eesti SS üksuste - politseipataljonide kuriteod II m.s ajal.

[hugo1]

Veltu

Tänud allika eest, kuid N-Liidu allikatesse suhtun ma äärmise ettevaatlikusega. NKVD töömeetodid sarnanesid kuuldavasti gestaapo omadele, piinates võib inimest panna tunnistama mida tahes.
Arvestades seda, et eestlased olid II maailmasõja ajal rohkem sakslaste ja Saksa poolel võidelnute poolt kui N-Liidu poolt, siis tõenäoliselt võis N-võim kõvasti hiljem pingutada, et Saksa poolel võidelnuid võimalikult halvas valguses kajastada.
Kuid ärme unusta vanasõna, kus suitsu seal tuld. Päris lausvalena ei tasu nõukogude uuringuid ka võtta. Neid andmeid tuleks hoolikalt kontrollida, teostada uued uuringud.

[Veltu]

Kuid ärme unusta vanasõna, kus suitsu seal tuld. Päris lausvalena ei tasu nõukogude uuringuid ka võtta. Neid andmeid tuleks hoolikalt kontrollida, teostada uued uuringud

100% nõus.

[Troll]

Heh, no see Veltu toodud "kohtu kirjeldus" on ju lausa pärl! Lausa uskumatu, et ta just selle näiteks tõi!? Just selle protsessiga astus Nõukogude Liidu "õigusmõistmine" täielikult ämbrisse ja määris end pöördumatult tsiviliseeritud maailma silmis! Nimelt ilmus ühes NL-i õiguslik-juriidilises ajakirjas (peast ei mäleta, millises) selle protsessi kirjeldus, kirjeldati süüaluste käitumist kohtus, tsiteeriti tunnistajate ütlusi ja toodi ka ära süüalustele mõistetud surmaotsused. AGA...see ajakirja number ilmus kuu aega enne kohtu algust!! Kohtupidamise aeg lükati edasi, kuid ajakirja unustati sellest informeerida! Artikli kirjutanud ajakirjanik sai aasta vangistust (ehkki tema "süü" oli siin väike).

Nii et uskuge aga edasi nõukogude allikaid ja tsiteerige nende "süüdimõistvaid otsuseid"!

P.s Täpsustus. "Sotsialistitšeskaja Zakonnost" (NSV Liidu Prokuratuuri häälekandja) jaanuar 1962 nr.1. Trükkida antud 27.dets. 1961
Kohtuotsus aga kuulutati välja 16.jaanuar 1962.a

[uusmario]

Samas paljud inimesed annaks mille iganes,et otsust enne istungit teada saada.Nii,et sellisel kohtupidamisel on ka omad plussid.

[Veltu]

Uudne lähenemine väljendile "juudid ahju".
http://www.minut.ee/arvamus/04/02/18/0747258.shtml

[Veltu]

Ja lugege see informatiivne artikkel ka läbi



Juutidel on kõnekäänd: elame kuni surmani

Piret Udikas

84aastasele Simon Rubinsteinile tuldi koju järele, ta lohistati voodist välja ja viidi surma. Simoni vahistamiskäsule on käsitsi kirjutatud: ”Liiga vana, kirjutada ei saa. Enda jõul käia ei suuda, vajab arstiabi.” Ent arstiabi vanataat ei saanud, sest “haiglas oli ruumipuudus”, võib lugeda Riigiarhiivi dokumentidest. Simon Rubinstein hukati.

Mõrvati kõik Eesti kodanikest juudid

Sama saatus ootas kõiki Eesti kodanikest juute, kes kartsid sakslasi vähem kui venelasi ega olnud seepärast rahvuskaaslastega Venemaale evakueerunud. Juulis 1941.a. tapeti bürooametnik Pärnust Michel Birnik, plekksepp Isak Bloch, kaupmees Leibe Bub...
Muusik Markus Dubrovkini hukkamissüüdistus oli nagu enamikul surma viidud juutidel ühesõnaline ja ammendav: juut. Saatusekaaslastega äravahetamiseni sarnane on ka Markuse ülekuulamisprotokoll. “Ei ole osa võtnud poliitikast ega kommunistlikust liikumisest, kuulub juudi rahvusesse, hädaohtlik riiklikule julgeolekule”.
Ohtlikud olid nad kõik: kübarategijatest pereemad, koolilapsed, klaveriõpetajad, pudukaupmehed. Noorim hukatutest oli paarikuine imik. 101 surmatud lapse seast noorim oligi Taube Kuschner, kelle kohta on “õpitud ameti” ja “süüline tegevuse” lahtrisse märgitud “juut, beebi”. Pärnu juudilapsed mõrvati sünagoogis-palvemajas. Otseseid tunnistajaid pole enam elus, kuid tõenäoliselt üritati lapsi tappa mitmel viisil. Kõigepealt toidusse lisatud mürgiga. Vanemad lapsed said sellest teada ega lubanud väiksematel toitu puutuda. Järgnes uus katse – ruumi, kus olid lapsed, lasti mürgist gaasi. Gaas ei tapnud neid. “Lapsed vingerdasid,” kõneles naine, kelle emale üks vangivalvur sellest oli rääkinud. “Siis toodi kohale arstid, kes süstisid lapsed surnuks.”
Marjaša Schein sünnitas Harku vanglas, Lilian Siku laps nägi ilmavalgust Tartu vangilaagris, kuid lühikeseks ajaks. Nii emad kui lapsed hukati.
Juutide hävitustöö käis üle kogu Eesti: Viljandis, Tartus, Tallinnas, Rakveres, Kiisal, Pärnumaal, Jõhvis, Kuressaares, Tapal, Paides, Võrus, Lehtses, Narvas.
1941.aasta juulist detsembrini mõrvati kõik eesti juudid vanglate keldrites ja õuedel, Harku rabas, Tartu tankitõrjekraavis, Pärnus Raeküla metsas. Mahalaskjad kuulusid Saksa erikomandosse ja Eesti omakaitsesse.
Teises maailmasõjas mõrvati 72 % Euroopa juutidest, ilma et neile oleks keegi sõja kuulutanud või nad oleksid kellegagi sõdinud. Nende ainus süü oli, et nad olid juudid.
Suur osa Euroopa riikidest ja kirikutest on juutidelt andestust palunud. Eesti ei ole seda teinud, kuigi Eesti oli ainuke riik Euroopas, kus hukati kõik siia jäänud oma kodanikest juudid.

Kelle kätega?

Varsti pärast sakslaste tungi itta võidi maailmavallutajatele kandu kokku lüües ette kanda – Eesti on “judenfrei”. Eesti sai juudivabaks nii kiiresti seetõttu, et juute jäi siia vähe (tuhatkond) ning mõrvatöö käis kiiresti.
Seni olid eestlased jaganud juutidega ühist saatust sõbralikult. Küüditamiste esimese lainega 1941.a.juunis veeti siit Siberisse surma 400 juuti, suhtearvult kümme korda rohkem kui eestlasi.
Eakamad inimesed meenutavad: mul oli hea tuttav või koolivend või töökaaslane – ühel päeval oli ta kadunud nagu vits vette.
Vähe usutav, et eestlased aitasid kaasa juutide hävitustööle mingist rahvuslikust vihast. Pigem oli see kaasajooksmine julma ajaga, kohati ajast ettejooksmine, enesesäilitamisinstinktist ajendatud püüdlikkus. Eestis ju juudipogromme ei esinenud. Nii märkis Eesti Julgeolekupolitsei ja SD komandör Martin Sandberg oma aastaaruandes, et “eesti rahva seas on rassistlikud seisukohad väga nõrgalt arenenud”.
Siiski ei ole meil põhjust end peibutada mõtetega, et meie ei teinud midagi, et Eesti oli okupeeritud maa, et juutide tapatöös on süüdi ainult sakslased.
Dokumendid kui erapooletud tunnistajad Riigiarhiivis räägivad teist keelt. Mahalaskjad kuulusid Saksa Erikomandosse (Sonderkomando) ja Omakaitsesse. Omakaitsel ja politseil oli ühine juht kolonel Johannes Soodla.
1941.a. 17. oktoobri Omakaitse juhtide ringkirjas pataljonidele ja kompaniidele kinnitatakse, et “arreteerimisel ja vahi alla võtmisel annab omakaitse politseile igasugust abi”. Omakaitse osales vahistamistel ja mahalaskmistel.
Eesti Omakaitse tegevuse ülevaates on kirjas, et 1941.a. juulist alates on Omakaitse liikmeid sageli kasutatud sõja- ja poliitiliste vangide transportimisel.
ENE väidab, et “uuesti asutati Omakaitse suvel 1941, saksa okupatsiooni ajal toimis Omakaitse territoriaalse julgestusorganisatsioonina ja hõlmas 32 000 meest. Omakaitse korraldas juutide ja mustlaste hävitamist.”
Pärnu juudi kogukonna kauaaegne liider Asja Hopp kinnitas: “ Sakslased ei teinud okupeeritud maades musta tööd oma kätega, selleks kasutati kohalikke inimesi.”
11.septembril 1941 andis Saksa julgeolekupolitsei korralduse, millega keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis. Kuid paljud Eesti juudid hukati mitu kuud enne seda korraldus - juba juunis, juulis, augustis, ühe daatumina on märgitud 26. juunit.
Peaaegu kõik juutide hävitamisega seotud ring-, nime-, käsk- ja allkirjad, kirjavahetus ning protokollid on eestikeelsed, nimed dokumentidel tõendavad, et korralduste andjad ja täidesaatjad olid eestlased.
Ekspresidendi Lennart Meri ellukutsutud rahvusvaheline komisjon tõdes, et eestlaste käed on seotud juutide hävitamisega ka teistes lähiriikides.

Oli pealekaebajaid, oli päästjaid

Eesti linnade tänavatel majaseintel, tulpadel lipendasid kuulutused üleskutsega näidata, kus asuvad juutide korterid. Kui palju oli pealekaebajaid, ei saa me kunagi teada. Küll on teada, et Eesti juutide vara tassiti laiali, kuigi see oli seadusega karistatav. Arhiivis leidub kirju, kus palutakse luba juutide mööbli kasutamiseks.
Oli neid, kes andsid üles, kus elab veel vahistamata juute, aga oli ka neid, kes astusid oma elu ohtu seades juutide kaitseks välja. Kriisiajad paljastavad inimliku olemuse kõik registrid.
Artelli Oktoober tehnilise juhi Leib Lipelise kohta andsid positiivseid tunnistusi artelli töötajad Boris Niinemets ja Anne Kurlei. Leib oli Niinemetsa varjanud nõukogude võimumeeste eest. 14 allkirjaga läksid vahistatud Salomon Epsteini toetama Arnold Michelson, Maire Ojaste ja M. Riil. Samas leidus neid, kes andsid välja oma juudist kolleege.
Keemiatoodete artelli Flora töötajad läksid aitama juhataja Abe Bassilit – kahjuks esitati kõik abipalved kurtidele kõrvadele, mitte miski ei suutnud päästa juute hävitamisest.
Mittejuudist naine tahtis võimudelt saada teateid juudist mehe kohta, et temast abielu lahutada. Samas käis korduvalt politseis oma juudist meest päästmas sakslanna. Üks juut salgas maha oma rahvuse, tegutses aktiivselt poliitikas, kuulus isegi Kaitseliitu, saatuse tahtel pidi aga temagi surema koos oma rahuvskaaslastega.
Koonduslaagrisse viidi eestlanna, kelle süüdistuses võime lugeda: “Elas juudiga ja maksis altkäemaksu, et juut jääks vabadusse.”
Ka Klooga kandi rahvas aitas põgenema pääsenud juute. Pärnus elab naine, kes nägi Klooga raudteejaama lähedases metsatukas veel põlevat inimriita. On teada, et Klooga metsas põletati massiliselt juute riitades vaheldumisi puuhalgudega. Tolle ajastu mõttetud julmused on raiutud Kloogal kivisse: “Kõikide Eestis hukatud juutide mälestamiseks”.
Bertram Neitroff, Kiviõli julgeolukuprefektuuri veltveebel käis hoiatamas oma juuditarist sugulast. Muide, on tehtud ettepanek, et sellele mehele istutataks Iisraeli, holokausti mälestusansambli territooriumile nimeline puu. Yad Vashem säilitab puus ja kivis paljude nende mälestust, kes päästsid juute. Ainukeste eestlastena on sinna istutatud puu Eha ja Uku Masingu mälestuseks, kes päästsid oma õpilase.
“Kõik kes Eestisse jäid, tapeti ära. Miks seda tehti - mõistus ei võta,” rääkis Asja Hopp. “Juute on sajandeid jälitatud ja tapetud. Sellepärast on meil kõnekäänd: elame kuni surmani.
Pärnus hoiti suvel areteeritud juute hilissügiseni rõskes Betty aidas ja veeti jala Raeküla metsa. Juute ei õnnestunud korraga tappa, maa otsekui hingas surevate juutide all. Sellepärast – jah, me anname andeks, aga unustada ei saa.”
Asja Hopp lisas, et kuigi ta elab sõbralikus läbikäimises eestlaste ja venelastega, ei ole ta sugugi kindel, et olnu ei või korduda.
Antisemitism tõstab uuesti pead, eriti neis maades, kus minevikule ei ole ausalt silma vaadatud.

Faktid kõnelevad
11.-12. saj. põletasid ristisõdijad elusalt Jeruusalemma sünagoogis olevaid Jeesuse tapjaid.
Keskajal sundristiti Euroopa juute, juudi kommete täitjaid ootas inkvisitsioon ja verine tagakius.
Eestis on elanud juute 14. sajandist, kuid õigusetuses nagu igal pool mujalgi.
19. saj. keskel hakkas juutide arv siin kasvama, ehitati esimesed sünagoogid linnadesse.
1926.a. said 3045 siin elavat juuti esimestena maailmas kultuurautonoomia, juutide elus algas uus ajajärk.
1940. a. alanud okupatsiooni ajal lahkus enamik juute Venemaale.
1941. aasta lõpuks olid tapetud kõik Eestisse jäänud tuhatkond juuti. Meie koonduslaagrites mõrvati veel 19 000 Euroopast siia veetud juuti. Eestis oli üle 20 koonduslaagri, suuremad Narvas (15000 – 20 000 vangi), Viljandi lähistel, Kiviõlis, Eredal, Kloogal. Virumaa kaevandustes kasutati vange põlevkivi kaevandamisel, seal hukkus 8000 inimest. Paljud vangid hukati koonduslaagrite likvideerimisel vahetult enne sakslaste taandumist. Kloogal hävitati ühe päevaga 1944. a. 19. septembril 2000 inimest.
II maailmasõjas tapeti kokku üle 6 miljoni rahumeelse juudi. Poolas hukati 85 % ehk 2,8 miljonit juuti, NSVLi territooriumil 73 % ehk 1,720 miljoni juuti.
Stalini surm 1953.a. takistas käivitamast järelejäänud juutide hävitamise kava Venemaa koonduslaagrites.

Artiklis on kasutatud Eesti Riigiarhiivi materjale, Eugenia Gurin-Loovi raamatut “Juutide katastroof. Suur häving 1941”, ajakirja “Jeruusalemma Sõnumid”. Nimedes võib esineda ebatäpsusi.

[Troll]

Tead, sa Veltu oled kui üks tarakan, mitte ei saa sust lahti! Pea iga IIMaailmasõda puudutava teema üritad sa lõpuks holokaustini, "6 milj. hukatud juudini" või SS-i kuritegudeni välja viia! Ühelt räpaselt valelt paljastatuna lajatad uue, nüüd siis "ametliku juudistatistika" asemele. Mulle hakkab siiber saama sinu järelt rookimisest ja teemade lukustamisest. Tundub, et lihtsam on üks teine lahendus.

[Veltu]

Oota! Ma pnain ülesse kõigest ühe artikli. Ega mina pole seda kirjutanud,ammugi veel moonutanud. Ei ole tarvis,seda kõige hullemat lahendust.

[hugo1]

Heh, no see Veltu toodud "kohtu kirjeldus" on ju lausa pärl! Lausa uskumatu, et ta just selle näiteks tõi!? Just selle protsessiga astus Nõukogude Liidu "õigusmõistmine" täielikult ämbrisse ja määris end pöördumatult tsiviliseeritud maailma silmis! Nimelt ilmus ühes NL-i õiguslik-juriidilises ajakirjas (peast ei mäleta, millises) selle protsessi kirjeldus, kirjeldati süüaluste käitumist kohtus, tsiteeriti tunnistajate ütlusi ja toodi ka ära süüalustele mõistetud surmaotsused. AGA...see ajakirja number ilmus kuu aega enne kohtu algust!! Kohtupidamise aeg lükati edasi, kuid ajakirja unustati sellest informeerida! Artikli kirjutanud ajakirjanik sai aasta vangistust (ehkki tema "süü" oli siin väike).

Nii et uskuge aga edasi nõukogude allikaid ja tsiteerige nende "süüdimõistvaid otsuseid"!

P.s Täpsustus. "Sotsialistitšeskaja Zakonnost" (NSV Liidu Prokuratuuri häälekandja) jaanuar 1962 nr.1. Trükkida antud 27.dets. 1961
Kohtuotsus aga kuulutati välja 16.jaanuar 1962.a

Tänud selle lisainfo eest, seda ma ei teadnud.
Nii palju siis mu väitest kus suitsu seal tuld
Kuid tõesti ei teadnud.
Samas sobis see siia teemasse ja õpetlik näide kõigile Nõukogude kohtusüsteemist

[Veltu]

Ps,juhtisin oma viimases artiklis lugeja tähelepanu eelkõige eestlaste osalusele juutide tapmisel. Need 6.milj. on lugeja enda teha,kas ta usub seda arvu või mitte. Pole vaja mind tarakaniks sõimata ja mulle hirmu nahka ajada.Mul niigi rahutud ööd...

[VANA LÖUKOER]

Veltu :

Mille vöi kelle vastu sa siin vöitled.siiani ei ole sa suutnud siiski ära töestada seda,et eesti diviisi mehed osalesid hukkamistes.
Tahad töendeid.ma kahjuks ei mäleta enam.milleises numbris nii aastake tagasi rääkis eesti ekspress faktide ja töendite alusel sellest,kuidas kgb eestlastest söjakurjategijaid taga otsis.ja ei leidnud.
sa keerutad ja üritad siin midagi töestada.mida ? kui wiesentali keskus oleks leidnud,oleks ta ka juba kellelgi völla saatnud.järelikult ei ole töendeid kellegi vastu.saad sa sellest aru.
sinu poolt pakutud raamatute töendid on kindlasti kellegi poolt juba läbi tuhnitud ja tulemus on null.
mitte et ma södiks vastu sellele,et eestlased osalesid kusagil tapmistes,vaid tahan selgeid töendeid,enne kui kedagi risti lööma hakatakse.siiani aga ei ole seda keegi suutnud.ei ole suutnud sinagi.

[Wiking]

Jah VANA LÖUKOER, täielikult nõus.
Veltu püüab küll kõigest väest süüdlasteks teha, aga süüdistuste esitamiseks on vaja tõendeid, mitte muinasjutte, mis on kümneid kordi läbi vaadatud.

[VANA LÖUKOER]

need sinu poolt pakutud juudiarhiivid kubisevad valedest.tead miks?
sellepärast,et nad ei suutnud isegi selles kokkuleppele jöuda,kui suureks kirjutada holokausti ohvrite arvu eestis avatud kivil.
ja veel : kas sinu sissetulekutest mingi osa moodustab Mossadilt saadav raha ?

[hugo1]

Vana Lõukoer ma palusin Sind juba kasutada privaatsõnumit, kui Sul on vajadus Veltuga vaielda.

[VANA LÖUKOER]

okei,Hugo1.

austusest teiste foorumlaste ees teengi järmine kord nii.