www.militaar.net

EOD kirjutas:Allveetõrjeks on vaja allveelaev avastada, omada võimekust selle hävitamiseks ja otsustada hävitamise vajalikkus.
Esmalt tuleb omada sensorite võrku, mis (allvee)laeva füüsikaliste väljade - akustiline, magnetiline, hüdrodünaamiline - põhjal on võimelised selle avastama. Minimaalsel kiirusel liikuva ja korralikult demagnetiseeritud laeva puhul on väljad nõrgad, seega peavad sensorid olema tasemel. Teatud tingimustes on võimalik kasutada ka muid, näiteks optilisi sensoreid. Põhimõtteliselt peaks Eestis olev teadus- ja tootmispotentsiaal olema piisav ülesande täitmiseks.
Suhteliselt madalas meres laeva hävitamine pole suur kunst. Kaldalt juhitavad kindlusemiinid olid olemas juba 19. sajandil. Põhimõtteliselt on 30-40 meetri sügavusel merepõhjas kastid, mis on täidetud lõhkeainega. Kasti suurus ja vastavalt aine kogus on arvutatavad, arvestades mere sügavust ja seda, milliste laevade vastu miine on mõeldud kasutada. Hermeetiliste kastide puhul sobib isegi kaevandustes kasutatav lõhkeaine, peaasi, et säilib piisavalt kaua. Võimalik on sensoritelt saadud signaali põhjal miin kaldalt õhkida või aktiveerida miini oma sensor. Sellise miini plahvatus merepõhjas, arvestades vee mittekokkusurutavust, kas uputab laeva või tekitab sellele tõsiseid vigastusi. Sügavas meres on ülesanne keerulisem, kuid lahendatav.
Jääb veel välja töötada ja "läbi mängida" protseduurid, vältimaks tsiviillaevaliikluse ohustamist ja tagamaks info ja käskude kiire liikumine.
Teades sellise süsteemi olemasolust, ei kipu keegi naljalt laevadega riskima.

Olid külma sõja ajal Rootsil sellised miinid olemas.Minu teada Rootsi võttis külma sõja lõppedes oma miinid ülesse.Avastamiseks tuleb selline võrk varem või hiljem luua.Arvan,et meie teadus ja tööstus suudaks küll midagi sellist luua

Minge vaadake miinimuuseumisse, seal on selliste kaldalt juhitavate miinide juhtpult üleval. See süsteem oli kunagi ka Tallinna lahes täiesti olemas.

Täiesti teemaväliselt.

HEAD SEA AASTAT KÕIGILE!

Eesti oludes on nii allveelaevade kasutamine kui ka allveelaevade avastamine mõlemad üpris keerukad tegevused. Enamik Väinamerest on alla 10 m sügav, seal võib allveelaev ainult pealvee sõita.

Mis puudutab sonareid ja MAD-e (Magnetic Anomalia Detector), siis meri on piisavalt madal ja metalli paksult täis (meenutame, kasvõi seda, kui palju laevu on siia viimase sõjaga uppunud). Häireid kui palju.

Mis puudutab veealust mikrofonide võrku, siis tuletame meelde, et Läänemere kasutatakse diiselelektrilisi allveelaevu, mis elektrimootori all sõites on üpris käratud.

Samas on siin olud piisavalt keerukad, et allveelaevaga kuskile sisse ronimine on tükk tegemist navigeerimise mõttes.

Ainus rahaliselt võimalik lahendus on ilmselt sonarivõrk ümber Tallinna ja Pakri lahe. Ja siis vahendid reageerimiseks.

Üks võimalik tõrjevahend on SH-60 Seahawk (nagunii on päästekopterite hange tulemas)



http://www.fas.org/man/dod-101/sys/ac/sh-60.htm

Laevade kohta tasuks silmas pidada, et sõjaoludes võib allveelaeva komandör läkitada selle peale torpeedo või tiibraketi, kopteri pihta pole vähemalt praegu midagi läkitada (vee alt startivat ÕT raketti pole veel suudetud toimima saada).

Sama masin kannab ka AGM-119 Penguin laevatõrje tiibrakette.


SH-60 on standardne mereväe kopter USA mereväes, mis on võimeline tegema pea kõike.

Teine analoogne masin (vähe väiksem) on Westland Sea Lynx. Kasutusel Royal Navy's ja Saksa Bundesmarine's standardse tekikopterina



Kannab analoogset allveetõrjerelvastust ja Sea Skua tiibrakette. Erinevalt Black Hawk'ist on Sea Lynx reaalselt merel "skoorinud" Falklandil ja Lahesõjas.



Nende kahe kopteri kuivamaa-versioonid (vastavalt Blackhawk ja Lynx) on võimelised kandma tankitõrjerakette (vastavalt Hellfire ja TOW). Kas ja kuidas see on mereversioonile külge kruvitav, ei oska öelda. Tänapäeval ilmselt see väga keeruline ei ole.

Niiet ükskõik kuidaspidi vaadata, korralikele lennumasinatele universaalsuse/hinna/löögijõu suhtelt naljalt vastu ei saa. Aga ma ei imestaks, kui päästekopterite hankega ostetakse mingid mõttetud pool-tsiviilmasinad, mis peale lendurite välja õngitsemise suurt muud teha ei suuda. Aga see eest UUED (kuigi neid kasutad Seahawk'e ja Lynx-se peaks relvastuse vähendamise raames 2-3 tükki ikka leidma).

Mis räägib kopteri kasuks
1. reaktsiooniaeg on kõvasti kiirem (250 kmh vs 50 kmh)
2. allveelaev ei saa kopterile suurt midagi teha, laevale aga saab ja väga lihtsasti
3. laeva lähenemine avastatakse allveelaeva akustikute poolt tükk aega varem kui kopteri lähenemine (vees levivad helid paremini).
4. uuema generatsiooni allveelaevad kipuvad olema pealveelaevadega samakiired või kiiremad - kopteri lennukiirus on suvalisest allveelaevast ALATI kiirem.

Päästekopteriks tuleb AW-139 kas ta muuks ka kõlbab seda ehk ütlevad lennundusega rohkem kursis olevad inimesed.
http://www.agustawestland.com/products0 ... product=15
Ja siin mõned pildid uuest kopterist.
http://atp.pv.ee/lennusalk/cont/photo/i ... Uus_Kopter

paharet kirjutas:Päästekopteriks tuleb AW-139 kas ta muuks ka kõlbab seda ehk ütlevad lennundusega rohkem kursis olevad inimesed.
http://www.agustawestland.com/products0 ... product=15
Ja siin mõned pildid uuest kopterist.
http://atp.pv.ee/lennusalk/cont/photo/i ... Uus_Kopter

Britid panustavad praegu sama firma EH101 kopterile ja jänkid vist mõtlevad ka enama peale kui sellega ainult presidenti sõidutada.
http://www.naval-technology.com/projects/merlin/

EEK/võimekuse suhtelt on Augusta täiesti mõttetu ost. Tsiviilkopterid. Selle asemel oleks võinud mõne second-hand Mi-8 kuskilt Ida-Euroopast osta ja ülejäänud raha asja ette kulutada. Piirivalve mehed oma Mi-8 kiidavad igatahes, kuigi see on 35 aastat vana masin juba. Augusta on koht, kuhu panna tohutud summad ja seejärel veel natuke vähem tohutuid varuosadele ja nõutavale hooldusele.

Selles point ongi, et me pole nii rikkad, et monofunktsionaalseid asju osta.

Täiesti võhiklik küsimus. Kas MI-8l mootoreid vahetada õnnestuks?
Need mis tal on on ikka jubedad joodikud. Muidu ju täitsa lendav masin ja kui sinna venelaste kombel 24 soldatit sisse ei topi siis ka ruumikas.
Ja minu teada kannavad nad rakette ka.. või olid need MI-17 mudelid.
Aga kuidagi märkamatult on jõutud jälle lendavate masinateni...

Kapten Trumm kirjutas: Mis puudutab sonareid ja MAD-e (Magnetic Anomalia Detector), siis meri on piisavalt madal ja metalli paksult täis (meenutame, kasvõi seda, kui palju laevu on siia viimase sõjaga uppunud). Häireid kui palju.
Mis puudutab veealust mikrofonide võrku, siis tuletame meelde, et Läänemere kasutatakse diiselelektrilisi allveelaevu, mis elektrimootori all sõites on üpris käratud.
4. uuema generatsiooni allveelaevad kipuvad olema pealveelaevadega samakiired või kiiremad - kopteri lennukiirus on suvalisest allveelaevast ALATI kiirem.

Sonarite koha pealt on tõsi, et kaasaegse, väikesel kiirusel liikuva allveelaeva avastamiseks peavad need väga tundlikud olema ja suutma eristada allveelaeva tekitatud helisid. Merepõhjas olev metall sonarit ei sega, induktiivsensor registreerib muudatusi magnetväljas, seega samuti pole rauakola poolt mõjutatav ja magnetvälja absoluutväärtust mõõtev sensor seadistub vastavalt paigalduskoha foonile. Madal meri tuleb asjale ainult kasuks, kuna sügaval paiknevad sensorid enam ei toimi. Igasugune kola merepõhjas samas maskeerib ideaalselt põhjamiini, mis võib olla lihtsalt üks kast mõõtudega 1x1x1 m. Selliseid kaste vedeleb põhjas piisavalt.
Kapten Trumm armastab lennundust ja mõtleb sellele, milliseid ülesandeid on võimalik lennumasinate abil täita. Väga hea. Siiski on helikopter suhteliselt kerge saak näiteks hävitajale ja sõja puhul toetavad allveelaevu õhujõud. Rahu ajal territoriaalvetesse "eksinud" allveelaeva vaevalt uputama hakatakse. Tõenäoliselt sunnitakse pinnale tõusma.
Muidugi on taevas tiirutav helikopter tunduvalt "seksikam" merepõhjas vedelevast kastist.

Meremiinide arendamise osas on muuseas tänapäeval esirinnas soomlased.

Selles mõttes ei mõista kohalike kaitsestrateegide kaalutlusi, kes näivad kõiki vähegi sõdimisvõimelisemat tehnikat ignoneerivat. Riigile kõlab ju lausa alandavalt, et tema võimekus õhuväe alal piirneb NATO pilootide merest välja õngitsemisega

Mis puudutab sõjaolusid, siis vaegrelvastusega õhukatteta patrull-laev (paremat meile nagunii ei osteta, sest sellega saab ju ometi end kaitsta) on ründavale lennuväele veelgi kergem (ja meile kulukam) saak. Seda näitaks väga ilusti Falklandi sõda, kus täiesti kiviaegsed Argentiina reaktiivlennukid pääsesid enamikul juhtudel otse täiesti tasemel relvastatud laevade kohale ja inglaste naha päästsid mitte nende relvad, vaid erinevatel põhjustel tõrkunud argentiinlaste lennukipommid! Põhimõtteliselt - kui argentiinlastel oleks olnud sadakond tiibraketti (oli 5 või 6), siis oleks maailmas tollal kolmandal kohal olnud laevastik saanud oma Pearl Harbour'i.

Sõjalaev, mis tuleb enda eest seismisega toimie, maksavad kardetavasti sama hinda, mis terve lennueskadrill. Vähe toekamad laevad kiirusega üle 30 sõlme kipuvad olema turbiinide peal, koos vastavate tagajärgedega kuludes ja hooldusmahus. See, mida praegu pidada jaksame on sõjalaevade kontekstis vaegkiirusega poolikult relvastatud künad, millega end ei kaitse ja allveelaevu ei jahi.

Isiklikult arvan, et meie rahakotti ja tehnika ellujäämisshansse arvestades
ei ole õigustatud merekaitse rajamine laevadele. Isegi soomlaste sõjalaevad EI TULE toime nende vastu organiseeritud suuremat sorti lennuaktsiooniga.

Mõte kopterite osas tuli koos faktiga, et vaja on selliseid koptereid, mis suudaks lendureid merest õngitseda. USA, GB ja Saksamaa laevastikus tegelevad sellised kopterid taoliste asjadega. Lisaks suudavad samad masinad ka jahtida allveelaevu, ohustada pealveelaevu ja kui nad Stingeritega varustada, siis koristavad liiga lähedale roninud hävitaja ka taevast alla. Väikeriigi jaoks lausa pretsedenditu hinnaga võimekus.

Selline lennuasend on teostatav normaalses lahingukaalus masinaga:
http://www.deltaweb.co.uk/eagles/shows/silver0420.jpg

Need päästekopterid tulevad Piirivalvele mis on paramilitaarne struktuur ja pikemas perspektiivis vist hangitakse neid 6 tükki.Kas meie õhuvägi lisaks Robinsonidele midagi kavatseb hankida on teadmata.Kõik mere ja lennupääste on Piirivalve käes.Riigikaitselised ülesanded võeti Piirivalve käest ära ja lähtudes sellest tõenäoliselt kopterid hangitakse.

Kas keegi targem oskab seletada.
Sattusin allveelaevu lapates otsa sellisele isendile http://www.naval-technology.com/projects/gotland/
ja tekkis ilmselt piiratud kooliharidusest tingitud probleem. Miks stirling mootori juures lisaks hapnikule ja diiselõlile kasutavad Rootslased ka heeljumi ja lämmastiku? Ja veel eraldi... saaks lämmastikust aru kui oleks lihtsalt põletamine suruõhus aga hoida eraldi mahutites hapniku ja lämmastiku

Kruuda kirjutas:Kas keegi targem oskab seletada.
Sattusin allveelaevu lapates otsa sellisele isendile http://www.naval-technology.com/projects/gotland/
ja tekkis ilmselt piiratud kooliharidusest tingitud probleem. Miks stirling mootori juures lisaks hapnikule ja diiselõlile kasutavad Rootslased ka heeljumi ja lämmastiku? Ja veel eraldi... saaks lämmastikust aru kui oleks lihtsalt põletamine suruõhus aga hoida eraldi mahutites hapniku ja lämmastiku

Siin vähe eestikeelset juttu kus räägitakse väheke ka sellest stirling mootorist.

sm. pelle kirjutas:

Kruuda kirjutas:Kas keegi targem oskab seletada.
Sattusin allveelaevu lapates otsa sellisele isendile http://www.naval-technology.com/projects/gotland/
ja tekkis ilmselt piiratud kooliharidusest tingitud probleem. Miks stirling mootori juures lisaks hapnikule ja diiselõlile kasutavad Rootslased ka heeljumi ja lämmastiku? Ja veel eraldi... saaks lämmastikust aru kui oleks lihtsalt põletamine suruõhus aga hoida eraldi mahutites hapniku ja lämmastiku

Siin vähe eestikeelset juttu kus räägitakse väheke ka sellest stirling mootorist.

Sealt see küsimus tekkiski. Ajakirjas on leheküljel 88 selgitav joonis.
Tutvudes stirlingi tööpõhimõttega sain aru miks heeljum vajalik aga ikkagi lämmastik. Tekkis juba mõte, et ehk ajakirjanik on asjast omamoodi aru saanud ja ikkagi põletatakse suru õhus mitte hapnikus ja see lämmastiku paak on tema välja mõeldud. Ajakirjanduslik arusaam diiselõli põletamisest lämmastik hapnik segus

Lämmastiku paak on ikka olemas.

See joonis siit, ei lugenud küll välja milleks see lämmastik on.