Arvan, et kitsaskohtadest rääkimist, neile tähelepanu juhtimist ja lahenduste pakkumist saab teha ka ilma pideva võrdluseta Nõukogude süsteemiga
Soomega kah ei saaks ju - nad ju alates 1918st aastast aiva rahas suplesid ja see seletabki kõik.
Tegelt Soome alkoholipoliitikast või rahvatervisest poleks vist ka eriti midagi õppida (peale töötajate suurte palkade).
Ei usu küll, et keegi siin nõuka süsteemi pooldaks või tagasi ihkaks. Teatud asju aga nõukogude süsteemis suudeti efektiivselt teha ja EV-s ei suudeta.
Nõuka süsteemiga saab võrrelda seepärast, et see on meil läbikäidud periood ja iga täna juba 40ne inimene teab, millest jutt.
Lihtsalt inimesi on meil erinevaid - kes käib samas ämbris 10 korda, kellele piisab ühest korrast ja kes suudab juba teiste ämbreid nähes ise seda vältida.
Mis puudutas seda kõneks olnud alkoteemat, siis lahendus on ju väga lihtne - "kraane" tuleb tublisti koomale keerata.
Lakku täis alaealiste vahele jäämise puhul ka reaalne vastutus ja nii edasi (täna ei juhtu midagi). Kroonilised viinaninad saadetakse kohtuotsusega sundravile ja valmis.
Et alko ohjeldamatu maksustamine (mida meil lahendusena reklaamitakse) joomist tänase elatustaseme juures ei vähenda, peaks Soome näitel ammugi selge olema.
Et liberaalne alkopoliitika ja inimeste mõistuse peale lootmine ei aita, oli selge nii 1982 kui ka 2012. Sõltumata reziimist seaduspärasus säilis.
Aitas see 1986 ja aitab ka täna, olgu võimul Ansip, Breznev või Obama.
Ja veel haritud inimene ja ühiskond peaks suutma ajaloost õppida.
Eesti ühiskonnale on see paraku suht võõras nähtus ajaloost kompleksivabalt õppida - laps läheb tänini koos pesuveega aknast ja jalgratas leiutatakse iga aasta meil uus.
Aga rahva tervis on küll asi, mille nimel tasub pingutada? Või on see mõiste "rahva tervis" ja nõuka ajast, tänapäeval asendab seda "MINU heaolu"?
Ja lõppeks - kui teema ei meeldi, ei pea ju lugema.
