www.militaar.net

Põhipõhjus peaks olema miks tanke ei võetud,et ostma pidi kõik 100 tanki ei olnud Hollandil huvi müüa väiksemaid koguseid.
Oleks 100 jalaväelahingumasinat müügis ja 50 tanki siis oleks ostetud tankid.

aj1972 kirjutas:Põhipõhjus peaks olema miks tanke ei võetud,et ostma pidi kõik 100 tanki ei olnud Hollandil huvi müüa väiksemaid koguseid.
Oleks 100 jalaväelahingumasinat müügis ja 50 tanki siis oleks ostetud tankid.

See on nii jabur põhjendus kui vähegi olla saab. Toonud need 100 tanki ära ja natukese aja pärast oleks pooled neist saanud kenasti mõnele lõunanaabrile loovutada.

Kilo Tango kirjutas:

aj1972 kirjutas:Põhipõhjus peaks olema miks tanke ei võetud,et ostma pidi kõik 100 tanki ei olnud Hollandil huvi müüa väiksemaid koguseid.
Oleks 100 jalaväelahingumasinat müügis ja 50 tanki siis oleks ostetud tankid.

See on nii jabur põhjendus kui vähegi olla saab. Toonud need 100 tanki ära ja natukese aja pärast oleks pooled neist saanud kenasti mõnele lõunanaabrile loovutada.

Mulle on mulje jäänud, et meil aetakse riigi tasandil asju nii, et kui kastikesi pole joonistatud, siis järelikult pole vaja. Ja igaks juhuks tulevikus edasi arenemiseks ka ei võeta, sest et äkki keegi pahandab ja rahvale ei meeldi ning populaarsus kahaneb kohe. Pealegi kui pole kastikesi paberil, siis pole ka raha selleks ette nähtud ning 200 milli kokkusaamiseks oleks olnud juurde vaja sellist summat, mida kuskilt võtta ei õnnestu. Ja hollandlasena, kes hetkel võimalikult suurest hulgast kraamist lahti soovib saada, müüksin ma esmajärjekorras ikka neile, kes korraga rohkem ostavad.

Põhjalik ülevaade: Tutvustame Eesti kaitseväe uut lahingusoomukit CV9035
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/p ... d=70656517

Kui nüüd võrrelda ajakirjas Sõdur ilmunud põhjaliku ülevaadet hiljuti Postimehe Riigikaitse.ee-s ilmunud CV9035 NLi andmetega siis saame:

Soomuki pikkuseks: 6,47 versus 6,88 m
Soomuki kõrguseks: 2,5 versus 2,9 m
Soomuki laiuseks: 3,19 versus 3,28 m
Soomukis sõitjate arvuks: 3+8 inimest versus 3+7 inimest
Tegevusraadiuseks 600 km versus käiguvahe 600 km (vahe 2 x)

Selline infomüra teeb mind päris nõutuks sest näha on, et ilmselgelt ei saada aru milline soomuk ikkagi osteti?

No sihukest alatust, et keegi hakkab neljanda võimu poolt välja käidud fakte vastandama, ei osanud ükski ajaleheafro-ameeriklane karta...

... ja kumb siis nendest hr.Lemeti arust "peldikuseinaks" kvalifitseerub?

Mina oleks sedasorti definitsioonidega tükkis ettevaatlikum. Liiati kasutatakse seda "seina" metafoori ikka rohkem kommentaariumi poole kohta, mitte väljaande enese.

Tundub, et üks kahest (või siis mõlemad) on võtnud mõõdud mingi teise mudeli või modifikatsiooni järgi. Iga mudeliga on soomust ja muud pudi juurde tulnud, nii et PM artikli 7 jalaväelast + 3 meeskond on küll täpsem. Kas Tapal kellelgil mõõdulinti on

http://uudised.err.ee/v/eesti/44ad57aa- ... 75401f1643

Videos näidatakse Hollandi CV9035 lahinglaskmisi ning mainitakse ka probleeme soomaastikul sõitmisega.

Tekkis kohe küsimus, et kas tegu on vähese sõidukogemusega antud maastikul või põhjustas probleeme lisasoomus, mis Hollandi isendid kõvasti raskemaks teeb Rootsi omadest. Igatahes Norra 90ndate soomukihankes tegi CV9030 küll Bradley'le maastikuomadustes pika puuga ära. Samuti, vaadates lindilaiust ja kaalu-võimsuse suhet, ei tahaks uskuda et BMP-3 nüüd kordades etem oleks sarnastest oludes

Siin on Hollandi CV-de kohta täitsa huvitav info. http://www.defenseindustrydaily.com/est ... er-029019/

Dutch CV90s were not used in Afghanistan. Samas on neil rahuajal 8 vehicles damaged beyond repair.

Läbivuse puhul ei loe ainult erisurve pinnasele, vaid ka sõiduki kogumass.
Samal põhjusel võib Suzuki Jimny'ga läbida kohti, mis Nissan Pajerole kättesaamatuks jäävad.
Või miks UAZ-469 on tasemel läbivusega, samas pole tal sildades ainsatki lukustust.

CV puhul pole niipalju probleemi erisurves (ta on üks madalaima erisurvega IFV-sid üldse), vaid sõiduki liigsuures massis, mis on juba ligilähedane esimeste seeriate T-72 tankide massile. Liigse massi probleemi läbivuses ei lahenda ka suur võimsus, lihtsalt liivasest nõlvast üles minnes on vaja üles tõsta kogu mass, jõud, mida saab roomikutelt teele kanda, on aga piiratud.

Soometsadega riigi ees on igavene dilemma, kas panustada soomuskaitsele või läbivusele?
Läbivuse teemad on ka põhjus, miks idanaabrite muidu kesiste kaitseomadustega MTLB-d veel pikki aastaid lähiriikides teenistusse jäävad (sh ka VF armees siinkandis).

https://www.youtube.com/watch?v=TGr5UNs ... e=youtu.be

Vaade on siis selline.
Nagu jutust kuulda siis Soomes.

Smith kirjutas:https://www.youtube.com/watch?v=TGr5UNs ... e=youtu.be

Vaade on siis selline.
Nagu jutust kuulda siis Soomes.

Alates 4:12 on näha suitsugranaatide mõju. Kas on olemas ka sellist moona, mis katab vastase asupaiga suitsuga? Mõte selles, et avastades vastase, saab esimesena lasta suitsugranaadid, nii ei näe vastane, kuhu täpselt tulega vastata. On olemas äpp, kus võõrkeelne tekst nt paberil tõlgitakse reaalajas filmimisel emakeelde. Sama meetodit kasutades näitaksid CV kaamerad suitsuga kaetud alal suitsueelset olukorda ja nii saaks vastase asukohta kauem töödelda.

Kes Vene keelt valdab siis paras huumor https://www.youtube.com/watch?v=4L--mzbp4yY spetsialistid arutavad siis cv 90 omadusi. Kokkuvõttes siis venelaste tehnika on analooge mitte omav , sakslased ja jänkid oskavad ka midagi teha aga rootslased on ... Lõppkokkuvõtes pidi isegi sakslaste Mader parem olema.