www.militaar.net

speedsta kirjutas:Sõjasõitu tehti Mäurasaares.

Ehk on ikkagi erinevad lahingud? Varessaare on Mäurasaarest ju 5-6 km kaugusel.

Shiim kirjutas:

speedsta kirjutas:Sõjasõitu tehti Mäurasaares.

Ehk on ikkagi erinevad lahingud? Varessaare on Mäurasaarest ju 5-6 km kaugusel.

http://www.kes-kus.ee/tryki_artikkel.ph ... lt_id=1436 kirjutab ikka konkreetselt Mäurasaarest. Vastasel korral oleks vast Varessaare majast ka ainult vundament järel.
Endal plaan minna veebruaris. Loodetavasti saab ikka suusatada ja pärast sauna ehitada/nautida.

speedsta kirjutas:

Shiim kirjutas:

speedsta kirjutas:Sõjasõitu tehti Mäurasaares.

Ehk on ikkagi erinevad lahingud? Varessaare on Mäurasaarest ju 5-6 km kaugusel.

http://www.kes-kus.ee/tryki_artikkel.ph ... lt_id=1436 kirjutab ikka konkreetselt Mäurasaarest. Vastasel korral oleks vast Varessaare majast ka ainult vundament järel.

Uurisin asja - Varessaare lahing toimus Muraka ja Ratva rabade vahelisel seljandikul.
Vt siit lk 114: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/mkraamatud/IdaViru.pdf

Minu viga, panin ühte patta kaks erinevat lahingut. Vähemasti nüüd teadmise võrra targem.

Seal ja tollal käis pidevalt ja igal pool andmine. Loll jutt, et siin või seal olid lahingud, ei, pidev lahingutegevus oli näiteks Muraka soo peal. Sealt hoopis lääne poole oli tollal kogu Paasvere omakaitse nendel päevadel vintpüssidega valmis. (tean oma vanaisa kohta). Vähe sellest, kogu Tartu ja Viru oli jalgade peale pandud, ca 2000 meest koos vintidega ja mõnede kergekuulipildujatega.

Järva malev oli ka jalgade peale aetud, taludes olid ainult poisikesed, mehed olid kõik nendel päevadel vallamajades oma vintide ja 100-200 padruniga. Viru ja Tartu mehed võtsid nad küll maha, nii et Järva meestele jäi ainult häire.

Trass number 1 näebki ette Tarumaast alla Muraka ja Ratva vahelt Varessaarde. Äind ei tea, kas sealt läbi läheb, kui maa pehme on. Kaardil on pinnaseteena tähistatud. Ilmselt näeb selle kivi ära siis.
Samas on igasuguste sihtide peale lootma jäädes ikka p...e ka lennatud. Kilt mööda searada rammida võrdub kümnega tee peal iga kell .
Hea, et vastata viitsisite.
"Sooradadel" ostetud ja läbigi loetud, aga seal Mäurasaare omast juttu. Me ei viitsi usutavasti sinna minna enam, a kes teab.

Ära sa kurat auto/ATV-ga sinna küll tiku! Jala pole ka nüüd väga pikalt käia, Tarumaalt u 5 km, Mustassaare poolt 2 km. Parem ei ütle neid sõnu, millega selliseid 'tehnikasportlasi' õige on nimetada, kes matkaradasid lõhkumas käivad.
Ühest mittekodanike 'vägiteost' http://vimeo.com/7570092
Plaanis eelpool nimetud raamatud ka läbi võtta, teadlikum matkata siis

Jala toimub minek, ikka jala. Heast rasked seljakotid seljas ja minek, "päikese"tõusul. Tarumaalt on sinna vähe küll, aga me alustame ilmselt Oandult mähkimist. Lihtsalt see sügis on, kaardil, täiesti tiptop pinnaseteed ka jala sitalt läbitavateks osutunud. Sihid ongi reeglina p...e keeratud harvesteridega.

Sooradadel:
http://www.pky.ee/siselinkide_materjali ... l_sisu.pdf

vana jahimehena kõik see kant risti-põiki läbi käidud.omaaegne metsavaht pumalainen eeri leidis sealt lahingukohast snaiperpüssi koos optikaga ja lugeri.mõlemad sai töökorda.

metssiga kirjutas:Vaata Juhan Lepasaare raamatuid "Sõjajumala armuke" ja "Sooradadel", seal oli mäletamist mööda sellest täpsemalt juttu ja "Sooradadel" uues trükis 2011. aastal on ka kaardid).

Nojah, ega seda "Sõjajumala armukest" pole kuigi lihtne leida (vähemalt ostmiseks mitte).

Lepasaar kirjutab "Sõjajumala armukeses", et lahingud toimusid 1944.a kevadtalvel:
Varessaares 10.02, Roostojal 28.02, Mäurasaares 10.03. Märgib veel lahinguid (ilma daatumita) Taga-Roostojal, Suuressaares ja Võhkassaares.

Kuulsin sealtkandist vihjeid, et Siberisse saadetud mehed olla salaja Eestis ülesandjate vastu kättemaksuretkedel käinud ja ka röövimisi korraldanud. Nimetati konkreetseid kohti ja vahejuhtumeid.... Kui usutav see võiks olla?

Raske uskuda, et mistahes eesmärgil liikumine Siber- Virumaa- Siber sel ajal kergesti teostatav oleks olnud? Aga kui on kindlad vahejuhtumid teada siis võiks need siia postitada ja oleks tore kui keegi pädevam võtaks neid kommenteerida.
Oonurmest Juhan Lepasaar koos 2 sõbraga läksid ise 1948.a. sügisel metsast välja, sest Roela valla partorg Karl Aasla levitas kuuldust, et kel veresüüd pole, need saavad legaliseeruda ja Rakveres tööd. Algul nii oligi, poisid jäeti rahule ja said kes- kuhu ka tööle. Arreteeriti alles jaanuaris 1949 ning Rakvere vangla ja Patarei kaudu Siberisse. Juhan ütles mulle, et on siiani metsast välja tulemist õigeks pidanud, sest närvid hakkasid alt vedama. Ja mis põhiline- küüditamise ajaks, 25.03.1949.a., polnud noormeeste kohta veel kohus otsust teinud. Juhan on kindel, et viimane olukord pääastis nii tema kui sõprade pered Siberisse saatmisest. Seega poleks nagu neil meestel ka kellegile kätte maksta.
NB! Isiklikul olen suhelnud 2 inimesega (eraldi juhtumid), kes Siberist jalga lasksid- omal vabal tahtel poleks nad sinna küll enam tagasi läinud!