EKV palgasüsteem

[Bjorn]

Kaks mõtet.

1) Palk, palk, palk. Sa võid teha milku eest 5 suurt uurimust miks ei saa piisavalt kadette, ei olda piisavalt kaua teenistuses või muud personali mured. Kolmes korral neljast taandub asi palgale. Kui igasugu "hüvesid" nagu ametikorter, sõidukompensatsioon, eripension vms ei ole või on kaotatud, siis seda pole selgelt piisavalt palga osas kompenseeritud? Ei usu, tahate vaielda? Vaielge tühjade ametikohtadega.

2) Kui teadlikult on terve üks Eesti nurk (Pärnumaa ja lähipiirkond) jäetud KV mõistes tühjaks, siis teadlikult on sellega ka märkimisväärne osa potentsiaalsetest teenistusse astujatest sellega kõrvale jäetud kes ei ole nõus sõitma või kasarmuelu elama. Pakun puusalt, et see number võiks olla ca 1/6 või 1/7 Eesti rahvastikust kes seal piirkonnas võiks elada vs ülejäänud Eesti.

[Fucs]

Kaks mõtet.

1) Palk, palk, palk.

Kõrgeimalt hinnati läbikäimise määra (5,60), töö mitmekesisust (4,44) ja töö olulisust (4,44).
Kõige madalama hinnanguga on töö selgus, töö iseseisvus ja tagasiside teistelt, vastavalt
4,19, 3,22 ja 3,39.

Isiklike ja tööalaste väljundite statistilistest näitajatest lähtuvalt oli kõrgeima tulemusega
individuaalse kasvuvajaduse tugevus (5,59), sisemine motivatsioon (5,58) ja sotsiaalne
rahulolu (5,43). Madalaim tulemus oli üldisel rahuolul (4,50), rahulolul palgaga (4,42) ning
rahulolul ülemustega (4,24).

Oluline on ka fakt, et rahulolu palgaga (rs = 0,32) oli MPS-iga ainult 0,02 punkti tugevamas
seoses kui üleüldine rahulolu. Seega ei mõjuta ohvitseride potentsiaalset motivatsiooni taset
oluliselt palga tase.

Samas moodustavad märkimisväärse osa need tegevväelased, kes oma lahkumise põhjust ei avalikusta (69). Lahkujatega vesteldes tuuakse probleemina esile suurt töökoormust ja töö- ning eraelu tasakaalu püüdmist.

Lahkumiste osas on kõige murettekitavamaks trendiks nooremohvitseride lahkumine, mis avaldab negatiivset mõju kaitseväe arengule pikemas perspektiivis. Kui aastatel 2010–2018 lahkus keskmiselt 21 nooremohvitseri aastas, siis 2019. aastal oli lahkujaid 32.

viewtopic.php?p=798938#p798938

[Bjorn]

See räägib teenistuses olevatest isikutest. Värbamisvälja kohta ei ütle see midagi, kuna võimalikud teenistusse tulijad ei tea midagi nendest faktoritest mis esile toodud. Valem järmine: tõsta palka märkimisväärselt, saa seeläbi rohkem teenistujaid tööle, täida tühjad ametikohad ära ning selle tulemusel muutuvad ka mitmed teised faktorid teiste teenistujate jaoks mis välja toodud nagu nt. ülekoormus.

[strateegiline sõdur]

Kaks mõtet.

1) Palk, palk, palk.

1) Palga suurus on oluline tegur madalamates tuludetsiilides. Seal on võimalik läbi palga suurus või väiksuse ära seletada oluline osa tööjõu voolavusest. Mida suuremasse tuludetsiili vaadata, seda olulisemaks muutuvad hoopis muud tegurid. Mitte, et seal poleks palganumbri suurus oluline, kuid raha abil pole enam seal võimalik ära seletada sama palju kui madalamates detsiilides.
2) Ma ei tea, et kuskil mujal Eesti kõrgkoolides makstakse õppimise ajal üliõpilastele 1000 eurot kuus. Kaitseväe Akadeemias makstakse.
3) Värskelt lõpetanud kadett hakkab koheselt teenima netosissetulekut mis kuulub üheksandasse tuludetsiili. Siit edasi on ainult kõige kõrgem tuludetsiil.
4) Kui kõik taandada ainult palganumbrile ei tohiks olla mingit probleemi värbamisega. Paraku see nii lihtne pole.
5) Mulle tundub, et tänaste kadettide ja homsete nooremleitnantide palgad on siiski selles vahemikus, kus ainult palganumbriga pole enam võimalik kõike ära seletada.

2) Kui teadlikult on terve üks Eesti nurk (Pärnumaa ja lähipiirkond) jäetud KV mõistes tühjaks, siis teadlikult on sellega ka märkimisväärne osa potentsiaalsetest teenistusse astujatest sellega kõrvale jäetud kes ei ole nõus sõitma või kasarmuelu elama. Pakun puusalt, et see number võiks olla ca 1/6 või 1/7 Eesti rahvastikust kes seal piirkonnas võiks elada vs ülejäänud Eesti.

Pärnu maakonna elanike arv moodustab 6,4 protsenti Eesti elanike arvust.
Selle kohta mul andmed puuduvad, et kas Pärnu maakonnast pärit kadettide osakaal on ebaproportsionaalselt väike ning kas ajaliselt on olnud märgata selgelt seost kaitseväe üksuste paiknemise ja sealt pärit kadettide hulga vahel. Pärnus on olnud Pärnu pataljon (rohkem küll kompanii mõõtu üksus tegelikult) ja viimasel kümnendil paiknes Eametsas Pärnu lähedal Toetuse väejuhatus. Kindlalt ei julge väita, kuid pigem kaldun arvama, et Pärnust pärit kadettide hulka ei ole need sündmused mõjutanud. Kuid see on ainult oletus. Kinnitust mul pole.

Akadeemiasse astudes kadetid ilmselt juba teavad, et neilt oodatakse kõrget ruumilist mobiilsust ehk valmisolekut liikuda üle Eesti. See tingimus vähendab paikkondliku teguri mõju sisseastumisel. Eraldi küsimus on, et kuidas väeosade asukoht mõjutab tegevväelaste voolavust. Kuid see on hoopis teine küsimus kui kadettide sisseastumine.


Ma eeldan, et neile eelnevatele aruteludele peaks vastuse andma kadeti profiil – kes on need nt 10-15 viimase aasta kadetid? Mis piirkonnast, mis sotsiaalmajanduslikust olukorrast, mis koolist, mis väeosast, mis allüksusest jne nad tulevad. Ühesõnaga - kes on kadett? Mida ta sööb ja mida ta mõtleb? See aitab ehk ka paremini sihtida värbamiskampaaniat. Kasvõi selleni, et kas Pärnu maakond kui "kaitseväest hüljatud" perifeeria on mõjutanud pärnakate liikumist Tartusse Riia mäele.

[Chupacabra]

Täpseid andmeid mul selle kohta pole aga kas üks tegur ei või olla selles, et noored hindavad oma võimeid üle? Kõik ju on kuulnud noortest kes esimesele tööle asudes soovivad üle keskmise palka saada. Arvatakse, et erasektoris saadakse kohe kõrge palga peale ja selleks ajaks kui reaalsus kohale jõuab ei ole KV Akadeemia variant meeles. Kohe peale ajateenistust võib mõneks ajaks metsaelust kopp ees olla aga see võib mööduda. Seega idee oleks teha Kaitseväe Akadeemia pakkumine inimestele, kelle ajateenistusest on möödas 1-2-3 aastat.

[Kapten Trumm]

PPA lahendas osa oma personaliprobleemist sedasi, et isikutel, kes on on oma eripensioni välja teeninud, võimaldatakse pensioni saada ja samaaegselt ka PPA-s edasi töötada (kui PPA seda vajalikuks peab).

[A4]

PPA lahendas osa oma personaliprobleemist sedasi, et isikutel, kes on on oma eripensioni välja teeninud, võimaldatakse pensioni saada ja samaaegselt ka PPA-s edasi töötada (kui PPA seda vajalikuks peab).

PPA tõepoolest sellise (ajutise) lahenduse valis ja läbi surus, aga see puudutab vaid täna potentsiaalseid süsteemist väljujaid ja nende „kinnihoidmist“. Uute inimeste värbamisele ja kadettide juurdekasvule see mingit mõju ei avalda.

Seejuures seisab ka KV täna analoogse probleemi ees, et 50-aastaseks saavatel ja üsna suurtel tegevväelaste põlvkondadel on täna väga lihtne ja soodus päevapealt teenistusest lahkuda 75% viimasest palgast moodustava pensioniga – see on üks asi, mis praegu ja lähiaastatel üsna palju KV-st vabatahtlikku lahkumist mõjutab ilma, et seda kuidagi väga palju leevendada saaks.

Ei julge seejuures mürki võtta, et ka meil tuleb keegi välja ideega maksta nüüd korraga tegevteenistuses püsijatele samaaegselt ka pensioni välja, aga mina isiklikult seda väga heaks ideeks ei pea, sh PPA puhul. Sest minu arvates on põhimõtteliselt maksta inimesele korraga nii (konkurentsivõimelist) palka kui ka (väga kõrget) pensionit olukorras, kus need eripensionid algselt nähtigi muuhulgas ette selleks, et soodustada staažikate inimeste lahkumist teenistusest (et ei tekiks seisvat vett ja et organisatsioon pidevalt „noorena“ püsiks) ja ka selleks, et omal ajal (ekslikult) arvati, et 50+ aasta vanune tegevväelane on juba füüsiliselt nii läbi ning hariduse-oskuste poolest nii monofunktsionaalne, et teenistuses enam olla ei saa ja ma muud tööd ta endale tsiviilis ei leia.

Lisaks – kui PPA selle praktikaga peaks pikaajaliselt jätkama (või Kaitsevägi seda kopeerima), siis väga „põnev“ probleem seisab ees u 20+ aasta pärast, mil sisuliselt kõrvuti, samadel ametikohtadel, samasuguse baaspalga ja kohustustega satuvad teenima kaks üsna ebavõrdselt tasustatud gruppi: alates 2020. aastast süsteemiga liitunud, kes ei saa üldse mitte mingit eripensionit; ja nende kõrval enne 2020. aastat liitunud, kes mitte ainult saavad oma pikaajalise teenistuse eest eripensioni, vaid hakkavad seda väljamaksetana saama juba ise veel teenistuses olles. St kaks praktiliselt identse vanuse, karjääri ja ametikohaga inimest, aga sissetulekute vahe (täpset sama tööd tehes) on vähemalt 1,5-kordne. Päris veider saaks olema.


Mis puudutab värbamist, majanduse hetkeseisu ja palga suurust, siis aastaid tagasi tõestas üks üsna nupukas KVPS J1 teenistuja üsna põhjaliku ja ümberlükkamatu (või ümberlükkamatuna tundunud) statistika ja andmeanalüüsi alusel ära, et läbi aastate on põhiline seos tegevväelaste teenistuses püsimise/lahkumise/värbamise ja palga vahel seisnenud selles, et kui KV tegevväealaste keskmine palk on võrreldes Eesti keskmise palgaga u 1,3-kordne, siis tegevväealaste arv kasvab (nii värbamise kui teenistusest mitte-lahkumise arvelt). Kui langeb alla 1,3, siis algab tegevväelaste arvu kahenemine nii vähenenud värbamise kui ka suurenenud teenistusest lahkumise kaudu. See oli statistika järgi reegel, millel erandid tundusid puudutavat, sealhulgas suure majandussurutise aegadel. Sellest statistikast tulenevalt (ja paremate alternatiivide puudumisel) võeti millalgi eelmise aastakümne keskpaigas vastu ka põhimõtteline otsus, et arengukavade ja palgafondide tegemisel jms peab tegevväelaste keskmine palk püsima tasemel vähemalt 1,3 Eesti keskmisest. Kui ma õigesti mäletan, siis on sellest reeglist kinnipidamine taganud ka tegevväelaste arvu pideva väikese kasvu. Aga see oli enne, kui need 50-aastaste suured põlvkonnad kätte jõudsid.

[Mudakoon]

Palgatõusu kohta enam küsimust ei ole.
Aga "motipaketi" komponendid, stardiaeg ja sihtgrupp pakuks jätkuvalt huvi...

[Kapten Trumm]

PPA tõepoolest sellise (ajutise) lahenduse valis ja läbi surus, aga see puudutab vaid täna potentsiaalseid süsteemist väljujaid ja nende „kinnihoidmist“. Uute inimeste värbamisele ja kadettide juurdekasvule see mingit mõju ei avalda.

Seejuures seisab ka KV täna analoogse probleemi ees, et 50-aastaseks saavatel ja üsna suurtel tegevväelaste põlvkondadel on täna väga lihtne ja soodus päevapealt teenistusest lahkuda 75% viimasest palgast moodustava pensioniga – see on üks asi, mis praegu ja lähiaastatel üsna palju KV-st vabatahtlikku lalhkumist mõjutab ilma, et seda kuidagi väga palju leevendada saaks.

Tegelikult need "pensionärid" kasutavad lihtsalt võimalust saada kätte oma pension ja samaaegselt otsivad endale töö mujal (mitte KV-s). Tean isegi paari sellist, kelle lahkumine oli üksusele paras põnts, kuid edasi teenimine oleks tähendanud pensioni saamise edasilükkamist. Seda mõistagi keegi tegema ei hakka. Kahe sissetuleku peale kokku saab enamvähem normaalse rahasumma.

Ehk siis vastus peitub selles, kui palju on staazikate lahkumine probleem, kui see probleem pole, siis pole vaja ka vastutulekuid. Ja mõistagi 50ste majorite ja kol-ltn'de kauem hoidmine punapõskseid nooremleitnante kuidagi juurde ei too.

[isonts]

PPA lahendas osa oma personaliprobleemist sedasi, et isikutel, kes on on oma eripensioni välja teeninud, võimaldatakse pensioni saada ja samaaegselt ka PPA-s edasi töötada (kui PPA seda vajalikuks peab).

PPA tõepoolest sellise (ajutise) lahenduse valis ja läbi surus, aga see puudutab vaid täna potentsiaalseid süsteemist väljujaid ja nende „kinnihoidmist“. Uute inimeste värbamisele ja kadettide juurdekasvule see mingit mõju ei avalda.

Seejuures seisab ka KV täna analoogse probleemi ees, et 50-aastaseks saavatel ja üsna suurtel tegevväelaste põlvkondadel on täna väga lihtne ja soodus päevapealt teenistusest lahkuda 75% viimasest palgast moodustava pensioniga – see on üks asi, mis praegu ja lähiaastatel üsna palju KV-st vabatahtlikku lahkumist mõjutab ilma, et seda kuidagi väga palju leevendada saaks.

Ei julge seejuures mürki võtta, et ka meil tuleb keegi välja ideega maksta nüüd korraga tegevteenistuses püsijatele samaaegselt ka pensioni välja, aga mina isiklikult seda väga heaks ideeks ei pea, sh PPA puhul. Sest minu arvates on põhimõtteliselt maksta inimesele korraga nii (konkurentsivõimelist) palka kui ka (väga kõrget) pensionit olukorras, kus need eripensionid algselt nähtigi muuhulgas ette selleks, et soodustada staažikate inimeste lahkumist teenistusest (et ei tekiks seisvat vett ja et organisatsioon pidevalt „noorena“ püsiks) ja ka selleks, et omal ajal (ekslikult) arvati, et 50+ aasta vanune tegevväelane on juba füüsiliselt nii läbi ning hariduse-oskuste poolest nii monofunktsionaalne, et teenistuses enam olla ei saa ja ma muud tööd ta endale tsiviilis ei leia.

Väga pikk ja lõpetamata lause. Ilmselt oli siis mõte see, et teie ei pea seda õigeks?
Peastaabis on küll ohvitsere, kes kohe järgmisel päeval jätkasid oma tööd sama laua taga kohe peale pensioni ea kukkumist. Vormid, varustus anti lattu ära ja tõmmati kampsun selga. Reedel pakkus viimast korda torti ja kohvi härra kolonelleitnant ja esmaspäeva hommikul tuli nägu naerul trepil vastu härra triibulises triiksärgis ja kootud vestiga.

Mina küll ei usu, et ma oma 97 aasta KV Lahingukooli 4 kuuse noorem veebli kursuse läbimise järel mingi eriline kingitus tööandjatele oleks tsiviilsektoris? CV on muidugi hea lihtne kirjutada. Nimi, vanus, abcd kategooria load, vene, inglise ja eesti keel, exel,word, oskan foorumis quote`da, 26 aastat allohvitseri karjääri EKVs. Pole küll proovinud, aga usun, et isegi Tinderi profiili saaks pikema. Tööta muidugi ei jääks. Kullereid ja autojuhte ikka läheb vaja.

Lisaks – kui PPA selle praktikaga peaks pikaajaliselt jätkama (või Kaitsevägi seda kopeerima), siis väga „põnev“ probleem seisab ees u 20+ aasta pärast, mil sisuliselt kõrvuti, samadel ametikohtadel, samasuguse baaspalga ja kohustustega satuvad teenima kaks üsna ebavõrdselt tasustatud gruppi: alates 2020. aastast süsteemiga liitunud, kes ei saa üldse mitte mingit eripensionit; ja nende kõrval enne 2020. aastat liitunud, kes mitte ainult saavad oma pikaajalise teenistuse eest eripensioni, vaid hakkavad seda väljamaksetana saama juba ise veel teenistuses olles. St kaks praktiliselt identse vanuse, karjääri ja ametikohaga inimest, aga sissetulekute vahe (täpset sama tööd tehes) on vähemalt 1,5-kordne. Päris veider saaks olema.

50 aastastel vanemveeblitel peakski viimane rotatsioon jätkuma veel 5-10 aastat rühmavanemana või Lahingukoolis noori allohvitsere koolitades ja oma kogemusi edasi andes. Kui paraleelselt eripensionit ei luba "õiglus" tunne maksta siis 50 + meestele viimane palk x 1,5 ja probleem lahendatud.
Kogemus maksab.

[Exitus]

Sobib vast siia teemasse ja äkki keegi teab paremini.

Kas EKV on samadel ametikohtadel sama palk ja seda üle riigi ?? Kõkab veidrana aga mul ülesedne naabriproua oli kurb , et neil tõsteti küll palka aga mitte sama palju kui täpselt samal ametil olevatel kolleegidel Tallinnast väljas. Vahe olla isegi sadades eurodes. ( Ta on miskitpidi meditsiiniga seotud.)
Nüüd plaanivad koos kolleegidega minna hoopis siseministeeriumi haldusalasse kus palk 200 euro suurem aga töö sama.

[Martin Herem]

Meedikutel on tõesti erinevusi. Teistel ei ole. Aga meedikutel on erinevusi ka tsiviilis.
Mis 50 aastaselt pensioni + palgasaamist puudutab, siis sellele mõtleme. Kuid see ei ole oleks automaatne.

[Fucs]

See räägib teenistuses olevatest isikutest. Värbamisvälja kohta ei ütle see midagi, kuna võimalikud teenistusse tulijad ei tea midagi nendest faktoritest mis esile toodud. Valem järmine: tõsta palka märkimisväärselt, saa seeläbi rohkem teenistujaid tööle, täida tühjad ametikohad ära ning selle tulemusel muutuvad ka mitmed teised faktorid teiste teenistujate jaoks mis välja toodud nagu nt. ülekoormus.

No "värbamisväljas" ilmselt pole "erilisi" probleeme. S.t. et sealt me tõenäoliselt saame kõige patriootlikumad ja motiveeritumad (motivatsiooni osa, mis ei tulene ega ole seotud tulevase töötasu suurusega) mehed, kes peaksid olema siis ka kõige hinnatumad, kätte.
Või kuidas ma sellest enda tehtud ja võimalikke vigu, kuid mitte suuri ja märgilisi vigu, sisalduvast statistikast peaksin aru saama?

2013
Struktuuriüksus / Väljalangemise osakaal töötajate/teenistujate arvust
Päästeamet 5,7%
Maksu- ja tolliamet 6,7%
Häirekeskus 15,6%
Politsei- ja Piirivalveamet 8,4%

Kaitseväe kaadrikaitseväelased:
Ohvitserid 4,97%
Vanemallohvitserid 7,01%
Nooremallohvitserid ja sõdurid 16,77%
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadetid ca 22,45%
...

KVA-st kadettide väljalangemine:
2023
2020 sisseastujatest 29 langes välja. See teeb 34,94%
2022
2019 sisseastujatest 41 langes välja. See teeb 54,67%

Esimene suurem väljalangemine on KVA-s.

Midagi roosilist pole ka hiljem (peale KVA-d) just nooremohvitseride seas.

Lahkumiste osas on kõige murettekitavamaks trendiks nooremohvitseride lahkumine, mis avaldab
negatiivset mõju kaitseväe arengule pikemas perspektiivis. Kui aastatel 2010–2018 lahkus
keskmiselt 21 nooremohvitseri aastas, siis 2019. aastal oli lahkujaid 32.

Ehk lühemalt sealt sellest pikast postitusest näiteks 2019a kohta "kaotused" eraldi välja tuues:

KVA-sse astus 75 kadetti, välja langes 41 kadetti ja juba nooremohvitserina teenijaid langes samal aastal välja 32.
Lahkumispõhjuseid ja nende % osakaale ei hakka jälle uuesti siia välja tooma, nendest saab lugeda juba minu eelmistes postides viidatud allikatest.

Mis puudutab värbamist, majanduse hetkeseisu ja palga suurust, siis aastaid tagasi tõestas üks üsna nupukas KVPS J1 teenistuja üsna põhjaliku ja ümberlükkamatu (või ümberlükkamatuna tundunud) statistika ja andmeanalüüsi alusel ära, et läbi aastate on põhiline seos tegevväelaste teenistuses püsimise/lahkumise/värbamise ja palga vahel seisnenud selles, et kui KV tegevväealaste keskmine palk on võrreldes Eesti keskmise palgaga u 1,3-kordne, siis tegevväealaste arv kasvab (nii värbamise kui teenistusest mitte-lahkumise arvelt). Kui langeb alla 1,3, siis algab tegevväelaste arvu kahenemine nii vähenenud värbamise kui ka suurenenud teenistusest lahkumise kaudu.

See "1,3" ei saa olla asi iseeneses. Sellel (ja KV töötasu suurusel) on ju ka teine pool.

Sul on X ülesanded, kohustused ja koormus ja sa saad selle eest Y raha
X+1 ei võrdu enam Y vaid peaks võrduma Y+1
X+2 = Y+2 jne
Esimene probleem tekib siis, kui kohustused on X+5 aga tasu on Y.
Siis hakatakse rääkima ebapiisavast töötasu suurusest ja konkurentsivõimest.
Seal võib siis "meelitada" ja ära peedistada mõned, makstes neile Y+1...Y+5.
Siis saab jälle kummi venitada tõstes koormust ja kohustusi X+6...7..jne makstes Y+1...Y+5...jne kuniks hakkab jälle nurin ja siis jälle saab mõned ära meelitada, makstes rohkem, nt Y+6....+7..jne

Aga siis ühel hetkel tuleb piir ette, kus sa võid maksta Y+50 või isegi Y+60 aga mehed lihtsalt ei suuda/saa/taha või mida iganes enam X+50 täita.
Millega ja kuidas sa siis neid mehi "meelitad" ja kui palju sellest "meelitamisest" siis enam kasu on?



*

Kui veel natuke rahast kui "heast motivaatorist" rääkida, siis märgiks siinjuures ka ära, et KVA õppimise pooleli jätmisel (või ka teenistuse pooleli jätmisel pärast KVA enne kolme aastat) tuleb osa koolitusrahast tagasi maksta ja ilmselt iga otsus "poole pealt" lahkuda mis tehakse, tehakse kaalutletult ja läbimõeldult... eriti need, kes "pappi läksid kokku kraapima"...

Värskelt Kaitseväe Akadeemia lõpetanutel on kohustuslik teenistusaeg pärast kooli lõppu kolm aastat. Vastasel juhul tuleb maksta leppetrahvi. ...
„Kaitseväe akadeemias õppimise puhul on lahkumisel tagasi makstavaks osaks vaid pool läbitud väljaõppe maksumusest. Põhikursuse lõpetamise järel on ohvitseril kohustus teenida kaitseväes kolm aastat, sealjuures iga teenitud kuuga väheneb summa, mida oleks vaja teenistusest lahkumisel tagasi maksta,“ selgitas kolonel Viktor Kalnitski oktoobri alguses Õhtulehele.

Näiteks mittevaktsineerimise tõttu vallandatud värskel lõpetanul tuleb 3600 euro võrra oma kukrut kergendada. Kuid nagu öeldud, väheneb summa igakuiselt kooli lõpetamise järel teenistuses oldud aja jooksul.
https://www.ohtuleht.ee/1045852/kaitsev ... u-kohtusse

2019 oli igale kadetile õpingute ajal ette nähtud töötasu alates 800 eurost. 3600 EUR NETO on ca 4...4,5 kuu töötasu BRUTO. "Pool väljaõppele kulunud summa" suurus oleneb, kui kaua kadett (või nooremohvitser) enne lahkumist õppinud oli, kus õppinud ja milliseid aastaid me vaatleme ja see summa võib olla erinev.

KVTS § 156
§ 156. Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamine
Algtekst https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012001
Kehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012001?leiaKehtiv

Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise kohustuse määramise kord.

alates 2013

§ 5. Hüvitamisele kuuluva kulu arvestus

(1) Ressursimahukale koolitusele saadetud tegevväelane on kohustatud kaitseväeteenistuse seaduse § 156 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemisel hüvitama ressursimahukale koolitusele tehtud kulu.

(2) Tegevväelane, kes pärast koolituse lõppu on olnud teenistuses alla poole käesoleva määruse § 4 lõikes 1 või 2 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, peab hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kulu.

(3) Tegevväelasel, kes pärast koolituse lõppu on olnud teenistuses üle poole käesoleva määruse § 4 lõikes 1 või 2 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, väheneb hüvitamisele kuuluv summa proportsionaalselt tegevteenistus oldud ajaga ühe kuu kaupa.

(4) Hüvitatava kulu suuruse arvutamisel:
1) käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 6 ettenähtud kulu kogusummast arvestatakse maha hüvitamisele mittekuuluv summa käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt;
2) hüvitise vähendamist arvestatakse eelmise tegevteenistuses oldud kalendrikuu seisuga.

https://www.riigiteataja.ee/akt/108022013016

Vahelepõikena.... 2019 tuli kohtuotsus...

RESOLUTSIOON
1. Tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata kaitseministri
6. veebruari 2013. a määruse nr 8 „Tegevväelase ressursimahuka koolituse kulu
arvestamine ja hüvitamine ning määramata tähtajaga tegevteenistuses olemise
kohustuse määramise kord“ (RT I, 05.04.2019, 2) § 5 lõiked 2 ja 3, mis sätestavad:
„(2) Tegevväelane, kes pärast koolituse lõppu on olnud teenistuses alla poole
käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast,
peab hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kulu.
(3) Tegevväelasel, kes pärast koolituse lõppu on olnud teenistuses üle poole
käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast,
väheneb hüvitamisele kuuluv summa proportsionaalselt tegevteenistus oldud
ajaga ühe kuu kaupa.“
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =258606482

Praegu

§ 5. Hüvitamisele kuuluva kulu arvestus

(1) Ressursimahukale koolitusele saadetud tegevväelane on kohustatud kaitseväeteenistuse seaduse § 156 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud asjaolude ilmnemisel hüvitama ressursimahukale koolitusele tehtud kulu.

(2) [Kehtetu - RT I, 08.05.2020, 6 - jõust. 11.05.2020]

(2¹) Tegevväelane, kes on olnud teenistuses alla poole käesoleva määruse §-s 4 sätestatud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtajast, peab hüvitama kogu ressursimahuka koolituse kulu.
[RT I, 29.03.2023, 24 - jõust. 01.04.2023]

(3) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt ühe kuu kaupa alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni.
[RT I, 29.03.2023, 24 - jõust. 01.04.2023]

(4) Hüvitatava kulu suuruse arvutamisel:
1) käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 6 ettenähtud kulu kogusummast arvestatakse maha hüvitamisele mittekuuluv summa käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt;
2) hüvitise vähendamist arvestatakse eelmise tegevteenistuses oldud kalendrikuu seisuga.

https://www.riigiteataja.ee/akt/105042019002?leiaKehtiv


Mõned näited.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.
Kohtuotsus.

K.O. osales Kaitseväes tegevväelasena teenides koolitusel, mis
maksumuse tõttu liigitus ressursimahukaks koolituseks kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS)
§ 156 lg 1 tähenduses. Enne koolitusele lähetamist teavitati kaebajat koolituskulust (9956 eurot) ja
koolitusel osalemisega kaasnevast kohustusest jätkata tegevteenistust kahe aasta jooksul alates
koolituse algusest 3. detsembril 2016. Tegevteenistuses olemise kohustuse aluseks oli teatises
märgitud KVTS § 156 ja kaitseministri 6. veebruari 2013. a määrus nr 8 (kaitseministri määrus).
Kaebaja nõustus koolitusel osalemisega. Lähetusse saatmise käskkirjaga kohustati teda jätkama
tegevteenistust kahe aasta vältel alates 3. detsembrist 2016 või hüvitama koolitusega tekkinud kulud
proportsionaalselt tegevteenistusajaga.

K. O. jätkas tegevteenistust ühe aasta ja viis päeva, misjärel vabastati ta teenistusest omal
soovil. Tegevteenistusest vabastamise käskkirjas kohustati teda hüvitama koolituse kulu 9956 eurot,
kuna ta ei olnud täitnud kohustust jätkata teenistuses kaks aastat. Koolituskulude hüvitamise
kohustuse peale pöördus K. O. vaidega Kaitseväe juhataja poole, seejärel halduskohtusse ja
halduskohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtusse.
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =263587565

Kahe endise kopteripiloodi juhtum...

Arvestades, et kaebajate brutotöötasu PPA kopteripiloodina on 1800 eurot, on usutav kaebajate väide,
et nad ei oleks esitanud teenistusest lahkumise avaldust, kui nad oleksid teadnud, et hüvitamisnõue
koolituse eest on üle 14 000 euro...
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahend ... =335404389