www.militaar.net

Kas keegi oskab öelda, kas see https://safeandsavvy.f-secure.com/2014/ ... s-or-less/ võib toimida ka meie vastase raadioluure puhul? Või on see vastase seade suur jaam, mis kuulab telefone ja siis saadab neile pakette?

Pealiskaudsel vaatlusel on tegu VPN lahendusega. Side on muidugi krüptitud aga sinu asukoha määramine on endiselt lihtne.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Siin eespool jaurati pikalt teemal, et kas passiivse käsi GPS seadme asukohta on võimalik peilida. Peale mõningaid konsultatsioone saan anda vastuse, et kes nüüd sellise vidina leiutab, saab hoobilt paar Nobelit. Asi on tegelikult teoreetiliselt võimalik, aga laskub sügavale kvantteooriate rüppe.
Kui nüüd väga paranoiliseks minna, siis ohtlik on taskus kanda teatud pangakaarte, mis on kaugloetavad, mõningate autode võtmeid, Tallinna ühistranspordi ja Elroni sõidukaarte j.n.e. Hankige omale nõukaaegne portsigar või mingi sobiv metalltops, et mitte äranuhitud saada.

Kulibin kirjutas: Siin eespool jaurati pikalt teemal, et kas passiivse käsi GPS seadme asukohta on võimalik peilida. Peale mõningaid konsultatsioone saan anda vastuse, et kes nüüd sellise vidina leiutab, saab hoobilt paar Nobelit. Asi on tegelikult teoreetiliselt võimalik, aga laskub sügavale kvantteooriate rüppe.

Ei usu hästi, et keegi "harmonic radar" -i leiutamise eest Nobelit, näiteks matemaatika alast andma hakkaks.
Kui harmonic radari antenni ja GPS-i antenni võrrelda, siis on ju GPS-il kõik olemas. Kui see tehnoloogia http://www.bbc.com/news/magazine-23448846 töötab mõningate kilomeetrite taha,siis ei tohiks ju olla eriti raske sama tehnikat kasutada lennukil (5.. 25 km), või madalal orbiidil (100 ... 200 km) liikuval sateliidil.
Loomulikult on vajalik otsenähtavus, ilma selleta läheb asi jah ulmeks kätte.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 99#p519599
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 71#p520371

Ruger kirjutas:Hakka või uskumagi Venemaa poolse GPS signaali asukoha muutmise võimekust.

No GPS (ja teised GNSS süsteemid, nagu GLONASS, GALILEO jne) on tegelikult suht kapriissed asjandused ja väga kergelt võivad anda suhteliselt vale positsioneerimistulemuse.
Me võime rääkida tsiviilis tavakasutusel olevate seadmete puhul isegi kuni mitmesaja meetrilist erinevust tegelikkusest.
Nüüd kui jutuks tulevad aga juba mingid ulmelised vead, mida mõõdetakse kilomeetrites (või mitmekümne kilomeetriga), siis see on juba piisavalt ebanormaalne, et kahtlustada võib tõesti ka tahtlikku segamist... kuid...

Kordame siis üle (ma siin mitmes kohas olen kirjutanud suht pikalt ja põhjalikult asjast ka varem), et tsiviilis kasutatakse valdavalt GPS (ja muid GNSS) seadmeid, mis kasutavad L1 kanalit sagedusel 1575.42 MHz ja C/A (L1C/A Coarse/Acquisition – jämedakoeline) ja 1023-kohalise PRN koodi koodimõõtmist (code) .
Kasutusel on ka L1 kanal ainult C koodiga (L1C).

Järgmine tase tsiviilis on seadmed, mis kasutavad lisaks L1 kanalile L2 (ja L2C) kanalit sagedusel 1227.60 MHz (kahesageduslikud). L2 kanalil mõõdetakse koodi asemel faasi (carrier), mis annab suurema täpsuse koos L1C/A koodimõõtmisega kombineerituna.
Järgmine tase tsiviilis on võimalus mõõta L1 kanalil ka faasi.
Üldiselt igal pool (nii tsiviil kui mil) järgmine tase/üks lisavõimalus mis annab täiendava kindluse ja täpsuse on kasutada erinevaid sateliitsüsteeme, mitte ainult GPS-i (siis peaks sihilikult sittakeerates "maha häkkima" korraga kõik erinevad satisüsteemid).
Samas... kõik satisüsteemid (avalikud) kasutavad andmete edastamisel L1; L2 ja L5 kanaleid....

Kõige uuem tase tsiviilis ongi uus (või täna juba "uus") L5 kanal (1176.45 MHz widelane) mis võimaldab edastada võimsamat signaali kui L1 ja L2 ja edastab kahte PRN koodi (phase code ehk I5-kood ja quadrature-phase code ehk Q5-kood).

Nüüd militaaria kasutab lisaks veel oma koode M ja P(Y) (P kood Precision code – täpne kood mis on krüpteerimata kujul kättesaadav ka tsiviilis), millest osad (P(Y)) on ka krüpteeritud W koodiga (P koodi krüpteerimisel salajase W koodiga saadakse krüpteeritud P kood ehk P(Y) ) ja need on tsiviilseadmetele kättesaamatud/loetamatud.
Nendest M kood võimaldab positsioneerida ilma C/A; C; P(Y) jne koodideta (kasutades P(Y) krüpteeritud koodi on siiski vaja lisaks kasutada ka C/A krüpteerimata koode - lihtsalt P(Y) koodi kasutamine annab täpsuseparandi, mis on krüpteeritud ja mida ei saa mõjutada). Mingi info kohaselt on tänaseks aga saavutatud militaarias ka võimekus oma asukohta määrata ainult P(Y) koode kasutades ja selle meetodiga puudub väidetavalt vajadus kasutada krüpteerimata C/A koode.
M ja P(Y) koode saab edastada ja edastatakse samuti nii L1 kui L2 kanalil.

Oluline on, et kuna tsiviilkäibesse antud kanalid ja koodid on juba läinud väga täpseks ja heaks, siis (laiskusest? lihtsusest?) kasutatakse ka militaarias igapäevaselt väga laialdaselt just neid krüpteerimata koode. Ilmselt siis, kui on tegemist mõne tõsisema asja ja teemaga, kasutatakse ainult mil.koode ja tehnikaid. Seega võivad ka mil. subjektid panna navigeerimisel totaalselt puusse, kui neid krüpteerimata tehnikaid kasutatakse.

On veel ka L3 kanal 1381.05 Mhz, kuid seda kasutatakse tuumaplahvatuste monitoorimisel (Nuclear Detonation ehk NUDET süsteem).
L4 1379.913 Mhz kanal pole veel väidetavalt kasutusse võetud ja on alles testimisel.

Suurima võimaliku positsioneerimisvea annab kas satelliidi kella, või GPS vastuvõtja kella andmete mõjutamine (kella viga).
Üks mikrosekund kellaviga = ca 300 meetrit viga maastikul.
Täpne ja töökindel kell on üks peamisi komponente, mis teeb GPS vastuvõtjad (seadmed) kalliks.
Seega piisab, kui piirkonnas mõni oluline kell peksab segast (kas konkreetse navigeerija vastuvõtja kell - siis oleks tegemist üksikjuhtumiga), või mõne olulise sati kell (kellad) - siis oleks oma posimisega ämbris kõik selle piirkonna ja ajahetke navigeerijad.

Igasugused täpsete parandite koodi- ja faasimõõtmised (ionosfääri ja troposfääri vigade parandused jms), ning nende "häkkimine" ja valeks ajamine annavad vead mida saab mõõta meetrites või halvimal juhul kümnetes meetrites.
Kunagi ei saa muidugi välistada, et mõni geenius on leiutanud mingi muu süsteemse meetodi, millega saaks ajada GNSS posimise valeks sinna mitme(kümne) kilomeetri kanti ilma kellasid ja/või kellade (lisaks GPS vastuvõtja kelladele satide aatomikellad) sünkroniseerimise datat mõjutamata.
Lihtsam on IMHO signaalid üldse tummaks jämmida/maha tõmmata.


Mis puudutab seda, et Moskvas mingid Pockeman-Go tegelased avastasid esimesena, et nende asukoht kaardil sattus kurat teab kuhu mitmeid kilomeetreid, siis siin võib olla (võib olla, aga ei pruugi) tegemist ka sellega, et VF maapealsed DGNSS parandite jaamad (kui kasutatakse DGNSS võimekusega seadmeid) või AGNSS (AGPS - peaks olema igas tavalises nutiseadmes) parandite jaamad (kui kasutatakse lihtlabast A-GPS posimist) edastavad seal spetsiaalselt niivõrd valesid DGNSS parandeid ja AGPS (GLONASS) jaamade asukohti... mis samas ja omakorda teeb DGNSS puhul jällegi suht võimatuks kasutada seal nt geodeesias neidsamu parandeid täpismõõtmistel ja tunduks rohkem nagu endale jalga laskmisena....
Kusjuures kallimad riistad peaks olema niivõrd intelligentsed, et välistavad täiesti valesid andmeid automaatselt, kui need ei ole süsteemsed elik kõik saadavad andmed on valed ühte ja samasse auku.....

*****

C/A koodimõõtmine:

C/A kood koosneb GPS-i ühel sagedusel 1023-st väärtusest (0 või 1). Vastuvõtja genereerib samuti satelliitide PRN koode ja võrdleb neid satelliitidelt saadutega. Vastuvõtja ja satelliidi PRN koodid on omavahel nihkes aja võrra, mis kulub signaalil vastuvõtjasse jõudmiseks. Nihke suurus tehakse kindlaks PRN koodide ühitamisel – vastuvõtjas genereeritakse kandevlaine ja moduleeritakse see PRN koodi koopiaga. Kahte signaali nihutatakse seejärel ajas kuni nende maksimaalse
ühildumiseni (kahe andmeseeria omavahelise seotuse, korrelatsiooni, väljaselgitamiseks kasutatakse ristkorrelatsiooni meetodit). Nihke suuruse määramisega saadakse esialgu signaali levimisaeg vastuvõtja kella suhtes. Signaali tõelise levimisaja väljaselgitamiseks peab teada olema vastuvõtja kellaviga, see tehakse kindlaks vahemaade mõõtmisega vähemalt nelja satelliidini. Kui signaali levimisaeg määrata koodi 1 väärtuse, ehk 1/1023 täpsusega, saame satelliidi-vastuvõtja vahelise kauguse täpsuseks 300 m

Faasimõõtmine:

Märgatavalt täpsemini saab vahemaid satelliitide ja vastuvõtja vahel mõõta faasmõõtmiste abil. Millest see tuleneb? Kood- ja faasmõõtmisi võib ette kujutada kui kahte mõõdulinti. Esimesel lindil on jaotisi vähe (C/A ja P koodide puhul vastavalt iga 300 ja 30 m järgi), mis teeb sellega mõõtmise ebatäpseks. Teisel lindil on jaotisi oluliselt tihedamalt – L1 ja L2 sagedustel vastavalt iga 19 cm ja 24,4 cm tagant. Kuna lained pole teineteisest eristatavad, puuduvad sellel lindil aga tähistused.

Faasmõõtmine tähendab satelliidi ja vastuvõtja vahel täisarvu lainepikkuste „kokkulugemist“ ning viimase mittetäieliku lainefragmendi pikkuse (lainefaasi) mõõtmist.
Kuna GPS signaalid on ühesugused, pole neid ilma lisainfota võimalik üksteisest eristada. Vastuvõtja tuvastab signaali PRN koodi abil ja demoduleerib selle.
Seejärel mõõdetakse faasinihe vastuvõtjasse saabunud laine faasi ja vastuvõtja poolt genereeritud vastava suuruse vahel. Faasinihe määratakse laine ühe tsükli siseselt. Tsükliks nimetatakse ühte lainepikkust, mis nt GPS L1 signaali puhul on 19,05 cm. Faasinihke väärtusele lisandub mõõtmiste alghetkest loenduv lainetsüklite arv.

Faasmõõtmiste täpsus sõltub nii faasinihke (Joonis 5.12) kui algtundmatu määramise täpsusest. Esimest, faasinihet, on võimalik määrata 0,005 tsükli (cycle) täpsusega. Seega teoreetiliselt on L1 signaali puhul võimalik kaugusi satelliitide ja vastuvõtja vahel määrata 0,2 mm täpsusega!

Krüpteerimata RINEX formaadis GPS data edastusformaat, mis sisaldab muuhulgas ka kellaaegu ja andmeedastuse põhimõtted.

RINEX Extensions to Handle Clock Information
ftp://igs.org/pub/data/format/rinex_clock300.txt


..ja veel kellade täpsuse tähtsusest

The satellite orbits are distributed so that at least 4 satellites are always visible from any point on the Earth at any given instant (with up to 12 visible at one time). Each satellite carries with it an atomic clock that "ticks" with a nominal accuracy of 1 nanosecond (1 billionth of a second).

To achieve this level of precision, the clock ticks from the GPS satellites must be known to an accuracy of 20-30 nanoseconds. However, because the satellites are constantly moving relative to observers on the Earth, effects predicted by the Special and General theories of Relativity must be taken into account to achieve the desired 20-30 nanosecond accuracy.

Because an observer on the ground sees the satellites in motion relative to them, Special Relativity predicts that we should see their clocks ticking more slowly (see the Special Relativity lecture). Special Relativity predicts that the on-board atomic clocks on the satellites should fall behind clocks on the ground by about 7 microseconds per day because of the slower ticking rate due to the time dilation effect of their relative motion [2].

Further, the satellites are in orbits high above the Earth, where the curvature of spacetime due to the Earth's mass is less than it is at the Earth's surface. A prediction of General Relativity is that clocks closer to a massive object will seem to tick more slowly than those located further away (see the Black Holes lecture). As such, when viewed from the surface of the Earth, the clocks on the satellites appear to be ticking faster than identical clocks on the ground. A calculation using General Relativity predicts that the clocks in each GPS satellite should get ahead of ground-based clocks by 45 microseconds per day.

The combination of these two relativitic effects means that the clocks on-board each satellite should tick faster than identical clocks on the ground by about 38 microseconds per day (45-7=38)! This sounds small, but the high-precision required of the GPS system requires nanosecond accuracy, and 38 microseconds is 38,000 nanoseconds. If these effects were not properly taken into account, a navigational fix based on the GPS constellation would be false after only 2 minutes, and errors in global positions would continue to accumulate at a rate of about 10 kilometers each day! The whole system would be utterly worthless for navigation in a very short time.

http://www.astronomy.ohio-state.edu/~po ... 5/gps.html

***

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 54&t=40101

Viiskümmend kirjutas:Kui googeldada "GPS spoofing" siis see ei ole häkkimine vaid eetrisõda, õige signaali asendamine valega, vastuvõtja lollitamine. Siin üks artikkel räägib, et kui GPS/INS militaarsüsteemilt ka GPS lihtsalt ära jämmida siis kaob täpsus ikkagi ära. http://www.thedrive.com/the-war-zone/13 ... -black-sea

Mis puudutab siis teooriat, et mingi jaam vms edastab õigete sattide asemel fake sattide andmeid vastuvõtjale, siis siin on järgmised nüansid:

Kunagi (üldiselt) ei positsioneerita ennast ühe sati järele. Miinimumiks on vähemalt 3 satti, tegelikkuses aga kasutatakse (eriti kallite spetsriistade puhul) võimalusi posida kas kõikide saadaolevate sattide järgi (isegi kuni mitukümmend korraga), kindlate sattide järgi (sisse-välja lülitada konkreetsete sattide andmeid või terveid GNSS süsteeme - nt lülitada välja GPS ja kasutada ainult GLONASS jne vms). Olenevalt kohast ja vajaduspõhisusest kasutatakse lisaks nii geostatsionaarseid satte kui maapealseid DGNSS jaamu.

Nüüd kui tahaks süsteemselt "vahelt võtta õiged posimisandmed ja asendada need valedega", siis tuleks ära häkkida kõikide sattide ja jaamade data edastused.
Mil süsteemide puhul lisaks ka krüpteeritud data (andme) kanalid ja data ise. Kui piirduda ainult ühe või mõnega, siis pädev vastuvõtja elimineerib teistest andmetest liiga erinevad andmed automaatselt ja tunnistab need kõlbmatuteks. Seega valeandmeid peavad edastama kõik satid ja jaamad ja mitte ainult edastama vale andmeid vaid ka edastama neid "võrdeliselt valesti ühte auku süsteemselt". Muidu võib vastuvõtja need andmed elimineerida. Ja seda peaks tegema kõikide satisüsteemide satelliitide puhul, et vastuvõtja ei saaks (tähendab saaks, aga sellest poleks tolku) ümberlülitada ennast ühelt GNSS süsteemilt teisele. See ma kujutan oma lolli peaga ette peaks olema väga suur ettevõtmine ja üritus. Nagu öeldud, siis lihtsam oleks satid lihtsalt maha jämmida nii, et sealt üldse mingit datat ega signaale kätte ei saaks. Eraldi teema on veel krüpteeritud ja krüpteerimata andmed. Seetõttu tundub vähemalt mulle hetkel see teooria suht mõeldamatu.

Nüüd kui militaaria saab kasutada krüpteeritud M koodi ilma L1C/A krüpteerimata koode kasutamata (mis on võimalik lihtsamini maha jämmida), siis ei mõjuta see ka M koodi kasutavate seadmete täpsust. Küll aga võib mõjutada krüpteerimata L1C/A; L1C; L2; L2C; L5 kanalitel krüpteerimata andmete edastust ja võib olla ka krüpteerimata kanalitel krüpteeritud P(Y) koodis andmete edastamist. Kuna pole teada, mis kanaleid ja koode ennast ämbrisse navigeerinud subjektid kasutasid, siis pole võimalik ka öelda, kas keegi on saavutanud nt mil M koodi häkkimise või mahajämmimise võimekuse. Kuna praktikas kasutavad mil subjektid ülitihti ka nn "tsiviilkoode" ja kanaleid, nind seetõttu võivad neil juhtuda midaiganes vead (nad pole ründe eest kaitstud), siis seda enam on IMHO hetkel vara hõisata, et nt VF on saavutanud mingi täieliku häkkimisvõimekuse selles vallas.

Ainult minu arvamus.

Tänud, Fucs, põhjaliku seletuse eest!

2013 aastal tehtud katse...
https://www.youtube.com/watch?v=ctw9ECgJ8L0

AGA
Seal ilmselgelt kasutati ainult laiatarbe L1C/A (ja vbl heal juhul ka mitte nii laiatarbe L2C, L2P või L5C/A/P - kuigi viimast ei usu) koodide "ülevõtmist" ja seda teatud piiratud kaugusel mõjutatavast sihtmärist. + ainult ühe satisüsteemi sattide (GPS) data asendamist vale dataga.

Selleks, et kasutada sama meetodit M või P(Y) koodi "ülevõtmiseks" peab vähemalt lahti krüpteerima data (peab suutma ise krüpteerida datat mida edastatakse mõjutatavale objektile). Vastasel juhul annab objekti navitehnika lihtsalt Errori, mitte ei võta vastu valeandmeid õigete pähe.

Edit:

SPREE: A Spoofing Resistant GPS Receiver
https://www.ethz.ch/content/dam/ethz/sp ... tector.pdf

Teema on huvitav. Keegi juba eelnevalt üleval küsis vist Garmin GPSmap 62/64s kohta juba?
Küsimus lihtne ja konkreetne
Kas seda seeriat kasutada Ukraina eesliinil ilma rauda kaela saamata on võimalik?

Mazz kirjutas:Teema on huvitav. Keegi juba eelnevalt üleval küsis vist Garmin GPSmap 62/64s kohta juba?
Küsimus lihtne ja konkreetne
Kas seda seeriat kasutada Ukraina eesliinil ilma rauda kaela saamata on võimalik?

No passiivsed GPS seadmed (passiivsed vastuvõtjad, mis ise ei saada midagi välja, ei ole netis vms võrgus jne) peaksid tagama küll, et sellist seadet väljapeilida poleks võimalik... või seda teha on äärmiselt raske... peaks olema....

Analooge väljapeilimisel siin nt nutipluti seadmete või mobiiltelefonidega tuua ei saa... need on teine teema.
Kusjuures isegi ka viimased on IMHO võimalik ärakohitseda nii, et on kasutatavad ainult passiivse naviseadmena 100% offline`s

Seega minu poolt lihtne ja konkreetne vastus: Jah, Garmin GPSmap 62 saab kasutada Ukraina eesliinil ilma VF rauda kaela saamata paljalt selle pärast, et sul on taskus töötav Garmini käsi GPS. Samas võid rauda kaela saada muudel põhjustel ja Garmin GPSmap 62/64s ei kaitse selle eest

AGA mina vana paranoikuna lükkaks Garmin GPSmap 64s mudelil Wireless information transfer `i välja (kui seda ikka saab teha).

Tegelikult peaks olema võimalik GPS vastuvõtja tuvastamine samal põhimõttel, nagu töötab politsei radari avastaja avastaja.
Saates huvipakkuvale alale kitsa ja võimsa kiirena GPS i sagedusel signaali. GPSi sagedusele häälestatud resonantsantenn saadab järgnevasse astmesse signaali mida järgnev aste enam võimendada ei jõua ja mis hakkab seetõttu harmoonilisi sagedusi välja kiirgama. Kui nüüd tundliku suundantenniga sama ruumipunkti jälgida on võimalik harmoonilised tuvastada.
Vajalik on muidugi otsenähtavus ja korraga saab skännida väikest ala.

Arvan, et UKR sõja GPS kartus on tingitud hoopis mobiiltelefonide "GPS-ist", mis tegelikkuses kui mobiili/nuhvli nigel antenn ei saa satelliite kätte (metsas ei saagi), võtab vaikimisi koordinaatide infot ka läbi mobiilivõrgu. Mobiiltelefoni plinkimise aga avastab venelane nagu niuhti - vastav võimekus on neil brigaadi raadiotehnilise võitluse roodus täiesti olemas (võibolla on see ka juba pataljoni tekkinud - tehnika areneb).

Mobiili GPS-i ma ka väga ei usaldaks - olen ühel õppusel selle järgi orienteerudes (kus Garmin 62 sateliite ei leidnud) ikka päris rappa pannud.
Selle täpsus sõltub nagu eespool kirjas - tugijaamade olemasolust ja kaugusest. Metsas 500-1000 m valesti panna pole küsimus - ja taeva pärast, ÄRGE KAUDTULD SELLE JÄRGI TELLIGE. Õppustel on saadud sedasi ka iseenda pihta.

Tervist

GPS-i kasutamine idast tuleva agressiooni korral. Kui palju tasub linna ja maastikuoludes GPS-i (räägime üldkasutatavatest seadmetest nagu GPSmap 64 seeriad, Foretex 401/601 jne) kasutamisega ennast rahu ajal harjutada? Kui "pildis" neid kasutades oleme, kui ka idanaaber kasutab navigeerimiseks tõenäoliselt Glonassi?

Kas kasutada GPS, Glonass, Galileo sateliidisüsteemi?

See küsimus on palju vastakaid arvamusi tekitanud. Keegi side/navigeerimise pädevik võiks vastase võimekuse GPS seadme asukohta määrata üldsõnaliselt kokku võtta.

Teema aktuaalsus tuli meelde, kui nägin pilte spetsnazi läänelembelisest tehnikavalikust (Foretrex 401 antud juhul).

Otsisin vastavat teemat, kus käsitletaks gpsi kasutamist SA-l vastase vastu. Jäi leidmata.

Parimat,

Heino

Teema oli täiesti olemas, aga millegipärast jutujätku all. Tõin üle tehnika alla.

OnuHeino kirjutas:Tervist

GPS-i kasutamine idast tuleva agressiooni korral. Kui palju tasub linna ja maastikuoludes GPS-i (räägime üldkasutatavatest seadmetest nagu GPSmap 64 seeriad, Foretex 401/601 jne) kasutamisega ennast rahu ajal harjutada? Kui "pildis" neid kasutades oleme, kui ka idanaaber kasutab navigeerimiseks tõenäoliselt Glonassi?

Kas kasutada GPS, Glonass, Galileo sateliidisüsteemi?

See küsimus on palju vastakaid arvamusi tekitanud. Keegi side/navigeerimise pädevik võiks vastase võimekuse GPS seadme asukohta määrata üldsõnaliselt kokku võtta.

Teema aktuaalsus tuli meelde, kui nägin pilte spetsnazi läänelembelisest tehnikavalikust (Foretrex 401 antud juhul).

Otsisin vastavat teemat, kus käsitletaks gpsi kasutamist SA-l vastase vastu. Jäi leidmata.

Parimat,

Heino

You’d be right wonder about long term access to a US military application. During times of war or conflict the US could disable or suppress the GPS system for
non-US military use. Indeed, prior to 2000 the signal was encoded so only the US military could accurately use it. US military GPS receivers are far more accurate, and less prone to interference than the civilian GPS receivers available to the public.

A war-fueled GPS revolution

While Magellan sold 500 NAV 1000s in the first year — a modest success for a new company in a new industry — GPS still remained a mystery to most mainstream consumers. War would serve as the launch vehicle to bring GPS to Mr. and Mrs. America.

Just as Barta was solving the NAV 1000's jamming problem in February, the first Block II GPS satellite was launched after a seemingly interminable three-year interregnum. On August 2, 1990, the ninth Block II satellite made it into orbit — the same day Iraq invaded Kuwait and ignited the first Gulf War. By the time the first President Bush invaded Kuwait and then Iraq in early 1991, there were 16 working GPS satellites circling overhead, providing coverage 19 hours a day.

The military immediately — finally — realized the spying benefits of GPS. Coalition forces bought 4,000 commercial units from industrial GPS supplier Trimble, and more than 1,000 special military-modified NAV 1000s. Individual soldiers, unable to procure a unit through official channels, bought a NAV 1000 on their own.

While GPS proved invaluable to the coalition forces, it could prove equally valuable for the enemy. So the government introduced "selective availability" (SA) — errors added to reduce accuracy in civilian GPS receivers.
https://mashable.com/2014/05/25/commerc ... urope=true

Ilmselt lükkaks ka VF suurema sõja korral välja GLONASS signaalid (või muudaks need "piisavalt valeks" tavakasutaja/vastase jaoks) mis on mõeldud tsiviilkäibesse. Seega võiks üks selline aparaat omada rohkem kui ainult GPS ja GLONASS võimekust (Galileo, Beidou - viimased peaks täiesti 100% töökorda saama ~ 2020 paiku aga on kasutatavad juba praegu) + võimalust ise valida, millist süsteemi või süsteeme kasutada ja millised välja lülitada. See vähendaks mingi suurusjärgu võrra võimalust, et naviseade muutub kasutuks. Aga seda ainult teatud tingimustes. Kui kõik GNSS signaalid "maha karjutakse" või "ära häkitakse", siis pole ka sellest kasu.

Samal ajal, kui n.ö. suuremaid sõdu ei ole, siis tundub kasutab ka nt. USA armee rahulikult teatud piirkondades spets MIL GNSS seadmete asemel tsiviilkäibe GNSS seadmeid* praegu edasi.

* Samas ei ole teada, millistele kriteeriumitele pidid need GNSS seadmed täpsemalt vastama (spetsiifiliste kanalite ja koodide lugemisvõimekus nt).
Seega tituleerides ostetavat kaupa "tavaliseks tsiviilkäibes olevaks" võime me rängalt ka eksida.

https://www.fbo.gov/index?s=opportunity ... 6d1753c2f3
https://www.militaryaerospace.com/artic ... ivers.html

*

“The most likely is jamming of GPS signals,” said Rosenberg. “GPS signals are very weak. They are coming from satellites in space, so they’re not actually very strong radio signals that are coming down to our GPS detector devices that we’re doing the positioning with.”

That could impact soldiers on the battlefield who need exact locations, first responders trying to find an emergency, and every type of transportation, like self-driving cars....

...“It’s so exciting, because the hackers think of a way to bypass security systems, and we have to think of a way to stop them,” he said. “And then they find a new way around the control we just set up. And it’s always a back and forth.”

We’ll need his generation to defend against cyberattacks, like the 545,000 network intrusion attempts made by hackers every minute, and the 140,000 malware programs defeated each minute around the world.

In this battle, GPS that guides you while you travel is never guaranteed.

“Blindly trusting any technology to tell you what to do is a bad idea,” said Rosenberg. “We need to use our own judgment and common sense to be able to make smart decisions to protect ourselves.”....

....The U.S. military practiced blocking GPS signals in the southwestern United States this past winter. That way troops know how to block the enemy from using GPS and how to navigate without it when the enemy blocks GPS from us.

https://katu.com/news/local/hacking-gps ... off-course

Some GNSS signals are specifically designed to prevent spoofing or to deny unauthorized access — encrypted signals such as the GPS P(Y) and M-code and Galileo’s Public Regulated Service (PRS), or obscured signals such as the GLONASS P-code.

These signals produce asymmetry, meaning that the service provider has the encryption or generation mechanism while an attacker does not. Consequently, an attacker will not be able to generate the authentic encrypted signal for use in a spoofing broadcast or injection attack. Of course, civil users do not have access to the P(Y), M-code, or PRS, and even authorized military GPS users require Selective Availability/anti-spoofing module (SAASM) hardware, which is both expensive and access-restricted.

Our research has created a method to provide the anti-spoofing benefits of secret codes, without needing access to the codes themselves. This capability is achieved by joint processing of the signal received at one location with a nearly synchronous signal received at a remote (preferably trusted) station; the theory of this joint processing is described in the next section.

A central tenet of this method is that the better the secret codes are protected by the corresponding operating authority, such as the U.S. Department of Defense (for the P(Y) and M-code) or the Galileo operating agency (for the PRS), the better the security of this authentication system. (Security can be expressed in terms of an equivalent cryptographic strength, the brute-force attack time, and so forth.)

The following section and the remainder of the article will use the GPS L1/P(Y) code as the secret code being operated upon. While L1/P(Y) is used as an illustrative example, the technique can be applied to other navigation and communication signals as well......

Pikemalt ja spetsiifilisemalt edasi siin: http://insidegnss.com/signal-authentication/

Mina isiklikult ei loodaks laiatarbe ja ka kommerts GNSS sedmetele suurema sõja korral.
Mingil määral usaldusväärsemaid MIL GNSS seadmeid aga tavakasutaja kusagilt ei saa.

Mingi võimalus on vbl tulevikus kasutada laiatarbe nutiplutide ja naviseadmetega INS (Inertial Navigation System) meetodit ja vahendeid.

Positioning system for small devices using principles of inertial navigation system
MASARYK UNIVERSITY FACULTY OF INFORMATICS
MASTER’S THESIS
Martin Veškrna Brno, 2013
https://is.muni.cz/th/t3n7i/Masters_thesis.pdf

Inertial Odometry on Handheld Smartphones
07.06.2018
Arno Solin Aalto University Espoo, Finland
Santiago Cortes Aalto University Espoo, Finland
Esa Rahtu Tampere Univ. of Tech. Tampere, Finland
Juho Kannala Aalto University Espoo, Finland
https://arxiv.org/pdf/1703.00154.pdf

Inertial sensors for smartphones navigation
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4695469/
https://www.asterlabs.com/app_development.html

*

Quantum
https://en.wikipedia.org/wiki/Quantum_superposition

Kui segada GNSSi siis see tähendabki nelja süsteemi: GPSi, GLONASSI, Galileo ja Beidou samaaegset segamist (kõik need töötavad ühtemoodi), segamine tähendab, et segataval alal ei jõua kasutajani ühegi nelja süsteemi tsiviil ega militaarsignaal ei krüptitud ega krüpteerimata kujul. Sinu aparaat teatab tuimalt, et "no satellites" ja ongi kõik ehk segataval ala ei ole vahet, mis seade sul on. Piirkonnas kuhu vaenlase EW karvane käsi ei ulatu seal töötavad erinevad seadmed nagu ikka ehk samuti suurt vahet ei ole.
Üksikvõitleja GPS on sellisel juhul nagu tester, kui ütleb "no satellites" siis ollakse aktiivses/kuumas operatsioonialas, kui saab aga võrguga ühenduse siis ollakse eeldatavalt kusagil veidi ohutumas kohas, kuhu saaks ka GPSiga juhitavat tuld tellida.