www.militaar.net

Sellega on sedasi et mida vähem mänguasju mille toimimise kohta ei tea tegelikult keegi midagi täpset seda kindlam. Aegajalt meenub vägisi raamat "Must murjam" kus neegririigi valgustatud monarh ostis tanki ning üritas osta ka arteesia kaevusid. Ainus tanki kasutusala oli karts sest ta läks nii jubedalt kuumaks et sõita oli võimatu.
Sisuliselt oleme jõudmas ajajärku kus sõda jääb pidamata sest remote desktop ei tööta ning lahingukäsku ei saa välja printida. Hale? On küll ent see-eest moodne ja euroopalik. Kellel on vaja veneaegset paberiblankettide uputust? Nõuka-aegne (kes see sooda selle sõna küll välja mõtles) igand ju.

Aga PC antennidega pealtkuulamise vastu on võlusõnaks Tempest.

olen teemas suhteliselt võhik, kuid kas põhimõtteliselt võib mingi häkker ära jeblada kõik võrgud, moonutada tulejuhtimiskäske, lennukitele anda valesid koordinaate ja kõike sellist?

See on teooria.
Praktikas on see võimalus(kui süsteem on mõistlikult ehitatud) 0,00 ... 01%.
Samas on alati võimalus, et idioot on seal kus ta olema ei peaks.

Septembrikuu "Diplomaatia" keskendub seekord kübersõja teematikale ja üks artikkel on ka internetist. Et teis väikest huvi tekitada kirjutan siia ühe isutekitaja:

Nagu ikka õiguses, on elu siingi regulatsioonidest mitu sammu ees ja infotehnoloogiast kolmikhüppaja tuules on õigus jäänud veel tavalisse kaugushüppekasti. Sellist õigusloomeprotsessi on tabavalt ilmestanud kunagine USA ülemkohtunik Oliver Wendell Holmes, kui ta lausus: "... the life of law has not heen of logic; it has heen experience" ("...seaduste elu on kulgenud mitte loogika, vaid kogemuste rütmis." - Toim).3 Ülemkohtuniku kuldsed sõnad kehtivad küberrünnete reguleerimise suhtes rahvusvahelises õiguses kaasajalgi, sest küberründeid peetakse suhteliselt värskeks probleemiks, millel puudub väidetavalt ühtne, üleilmne ja spetsiifiline õiguslik raamistik, mida riiulist võtta ja rakendama hakata. Eeltoodu ei tähenda, et tegemist oleks õiguslikus mõttes lüngaga ja anarhiaga. Mitmeid rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid saab küberrünnetele rakendada otseselt või analoogia abil.

Allikas: http://www.diplomaatia.ee/index.php?id= ... 89142c6193
Ja septembrikuu "Diplomaatia" täies mahus on siin: http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=563

Midagi samasse auku.

http://nvo.ng.ru/forces/2010-10-01/12_cyberwar.html

Hea lugeja ja kaasarääkija, järgnevalt soovin teie tähelepanu juhtida EKMi kõige änksamate suundadele, mis käsitlevad Küberkaitse prioriteeti - seda NATOs kui NATOst sõltumata, nii EKVs kui ka nüüd EKLis.

Miks on Küberkaitsekeskuste ülalhoidmine kaitseeelarvest kuritegelik?

See ei ole kaitsejõudude kompetentsi kuuluv. Küberkaitse võiks ja peaks olema Siseministeeriumi ülesanne ja ka vastavalt eelarve realt rahastatav.
Küberkaitse toimib sisuliselt viimases faasis - mis tähendab, et raha per võimekuse käärid on kolossaalsed. Sisuline töö seisneb lihtsustades "restardis" ja "copy ja paste" meetodil. Kanalid justkui vahetuvad, midagi uut ei looda, pigem olemasolevat hoitakse toimivana.

Küberkaitse pole otstarbekas EKMi haldusalas, kuna käed on seotud.
Näiteks kui küberkaitse oleks siseministeeriumi haldusalas ja näiteks KaPo allasutusena, saaks erinevaid küberprotsesse jälgida jooksvalt ja teha ennetustööd ja jälgimistööd - saavutada seadustest tulenevaid võimalusi küberkuritegevusega tegelemiseks - see on see, mida EKMi haldusalas ei tehta, kuna käsi pannakse seal sisuliselt ette viimases faasis. Muu ei kuulu kompetentsi ja igasugu kahtlaste kübertegude jälgimine ei ole seadustega jne tulenevalt võimaldatud, kuna küberkaitse ametnik on ka seonduvalt seotud igasugu NATO etc EKV lepingutega. Elik jõuame tagasi raha per võimekuse juurde, mis oleks Siseministeeriumi all suurem.

rääkige!

P.S. Küsimus on seotud eilse ETV valimissaatega, kus kaitseminister jätkuvalt tõi välja prioriteedi Küberkaitsest kui suurimast julgeoleku garantiist.

Huvitav mida teeb Küberkaitse siis kui Sõle tänavale paar raketti kukub? Juba ühe ruuteri rike tegi üle Eesti paraja tohuvapohu.

See ei ole kaitsejõudude kompetentsi kuuluv. Küberkaitse võiks ja peaks olema Siseministeeriumi ülesanne ja ka vastavalt eelarve realt rahastatav.

No siseministeeriumi allasutustel on need üksused juba olemas.
Just käis läbi uudis, et internetipolitsei loobub äraootavast taktikast ja hakkab aktiivselt õiguskorda tagama.

Miks meile meeldib dubleerida vildakaid integreerimatuid süsteeme? Ja me oleme nõus seda jätkuvalt rahastama? Protsess?

1. ründeoht tuleb väljast, oleks nagu Kamina rida;
2. NATO -s on hea lokku lüüa ja plusspunkte teenida, jälle nagu Kamina rida.
Siseriiklikuks tarbeks mõeldud asjad on Siseminni asi.
Vähemalt nii olen ma aru saanud. Eks tegevusvaldkond ja -viisid ole neil kah tiba erinevad.

Ründeoht tuleb väljast...ütleme, et 99.99 protsenti tuleb see näiteks Euroopast endast vms. Vaid algajalikult on võimalik seda seostada riigiga. Näiteks kõik "rünnakud" on teostatud NATO maadest ja ainult "NATO" riikidest. Punkt.

Vabanda, aga ma ei salli enam seda väljendit "plusspunktide teenimine" või "kiitmine" ükskõik kas ma kuulen seda ERRi välisuudiste vanemtoimetajalt või mõne ministri suust. Me ei käi kiitmise pärast A-stanis sõdimas! Tehke endale ükskord selgeks.

Politsei ühendasutus on ka sisuliselt ELi ja NATO süsteemi tõttu palju-palju muutunud. Milleks dubleerimine? Ei ole erinevad, ainult arusaam on erinev.

Sa setu pole vist töötanud riigiaparaadis ja seepärast ei mõista sa seda dubleerimise, staapide jne haigust?

Mina olen ja mõtestaks selle lahti nii - selle läbi on võimalik omada võimu, jagada/nõuda ressursse ning tugevdada oma ametkonna positsioone. Mida rohkem seda on, seda parem. Ja et keegi mingist koostööst ei räägiks, on koostöö tegemisel vajalik võtta jäik positsioon, sest teisest koostööpoolest võib kujuneda konkurents sinu ressurssidele.

Kui erasektor teeks asju samal põhimõttel nagu riigiasutused, siis oleksime majanduslikult kuskil Moldova tasemel tänini.

setu kirjutas:Ründeoht tuleb väljast...ütleme, et 99.99 protsenti tuleb see näiteks Euroopast endast vms. Vaid algajalikult on võimalik seda seostada riigiga. Näiteks kõik "rünnakud" on teostatud NATO maadest ja ainult "NATO" riikidest. Punkt.

Minu lihtne, võibolla küll ekslik, loogika ütleb, et kui rünne tuleb väljast siis on see Kamina teema. "NATO riik" on vähem väljast või? Oletades, et Türgi ründab Kreekat siis ei usu ma, et Kreeka saadab politsei asja uurima.

setu kirjutas: Vabanda, aga ma ei salli enam seda väljendit "plusspunktide teenimine" või "kiitmine" ükskõik kas ma kuulen seda ERRi välisuudiste vanemtoimetajalt või mõne ministri suust. Me ei käi kiitmise pärast A-stanis sõdimas! Tehke endale ükskord selgeks.

Mulle jälle ei meeldi endast mitmuses rääkida, rase ma pole ning kuninglik pea veel vähem.

setu kirjutas: Politsei ühendasutus on ka sisuliselt ELi ja NATO süsteemi tõttu palju-palju muutunud. Milleks dubleerimine? Ei ole erinevad, ainult arusaam on erinev.

Erinevad on suunitlused, üks on laias laastus kaitse ja rünne, teine aga nuhkimine(väga tinglikult küll). See pole päris "üks itikama kõik".
Need kaks asja üheks koondada oleks mõistlik küll. Kamina alla see ilmselt jääda ei saa, see ei tohi oma kodanike järgi luurata vist. Politsei on selline, minu arvamust mööda, kummaline asutus. Võibolla on see tingitud sellest, et politsei pole erilist kübertegevusega silma paistnud. Võimalik, et see muutub.
Tegelikult võiks Eesti suguses riigis(avalikult end IT tiigriks ja küberturbe eesrindlaseks kuulutanud) olla eraldi, seda laadi tegevust, koordineeriv ministeerium/amet/tontteabmis. Kulud oleks ilmselt tiba suuremad, kuid aegajalt tundub, et sellel oleks jumet.

Alates küsimusest kuni 99,9 % vastustes sisalduvani on väärtõlgenduste tulemus. Ükskõik millist sousti või jahu sellesse teemasse ka ei postitata, kõik see on igasuguses reaalsusest väga kaugel.

Need kes asjaga tegelevad - teavad. Sellest piisab. Teised esitagu endale küsimus - kas on ikka teadmisvajadus põhjendatud


Vahel võiks ikka mõtlemiseks pead kasutada...

terv
o

Lükake mu väide ümber, aga ma olen kasvõi küberkaitsekeskuse kodukat uurides aru saanud, et seal ei tööta itipoisid, kes päevast- päeva monitoorivad, mis võrgus toimub ja on valmis koheselt tõttama tuld kustutama. Selleks on nii kamina kui sisemini haldusalas teised struktuuriüksused.

Küberkaitsekeskus on rohkem selline vahva kompetentsikogum, kus mõtiskletakse kübermaailma üle ja luuakse strateegiaid, visioone ja muid toredaid teoseid. Ehk siis nende pärusmaa on tegeleda üldisemate küsimustega, nagu kuidas, millal, kes ja mida teeb.