Hm-mm ...
Võib ju nii ka olla. Nende arvamusi on ka seisnast seina. Hindasid neid linnalahingutes osalevad ründeüksused. Maha laitsid maastikul lahingute pidajad.
Ja kiitvate hinnangute osaliseks said just SN-42, mitte SN-38. See viimane variant (SN-42) oli nimelt tunduvalt paksem (3mm) ja vähemate vahekohtadega ning mugavam. (või kui mugav selline raudkest üldse olla saab?)
SN-38´t toodeti kõigele lisaks veel 2-s variandis. Kergem ja raskem. Noh, see kergem ei kõlvanud tõepoolest mitte millekski. Võib-olla tõepoolest rohkem nagu paraadil kanda.
P.S.
Leidsin kogemata kombel siiski ka ühe tootmisnumbri. Neid eksperimentaalseid SN-38´id olla aastatel 1939-1940 toodetud kokku ca. 10 000 tk. Enne Talvesõda ja selle ajal. Kuid, nagu juba ütlesin, kasutati neid reaalses lahingutegevuses vaid Talvesõjas ja II MS-s siis neis üksustes, missugused Leningradi blokaadis sõdisid ja sealt siis ka Eestimaa pinnale jõudsid.
Muideks! Mis metalli kvaliteeti puutub, siis pigem suhtuks ma skeptiliselt saksa sõja aja materjalidesse, mis sõja arenedes aina s...ks läksid. Näiteks võib tuua kas või saksa ja vene relvade metalli, missugused näiteks ühes ja samas kohas pinnases olnud on. Paraku on saksa metall tunduvalt enam läbi roostetanud. Aga see ei tarvitse muidugi mingi eriline näitaja olla. Vähemalt mulle on selliselt tundunud.
Või veel parem näide. Maapinnas ühes ja smas kohas oli kaks saksa vintpüssi. Üks aastast 1937, teine 1944-st. Üks neist oli täiest kõdu, kuid teine - tunduvalt parem. Arveke siis ära, kumb neist oli paremas seisus?
(selgituseks KaPo meestele, kes oma aega siin foorumis veedavad, et kumbki neist torudest olid tookord väga-väga kaugel laskekõlbulikkusest ja pole neid mul enam praeguseks mitte alleski
).
Ja soomusteras, missuguse kvaliteedi tunduvalt allakäiku isegi saksa enda uurijad tunnistanud on. Alates 43-44. aastatest tulid juba peaaegu kõik StG-id välja tavalisest rauast kastidena ja soomusterasest polnud enam juttugi. Polnud lihtsalt enam vastavaid strateegilisi tooraineid Saksamaal.
Iseasi on muidugi detailide vamistamise ja kooste kvaliteet, missugune küll samuti sõja arenedes ka sakslastel alla käis, kuid mis mitte kunagi venelaste vastavaid väärtusi ei saavutanud (negatiivses mõttes muidugi).
Nii, et vene sõjaaegse materjali kohta ei saaks küll üldjuhul eriti sõna võtta.
Ühes viimastest raamatutest (dokumentidele tuginev, muuseas) kirjeldeti neid "mugavusi", kaitseomadusi jne hoopis teises värvingus.
Ka dokumentidele tuginedes saab teadustööd mis tahes värvingus teha. Nii nagu tellimus ja enda tahtmine on. Peaksid ju ise seda väga hästi teadma.
Üldiselt ei tarvitseks siiki lasta endale peakolusse sellist aksioomi võtta, et KÕIK MIDA VENELANE TEEB ON LOLL, ARULAGE, EBARATSIONAALNE, EBAINIMLIK, EBAKVALITEETNE, IDIOOTLIK .... Nii see kohe kindlasti mitte ei ole. Kui ikka miskit nii suures koguses ja nii pikka aega valmistati, siis oli sellel ka siiski mingi kalkulatsioon taga. Iseasi muidugi, et kuidas vastava varustusega üksusi kasutati.
(SN-42 edasiarendus tuli SN-46 näol 1946. aastal jne., jne. - nii neid kaitseveste arendati kuni tänapäevani välja)
Tegu oli pigem killukaitsega, kuuli ta ikka vist ei pidanud.
Aga loomulikult oli see rinna ja kõhukaitse mõeldud eestpoolt tulevate kildude ja PÜSTOLIkuulide vastu, mitte aga vintpüssi ja kuulipilduja tule eest kaitsmiseks. Aga linnalahingutes just valdavalt selline vigastuseoht kõige suurem oligi. Killud, automaadituli ...
Vaba lukuga püstolkuulipilduja tulejõud on vintpüssi omaga võrreldes ikka väga mannetu, tuleb tunnistada. Nii see paraku on.
Miks aga mehed kanda ei tahtnud: roomates korjasid kaelus jt kohad mulda+lund sisse, pihta saamise korral olid vigastused suuremad jne
Algupäraselt need soomused olidki mõeldud ründe-sapööriüksuste sõduritele, kuid sõjategevuse arenedes näitasid need paraku seal ebaotstarbekust just neil märgitud põhjustel. Raske roomata jne. Ja vigastus võis tõepoolest raskem olla sellel juhul, kui tappev element sellest soomusest ikka läbi tungis. Kui tungis.
Eelpoolnimetatud ebaotstarbekuse tõttu saidki nende kaitsete kasutajaks ründeüksused linnalahingutes. Sageli aga sattusid selliselt spetsialiseerunud ja välja õpetatud üksused enda jaoks hoopis sobimatutesse tingimustesse. Näiteks meie Krivasohu, kus selline soomuskaitse kohe mitte kuidagi ei sobinud. Ja siis tulidki need põhjavad arvamused. Ja pilluti see metall võssa.
Iga asi on sobiv ikka sinna, kuhu ta mõeldud on. (näiteks kahvliga on ikka sobivam praadi, kui suppi süüa)(pintsliga saab küll kah kirjutada, kuid parem on seda siiski maalimiseks kasutada, jne.)
Aga miks vanemad mehed kandsid: talvel oli soojem!
Kas ka suvel?
Ma kah peaks enamiku foorumlaste arvates vist juba muldvana mees olema, kuid soojal maal ei kandnud ma vesti mitte kaitseks külma eest.
