Ära üle mõtle Trumm!
Kui keegi väga tähelepanelikult ... ei ole vaja intervjuud tähelepanelikult jälgida, võib lihtsalt kuulata mis ma selle kohta ütlen: Ma ei debateerinud Trummiga mitte hetkegi. Ma rääkisin teise mehega juttu, kus tema esitas peamiselt küsimusi. Sa Trumm ei meenunud mulle mitte üks kord. Need teemad, mis intervjuus kattusid siin foorumis käsitletuga ... ongi minu töö Trumm. Ma tegelen sellega pea iga päev ja erineval tasemel juba aastast 1992 elukutselisena. Enne seda tegelesin harrastajana ja väga madalal tasemel.
No ma mäletan, et see Ukraina "keldrite küsimus" on siin arutelul olnud ja siis olid sa analoogsetel seisukohtadel.
Mina ma lihtsalt väga ei usu improviseeritud tsiviilkaitsesse kui toimivasse strateegiasse. Sestap ei pea sellest tõsimeeli rääkimist ka kuigi professionaalseks
Aga nagu ma ütlesin - küsimus retooriline ja ma vähemalt kuskil hingesopis loodan, et sa mõistad ka suurepäraselt, miks Soomes asju nii tehakse nagu tehakse.
Tehnilisest aspektist:
Loomulikult - ettevalmistamata keldrisse minek on targem kui 5. korruse köögis istuda (nt õhurünnaku korral). Nagu on kuskil maja sisemuses olevas ruumis olla targem kui akna all.
Kuid teatud mõjutamise intensiivsuse korral ammendab ettevalmistamata kelder ennast üsna kiiresti. Ukraina puhul on küss selles, et venelased piisavat "Stalingradi" ei teinud.
Enamik tsiviilseid paneelelamuid vajub kokku, kui teda mõjutada ülesurvega 0,1 kg/cm2.
NSVL aegne lihtradiatsioonivarje (tugevdatud, mitme väljapääsuga ja filterventilatsiooniga keldrikorrus) pidi kannatama 0,2 kg/cm2.
Sealhulgas tähendas see tavapärast rohkem toestatud keldri lage, et kanda üleval varisenud maja raskust.
Võrdluseks - Paksu Margareta kõrval (sadama poole) asuv III klassi varjend kannatab 2,0 kg/cm2. See on 10 korda rohkem.
Soomlased ütlevad, et nende varjendite standard 1,0 kg/cm2 tagab kaitse 250 kg lennukipommi lõhkemisel 15 m kaugusel.
Ehk siis kokkuvõtteks: ettevalmistamata keldritel tuleb kiiresti lagi ette. Vähegi suurema mõjutamise korral - surmalõks.
WWII ajal suutsid liitlaste pommitajad mitmes saksa linnas süüdata suurpõlengud. Kuigi sakslastel oli rohkelt varjendiks kohandatud keldreid (kuid vähe spetsiaalvarjendeid), oli tulemuseks see, et suurtulekahjude piirkonnas varjendites inimesed hukkusid ikkagi, sest õhukesed välispiirded ei pakkunud kaitset tohutu temperatuuri eest ning hermetiseerimata ruumidesse tungisid õhust raskemad põlemisgaasid ning inimesed lihtsalt lämbusid. Tekkis "praeahi", kus "praad" kõrbes. Selline ehitis nagu eespool oli jutuks (Margareta kõrval) elavad seesolid sellise "praadimise" üle, eeldusel, et ei saada otsetabamust või väga lähedast tabamust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.