www.militaar.net

Due to the increased number of Home Guard volunteers the Danish MOD will allocate extra 200m DKK or a total of 600m DKK more than the original budget on equipment, training and exercises.
In 2024 volunteers increased by 36% from 2023 and by May 2025 25% compared to 2024.

Denmark has awarded a contract to @group_patria
for the provision of 129 CAVS 6x6 Armoured Personnel Carriers, the first of which are to be delivered this year and will be used primarily for training to facilitate a larger procurement of these vehicles in the future.

So far five nations, including Finland, Sweden, Latvia, Germany, and Denmark, have joined the CAVS program, with at least 1.000 vehicles having been ordered, of which more than 200 have been delivered.

5000 8×30 binokkel, väike: Need on mõeldud kasutamiseks jao ja rühma tasandil ning relvajõududes massiliseks jaotamiseks.

4000 7×42 binokkel, keskmine: Kodukaitse ja teiste üksuste standardbinoklid. Need pakuvad tasakaalustatud suhet suurenduse ja valguse intensiivsuse vahel.

1000 10×40 binokkel, suur: Vaatlejatele, kõrgematele ohvitseridele ja täiustatud relvasüsteemide ülematele, kelle jaoks on oluline maksimaalne detailsus ja ulatus.

Denmark has not yet decided whether to activate NATO’s Article 4, says Defense Minister Troels Lund Poulsen. Last night’s events are described as a hybrid attack, with drones flown near Denmark by a suspected professional actor.

NOST is now at operational readiness.

Authorities have not identified the operators.

No direct military threat detected.

The military was ready to shoot down drones but refrained for safety reasons.

Government plans new bills to allow shooting down drones and invest in detection and neutralization technologies.

Rapid drone development makes this an arms race against time says officials.

These are the bases where drone sightings were reported tonight in Denmark. As previously mentioned, some of these airbases host F-16, F-35, and C-130 Hercules aircraft among others.

Regarding the drones currently flying around over Denmark and also what happened in Poland, I maintain my view that our radar systems cannot reliably detect them, which makes taking them down extremely difficult especially at night. In Ukraine, the situation is different because they use a lot of acoustic and specialized detection systems but even there is never black and white.

Right now, with low-flying drones, especially over airports, detection is a huge challenge. You don’t know if they are armed or not, which obviously adds risk. Having drones in the airspace over multiple airports, with repeated closures over consecutive days, is concerning.

I still think these drones are mostly unarmed, likely used for reconnaissance or to achieve specific objectives part of the hybrid operations we’ve been seeing. But the core issue remains: our radars just aren’t designed to see these low, slow-moving targets.

Once a situation escalates, adaptation is possible, but at the moment, we are not fully prepared for these types of scenarios

Two ships – SEA MAVERICK and PUSHPA – of the russian shadow fleet are located 120 km east of Esbjerg, where drones were previously detected. – TV2

According to TV2, PUSHPA is suspected of launching the drones. The investigation is ongoing.

Danish police confirm they have not been able to take down or trace the operators of drones flying over Aalborg Airport and military sites.

National Police Chief Thorkild Fogde says drones have also been observed over Skrydstrup air base, home to Denmark’s F-35 fighter jets, and Aalborg, which houses the country’s Special Operations Command.

Fogde: "It is always serious when there are unidentifiable objects over military installations. I am in close contact with the military on how they assess the security situation."

Denmark has activated its National Crisis Management System following last night’s drone intrusions by an unknown actor over airports and military airbases across the country, with the National Operational Staff (NOST), which is headed by the Danish National Police and consists of representatives from the Danish Emergency Management Agency (DEMA), Danish Health Authority, Danish Defense Command, Danish Security and Intelligence Service (DSIS), Danish Defence Intelligence Service (DDIS), Ministry of Foreign Affairs, Critical Supply Agency, and the Danish Civil Aviation and Railway Authority, to remain assembled 24/7.

Drones over Denmark again – this time a drone flew over the port of Korsør.

Today, September 25, 2025, drones were spotted again in Denmark – this time over the port of Korsør in the east of the country. Danish police have confirmed the report and deployed several patrols to the scene to investigate the incident. The case is being taken seriously, but according to authorities, there is currently no danger to the population.

When will NATO spread the message that russian drones are good for the health of the population and the country's economy?

Ekstra Bladet leiab helikopteriga Vene sõjalaeva, mis on juba päevi Taani vetes viibinud, samal ajal kui laeva jälgimissüsteem on välja lülitatud, nii et seda pole võimalik leida.

Kopteri abil saab Ekstra Bladet nüüd paljastada, et Vene merevägi on olnud väga lähedal, samas kui tundmatu tegija droonid on juba päevi tabanud praktiliselt kogu Taani kriitilist infrastruktuuri, sulgenud õhuruumi ja tekitanud kaost.

Vaatamata eitamistele kahtlustavad nii poliitikud kui ka eksperdid, et Venemaa on mingisuguse hübriidse jõudemonstratsiooni taga. Seetõttu pöördusid meedia ja analüütikute pilgud kiiresti tsiviilnaftatankerite poole, mis on osa Putini varilaevastikust ja võiksid olla sellise droonioperatsiooni baasiks.

Nüüd saab Ekstra Bladet teatada, et samal ajal kui avalikkuse tähelepanu on palavikuliselt olnud tsiviillaevade jälgimine Läänemerel, on üks Vene sõjalaev end peitnud – Taani vete lähedal välja lülitatud AIS-signaaliga, seega pole seda võimalik jälgida ega leida ühestki laevade andmebaasist.

Langelandi lõunatipu ja Lollandi vahel asub Vene dessantlaev Aleksandr Shabalin. Laev kuulub Venemaa Balti laevastikku, mis baseerub Kaliningradis, ja Ekstra Bladeti andmetel on see piirkonnas mitu päeva jõude seisnud, samal ajal kui tundmatud droonid on lennujaamade ja sõjaväeobjektide ümber lennanud.

Niipea kui Kopenhaageni lennujaam droonitegevuse tõttu sulgema sunniti, hakkasid nii Taani politsei kui ka julgeolekuanalüütikud spekuleerima, kas tegemist võiks olla laevaga, mida oli droonitegevuse baasina kasutatud.

See on meetod, mida mitmed Euroopa võimud – eriti Saksamaa – kahtlustavad, et Putini Venemaa on hakanud kasutama sõjaväeobjektide luuramiseks ja mandril kaose külvamiseks .

Kuid salaja on venelastel kõigi droonilendude ajal olnud meie endi tagahoovis sõjalaev – kõigest 12 kilomeetri kaugusel Langelandi rannikust.

Aleksandr Šabalini asukoht paigutab selle kõigist mõjutatud lennujaamadest ja sõjaväeobjektidest umbes 70–270 km kaugusele – ning see on paigal lebanud otse rahvusvaheliste ja Taani vete piiril.

Sõjalaev ehitati 1985. aastal ja on sellest ajast alates olnud osa Venemaa Balti laevastikust. Venemaa on seda eriti Süüria kodusõja ajal kasutanud, transportides personali ja varustust Venemaa ja oma sõjasadama vahel Tartusis Süürias.

Aleksandr Shabalin on varustatud raketiheitjate, õhutõrjekahuritega ja automaatkahuritega – ning see suudab pardale võtta kuni kümme tanki ja 340 sõdurit.

„See on rabav,“ ütleb julgeolekuekspert ja Taani relvajõudude luureteenistuse endine peaanalüütik Jacob Kaarsbo, kui ta Vene sõjalaevast kuuleb.

Ta on üks ekspertidest, kes on laevu – eriti Venemaa varilaevastikku – võimaliku osalisena arvesse võtnud seoses Taani õhuruumis asuvate arvukate droonidega.

Ta ütleb Ekstra Bladetile, et Vene sõjalaeval võis olla mitu rolli, kui Venemaa oli „hübriidrünnakute” taga, mida kaitseminister Troels Lund Poulsen (V) nimetab droonikaoseks.

Esiteks võis sõjalaev ise toimida droonide baasina, kuigi ta nimetab seda „veidi liiga ilmseks“. Selle asemel kaldub ta pigem uskuma, et laev täiendas varjulaevastiku laevu, mille pardal ta endiselt kahtlustab droonide olemasolu – eriti kui arvestada, et Saksamaa on just sellise laeva droonide kahtlusega kinni pidanud.

– Sellel võis vabalt olla vaatluslik roll, ütleb Jacob Kaarsbo.

„See võis olla ka pisut hirmutav ja näidata, et te ei karda Taani vetele nii lähedal välja lülitatud AIS-iga valetada,“ ütleb ta, rõhutades, et sõjalaeva „tagaruumis“ hoidmine võib olla ka tark tegu, kui droonioperatsioonides võidi kasutada tsiviillaevadele suurt tähelepanu pöörata.

Jacob Kaarsbo selgitab ka, et Taani ressursside kasutamine on kasulik, kui sõjalaev paigutatakse Taani vetele nii lähedale – see sunnib kaitset sõjalaeva jälgimise all hoidma.

– Seega võis see olla ka omamoodi diversioonimanööver, ütleb Jacob Kaarsbo, kellel on raske ette kujutada, et see on kokkusattumus, et Vene sõjalaev on viimased paar päeva Taani territoriaalvetes valetanud ja neid suudlenud.

Ekstra Bladeti andmetel olid Taani relvajõud teadlikud, et Vene sõjalaev viibis Langelandi ranniku lähedal.

Kaitseväejuhatusel pole aga olnud aega enne tähtaega tagasi pöörduda. Ekstra Bladet oleks muidu soovinud kaitseväejuhatuselt kuulda, kas saab eitada, et sõjalaev on viimastel päevadel arvukates droonirünnakutes osalenud ja kas see on laevaga kontaktis olnud.

Pärast Ekstra Bladeti ülelennu nägi helikopter, et laev hakkas liikuma kirde suunas. Kuna laev aga lülitas oma AIS-saatja välja, pole olnud võimalik kindlaks teha, kuhu see teel on.

Unidentified drones were observed this weekend over military sites near Mourmelon-le-Grand, in the Marne of Northern France, according to military sources who spoke with Radio France Internationale.
Local authorities specified that these were not military drones but small drones not operated by the military.

501e RCC with 60 Leclerc MBT is in Mourmelon-le-Grand.
It is one of the primary combat units of the French Army.