www.militaar.net

Kui fotodel on jõe vasaku kalda sillapostid siis eeldusel, et sild oli horisontaalne on jõe parema kalda samakõrgusjoone vaheline kaugus ehk silla pikkus 280 meetrit.Sillaava kõrgus Emajõe keskmise veeseisuga sel juhul 5,5 meetrit.

Sirvisin ka kirjandust, lisan varem tsiteeritule, neist sildadest:
Ööl vastu 25.augustit taanduvad seni lõuna pool jõge asunud üksused Emajõe taha. Esimene piirikaitserügement liigub üle Luunja silla, Rebane oma meestega taandub üle Kavastu silla. Pärast sillal oleva üksuse tagasitõmbumist, lastakse sild õhku (Eesti vabadusvõitlejad Teises maailmasõjas, lk.396).
Sealt sõitis Kloogalt tulnud kompanii kohe edasi üle Luunja silla Mäksa mõisa, täienduseks vanale suur- pealikule Rebasele.
Samal ööl anti käsk tõmbuda tagasi põhja poole Emajõge. Kaunis kiiretempoline jalamarss läks üle Kavastu silla. Varahommikul lasti Kavastu ja Luunja sillad õhku (V.Jürissaar "Kahe rinde vahel", lk.299).

Lahe

1941

1941. aastal lasid taganevad nõukogude väed [Luunja] silla õhku. Lisaks avaehitusele purunes ka üks kahest sambast. Teise maailmasõja järel, 1953. aastal valmis Luunja uus sild, kuni selle ajani ületati jõge taas parvega.

https://www.mnt.ee/sites/default/files/ ... 6_1310.pdf

Eesti Sõna, nr. 160, 15 juuli 1942

LUUNJA SILD lasti õhku.
Vaevalt olid venelased jõudnud Tartu ümber ja Emajõe ääre ehitada linnast sundkorras välja käsutatud elanike abil tankitõrje- la kaitsekraave, ning mitmesuguseid kindlustusi, kui juba nad algasid hävitamisega. Emajõel lasti õhku Luunja sild, mis oli kõrgemaid ja ilusamaid sildu Eestis ning valminud alles mõni aasta tagasi

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Postimees, nr. 113, 13 mai 1942

Luunja sild üle Emajõe, - mille bolševikud taandudes õhku lasksid, nagu hulga teisigi sildu. Silla juurde lasksid bolševikud põhja täis koormaga mitu lotja, mis asuvad seal praegugi.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

1944

Luunja sild õhiti 1944. aastal. Ka selle asemele, vanadele sillasammastele, ehitati uus: see 1953. aastal valminud kümne meetri kõrguse sillaava ning 32 meetri laiuse sildega sild on kasutusel siiamaani.

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_lood ... _4760.html

1944. aastal oli Punaarmee pealöök suunatud Tartule. Kõrval rünnaku suundadena Jõesuu, Kärevere ja Luunja sillad, kust Punaarmeel õnnestus Suur-Emajõgi ületada.

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias

Postimees, nr. 216, 15 september 1945

Asudes sakslaste poolt purustatud Luunja silla rusude koristamisele, takistas Teede Ehituse Valitsus sõidutee kasutamist...

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 26 november 1944

Enne Eesti territooriumi vallutamist venelaste poolt olid rügemendid asetatud rinnetele järgmiselt: 1. ja 5. rügement asusid lõunarindel — Emajõe joonel. 1. rügement Kavastust kuni Luunja mõisani. Luunja mõisa koos tähtsa Luunja sillaga, (mis muide õhku lasti umbes kolm nädalat enne üldist rinde kokkuvarisemist) kaitses sakslastest koosnev 94. rügement.

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf

Et siis 1941 lasid Luunja silla õhku venelased ja 1944 sakslased.
Tähendab, vahepeal pidi seal midagi taastatama või parandatama, et oleks 1944 jälle, mida õhku lasta

Fucs
sellesse Postimehe väitesse tuleb suhtuda muidugi eelarvamusega.Aga ajaliselt olukorraga klapib.
1947 aasta aerofotol on sillast jäänud jõkke veel ainult kaks sammast.

Kas Kavastu kohta ei ole aerofotot? 1947 peaks silla jäänused ehk näha olema

devision kirjutas:Kas Kavastu kohta ei ole aerofotot? 1947 peaks silla jäänused ehk näha olema

Keegi peab õppima lugemisokust ja teemasse süvenemist - nii nagu soovitasid....

retti kirjutas:

devision kirjutas:Kas Kavastu kohta ei ole aerofotot? 1947 peaks silla jäänused ehk näha olema

Keegi peab õppima lugemisokust ja teemasse süvenemist - nii nagu soovitasid....

Kas olen mina sundinud Teid oma teema alla targutama ja ironiseerima? Oma pilkavate repliikidega tegite teistele ammu selgeks, et kumbagi silda pole kunagi eksisteerinud ja pigem sipleb siin seltskond naiivseid. Ehk oleks lõpuks aeg järgmisse teemasse tarkusi jagama suunduda? Kuskil vajatakse seda kindlasti. Luban, et saame ilusasti siin hakkama. Tänan ette teist korda!

Sajatuhandelistel aluskaartidel, millele härrad ohvitserid augustis 1944 operatiivandmeid sirgeldasid, on igastahes Kavastu jõeületuskoha juures tingmärk "F.", mis peaks tähendama "Fähre"...

Luunjas ka "F.".

Aga Kavastu on tore koht.

retti. Sa pole veel aru saanud, et jutt käib Kavastu sillast ...47 aerofoto Luunja sillast mis siia üles toppisid.

On seal Kavastus asfaldi all mida iganes,maa peale ei ole Eestimaal veel silda ehitatud (kaks korda on aga siis kaevati jõgi alt läbi).
Need väidetavad "postid" on 160 meetrit jõekaldast.

Head kaasfoorumlased!

Mina ei kahtle Kavastu statsionaarse silla olemasolust, sest selle kohta on tunnistajad ning palju kirjanduslikke viiteid. Miks selle kohta ametlikult materjali leida pole - ei tea - sõja-aeg?
Siia pöördudes soovisin pigem abi mitte kriitikat. Kui kellegil on piirkonnas eakaid tuttavaid või sugulasi, siis ehk uurite?
Sama segane olukord on Luunja sillaga maanteel, mis strateegiliselt PIDI olema liikumiseks pidevalt läbitav. Kui palju ja kus ning kes seda õhkis oleks samuti tarvis tuvastada.

NB! retti- jah, kõik tunnistajad väidavad, et Kavastu sild algasiki pikalt nõlvalt mõlemalt poolt kallast ehk needsamad ongi sillaposti asukohtade jäänused. Veel 80-ndatel jooksis neid terve rida kahelpool teed jõe poole.

Kas on pilte missugune oli sakslaste ehitatud sild Luunjas? Pole ju võimalik et see oli samasugune laevatatav jurakas kui EW ajal ehitatu? Ja kui seal polnud laevatatavat silda siis poleks ju ka Kavastu kolossil pointi olnud?

devision kirjutas:Sama segane olukord on Luunja sillaga maanteel, mis strateegiliselt PIDI olema liikumiseks pidevalt läbitav. Kui palju ja kus ning kes seda õhkis oleks samuti tarvis tuvastada.

Kas sobib, kui teema pealkirja üldisemaks muuta: näiteks "Emajõe sillad"?

Dr.Sci, minu poolt väga loll küsimus, aga nagu sa tead, olen ma juhm humanitaar.

Kuidas betoonsildu ehitati? Äkki olid need saalungid, mida ajutiselt ka sillana kasutati?