Juurdepääs riigisaladusele ei käi ju päriselt nii...
Seal nagu ma aru sain oli oluline see, et oli TAHE riigisaladustele juurdepääsuga isikut värvata, mis näitas ära soovi teostada "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus"
Kas värvatav kodanik ka mingeid reaalseid saladusi teadis ja neid edastas pole nii oluline.
Läbi selle, et värvati riigisaladuse loaga isik näitas kõigele muule lisaks TAHET pääseda juurde ka kaitstud infole ning kvalifitseeris teo kui "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus"
Samas ei pea enam mimgi tegevuse "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuseks" kvalifitseerimisel olema täidetud KarS §-s 231, 232, 233 või 234 sätestatu ja ka avaliku mittekaitstud/salastatud info edastamine võib olla karistatav - oleneb kes kellele mida edastab.
Ehk, et uus KarS sätestab
KarS § 234² Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine
(1) Välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse teenistuja poolt või selle huvides või ülesandel tegutseva isiku poolt Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuse eest, sealhulgas teabe või asja kogumise, hoidmise, edastamise, üleandmise, muutmise või kahjustamise eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233 või 234 sätestatud süüteokoosseis,
...et "julgeoleku vastu suunatud tegevus" ei pea enam sisaldama:
§ 231. Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus
(1) Tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või muul viisil Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele
§ 232. Riigireetmine
(1) Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule
§ 233. Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus
(1) Välismaalase poolt Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuse eest, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 231 või 234 sätestatud süüteokoosseis
§ 234. Salakuulamine
(1) Välismaalase poolt riigisaladuse või salastatud välisteabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule
§ 234¹. Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine
(1) Eesti Vabariigi vastase sõja või Eesti okupeerimise ajal Eesti Vabariigi kodaniku poolt vaenlase relvajõududega liitumise, Eesti Vabariigi vastases sõjategevuses osalemise või selliste sõjaliste või juhtivate tsiviilülesannete täitmise eest, mis toetavad Eesti Vabariigi vastast sõjategevust või Eesti Vabariigi okupeerimist
Lisaks sätestab uus KarS
§ 235¹. Eesti Vabariigi vastane suhe
(1) Suhte loomise või pidamise eest välisriigiga, välisriigi organisatsiooniga või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgil panna toime käesoleva seadustiku §-s 231, 232, 233, 234, 234² või 235 sätestatud kuritegu
Selle pärast ma kirjutasingi, et oli huvitav lugeda kohtuotsuse seda osa, kus kohus arutleb selle üle, kuidas tõendada ja tuvastada tahe midagi sellist teha, mis kvalifitseeruks "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuseks" ja § 235¹ toodud lauseks.
Lugege kohtuotsust süvenenult ja mõttega, kuidas defineeritakse seal vana ja uue seaduse valguses "Eesti Vabariigi iseseisvus, sõltumatus ja territoriaalse terviklikkus" ning selle vastane tegevus VS "Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevus".
107. KarS §-s 232 kasutatud väljend Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus osutab põhiseaduse
(PS) § 1 lg-s 1 ette nähtud suveräänsusklauslile. Iseseisvus tähendab, et Eesti Vabariiki ei saa
muuta mõne teise riigi osaks, sõltumatus aga väljendab seisundit, kus välisriik ei saa Eesti
seadusandjale ette kirjutada juhiseid, kuidas oma elu korraldada. (Vt Eesti Vabariigi põhiseaduse
kommentaarid. Eesti Teaduste Akadeemia Riigiõiguse Sihtkapital. 2022, § 1 komm 41.)
Suveräänsuse põhisisuks on otsustusõigus kõigis küsimustes sõltumatult välistest mõjudest
(RKÜK 12.07.2012, 3-4-1-6-12, p 127). Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus seisneb aga
PS § 2 kohaselt selles, et Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja
jagamatu tervik (lg 1) ning Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik (lg 2).
108. KarS § 232 lg 1 räägib Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud tegevusest –
seega pole tegemist alternatiividega. Järelikult vastab sellele koosseisutunnusele üksnes välisriigi
või selle agendi niisugune tegevus, mille eesmärk või tagajärg on Eesti Vabariigi muutmine mõne
teise riigi osaks. Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevuse eesmärk või
tagajärg peab aga olema mõne Eesti Vabariigi territooriumi osa Eestist eraldamine, muutes selle
kas iseseisvaks või liites mõne teise riigiga, või siis osal Eesti maa-alast nt põhiseadusvastase
territoriaalse autonoomia kehtestamine (vt ka RKPJK 11.08.1993, III-4/1-2/93 ja 06.09.1993,
III-4/1-3/93).
109. Pidades muu hulgas silmas KarS § 232 sanktsiooni, mis nägi ja näeb ette kuue- kuni
kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, ei saa välisriigi või tema agendi Eesti Vabariigi
iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud tegevust kui kuriteo
koosseisulist tunnust tõlgendada laiendavalt (vrd ka nt RKKK 21.02.2019, nr 1-16-6452/340,
p 37). See tähendab, et mitte igasugune Eesti Vabariigi julgeolekut ohustav või kahjustav tegevus
ei ole veel Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu
suunatud vägivallata tegevus KarS § 232 – ega seega ka § 235-1 – mõttes. Kõnesoleva
koosseisutunnuse täitmiseks ei piisa sellest, et välisriigi või tema agendi tegevus kätkeb Eestile
julgeolekuriske või on suunatud Eestile geopoliitiliselt või julgeolekualaselt ebasoodsate arengute
esilekutsumisele. Kellegi süüditunnistamiseks ja karistamiseks on tarvis usutavalt näidata, et
välisriigi või tema agendi see tegevus, millele toimepanija kaasabi osutas (KarS § 232) või millele
tulevikus kaasabi osutamiseks ta suhte lõi või seda pidas (KarS § 2351), olnuks suunatud Eesti
Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu. Lisaks on nõutav, et
toimepanija oleks seda asjaolu vähemalt võimalikuks pidanud ja möönnud (KarS § 16 lg 4).
110. Süüdistuses ja kohtuotsustes on asutud seisukohale, et G. Mutso lõi HSL-iga suhte ja pidas seda
eesmärgiga abistada Hiina Rahvavabariiki sellises vägivallata tegevuses, mis oli suunatud Eesti
Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.
111. Maakohus põhjendas seda järeldust süüdistusest võetud üldsõnalise tõdemusega, et Hiina
riiklikke huve teenivate organisatsioonide ja nende ülesandel tegutsevate isikute tegevus on
suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning territoriaalse terviklikkuse vastu. Kohus
märkis, et HSL-ile teabe edastamine Eesti Vabariigi partnerite ning Eesti Vabariigi julgeolekut
tagava NATO tegevuse kohta ohustab Eesti Vabariigi julgeolekut ja riikidevahelist jõutasakaalu
Põhjalas, mis otseselt mõjutab Eesti Vabariigi julgeolekut ning ohustab Eesti Vabariigi
iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust (vt lähemalt käesoleva otsuse punktid 8 ja
21).
112. Ringkonnakohus märkis apellantidele vastates järgmist: „[...] Veel ainetum on ettekujutus, et
süüdistuses peab olema näidatud, milles väljendus Hiina RV poolne Eesti Vabariigi iseseisvuse,
sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastane tegevus. Selliselt kaitsja sisuliselt soovib, et
süüdistus sisaldaks põhjust rahvusvaheliseks skandaaliks kahe riigi vahel. [...] Isegi, kui sellised
konkreetsed plaanid Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ning territoriaalse terviklikkuse
kahjustamiseks on pädevatele riigiasutustele teada, oleks see omakorda kaitstud riigisaladusega.
Selliselt igasugune koostöö välisriigi luureasutustega mitteametlikke kanaleid pidi ning selleks
mittevolitatud isikute poolt kujutab endast koostööd välisvaenlasega ning on kriminaalkorras
karistatav.“
113. Kohtute järeldus, mille kohaselt oli HSL-i tegevus G. Mutso abil infot kogudes suunatud nii
Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse kui ka territoriaalse terviklikkuse vastu, on seega
sisustamata. Maakohus samastas Eesti Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu
suunatud tegevuse ekslikult mis tahes käitumisega, mis riivab Eesti julgeolekuhuve.
Ringkonnakohus läks veelgi kaugemale, asudes sisuliselt seisukohale, et karistamaks isikut
KarS § 2351 järgi, polegi tarvis kindlaks teha, et välisriigi või viimase agendi tegevus oli suunatud
Eesti suveräänsuse või territoriaalse terviklikkuse vastu. Selline käsitlus on ilmses vastuolus
KarS §-s 2351 ja selles viidatud KarS §-s 232 kirjapanduga. Ringkonnakohus vaatas mööda
KarS § 2 lg-tes 1 ja 2 sätestatud karistusõiguse aluspõhimõtetest.
114. Kolleegium nõustub kohtutega, et see, kuidas HSL G. Mutso abil Eestist teavet ja uusi
infoallikaid hankis, oli vastuolus Eesti Vabariigi julgeolekuhuvidega (vt selle kohta lähemalt
käesoleva otsuse punktid 129–131). Sellest ei saa aga järeldada, et Hiina mis tahes Eesti-suunalise
luuretegevuse saaks aprioorselt lugeda suunatuks Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või
territoriaalse terviklikkuse vastu. Kohtud ei tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada HSL-i
tegevuse sellist sihti.
115. Ühtlasi ei anna kohtute kindlakstehtu küllaldast alust järelduseks, et G. Mutso vähemalt pidas
võimalikuks ja möönis, et HSL-i tegevus, millele kaasabi osutamiseks ta suhte lõi ja seda pidas,
on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu.
Järelikult ei saanud tal olla ka eesmärki Hiinat seda laadi tegevuses abistada.
...
127. KarS § 234-2 lg 1 koosseisutegu seisneb mis tahes tegevuses, mis on suunatud Eesti Vabariigi
julgeoleku vastu, sealhulgas teabe või asja kogumises, hoidmises, edastamises, üleandmises,
muutmises või kahjustamises (tingimusel, et see tegu ei vasta KarS §-s 231, 232, 233 või 234
sätestatud süüteokoosseisule). Seega on seadusandja tunnistanud karistatavaks välisriigi luure- või
julgeolekuteenistuse teenistuja või agendi mis tahes sellise tegevuse, mis on suunatud Eesti
Vabariigi julgeoleku vastu, tuues samas karistatavate tegudena eraldi välja teabe või asja
kogumise, hoidmise, edastamise, üleandmise, muutmise või kahjustamise. Kolleegiumi arvates
hõlmab osutatud loetelu välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse teenistuja või agendi selliseid
tegevusi, mis on seadusandja hinnangul juba eelduslikult suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku
vastu. Muidu puuduks kõnesoleval loetelul mõte ja seadusandja võinuks koosseisuteo
kirjeldamisel piirduda üksnes Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud tegevuse nimetamisega.
128. Sellist järeldust kinnitab ka KarS § 2342 kehtestanud seaduse (RT I, 04.01.2019, 12) eelnõu
(642 SE – Riigikogu XIII koosseis) seletuskiri. Seal on uue kuriteokoosseisu kehtestamist
põhjendades osutatud mh vajadusele näha ette karistus ka juhtudeks, kus välisriigi luure- või
julgeolekuteenistus või selle huvides või ülesandel tegutsev isik kogub infot mittesalajaste
valdkondade kohta. Järelikult pidas seadusandja seda üheks Eesti Vabariigi julgeoleku vastu
suunatud tegevuse tüüpnäiteks. Kolleegiumi hinnangul tähendab see ühtlasi tõendamiskoormise
mõningast üleminekut. Kuigi kirjeldatud koosseisutegude puhul saab eeldada, et need kahjustavad
Eesti julgeolekut, on süüdistataval ja kaitsjal võimalus näidata, et teabe või asja kogumine,
hoidmine, edastamine, üleandmine, muutmine või kahjustamine ei olnud konkreetsel juhul siiski
suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu.