www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Meil maal lahendati taoline probleem, et ei peaks puupliiti kütma (nt suvel toas niigi palav), et oli ka üks väike elektripliit, millega tehti siis, kui söögi kogus oli väike, et ei õigustanud kütmist või millega tehti suvel, kui majas niigi palav on.

Just, kummalgi on oma funktsioon, nii puu- kui elektripliidil. Niisamuti kui näiteks veekeedukannul.

wolfgang kirjutas:Ma ei tea mida Kriku silmas pidas, aga nt. ahjupotiga liha valmistada, on ka väga lihtne mu meelest.

Jah. Jahutooteid saab ka teha.

Kui ma üksi elasin, mul niiöelda tavalist praeahju (ükskõik mis küttega) polnudki.

Omades 17 aastast bullerjani kasutamise kogemust, soovitan põlemisõhk tuua eraldi toruga õuest, mitte põletada toast sooja õhku. Pärast selle süsteemi kasutuselevõttu vähenesid küttekulud kolmandiku võrra.

Puidukatla süsteemi olete ära unustanud. Mul krooniaja lõpus soetatud komplekt on ennast maeitea mitmekordselt juba tagasi teeninud kui siin igasugu pumpadega võrrelda.
2000 liitrine akupaak hoiab selliste -10c külmadega stabiilset temperatuuri vast 20h. Ahju ja eriti kamina probleem on see, et kütmise algfaasis läheb temperatuur toas suhteliselt kõrgeks ja tuleb end trussarite väele võtta piltlikult öeldes. Hommikul ärgates on aga tuba juba suhteliselt jahe ja nagu keegi juba eespool ütles, tuleb end tahtejõu appi võttes teki alt välja ajada ja kohe kütma. Ja noh, ahju ja kamina puhul peab olema maja projekt ka vastav, et soe enam-vähem igale poole kohale jõuaks, puidukatlaga mingeid piiranguid selles osas ei ole.

Küttepuude hind on vähemalt lõuna-eestis viimase 10 aasta jooksul tõusnud kuskil 7 euri ruumist (see tõus on ka olnud viimase paari aasta jooksul). Mul aastane kulu on kuskil 20 ruumi kanti (saun ja 2 kaminat lisaks puidu peal) ehk siis muude küttelahenduste kõrval suht tasuta. Keegi siin kurtis puidukütte puhul hirmsat ajakulu. Ajakulu kütmiseks on iga päev võibolla 5-10 minuti kanti (3x katlasse puid visata). Kevadel puude riitaladumisele kulub laias laastus pool päeva, kui kahekesi teha. Aga jah, moodsad ajad, parem on ju kuskil jõusaalis kangi tõsta

Kuidas sa seda soojust majja jagad? Üldiselt tähendab "kuum vesi" kas vesipõrandakütet või siis küttetorustikku, tsirkulaarpumbandust ja radiaatoreid.

Bullerjani miinuseks on sanitaarremondi tiheduse suurenemine kordades.

Kapten Trumm kirjutas:Kuidas sa seda soojust majja jagad? Üldiselt tähendab "kuum vesi" kas vesipõrandakütet või siis küttetorustikku, tsirkulaarpumbandust ja radiaatoreid.

Täpselt nii, mul on radiaatorid. Kusjuures avastasin, et minu jaoks olulised sektorid (suur tuba, magamistuba) töötavad loomuliku tsirkulatsiooni teel ka siis kui elekter ära läheb ja pump vaikib.

Valdemar kirjutas:Omades 17 aastast bullerjani kasutamise kogemust, soovitan põlemisõhk tuua eraldi toruga õuest, mitte põletada toast sooja õhku. Pärast selle süsteemi kasutuselevõttu vähenesid küttekulud kolmandiku võrra.

Praegustel bullerjanidel on ju õhu sissepääsu piirdeklapp ehk küttereziimil keeratakse õhu liikumine läbi ahju üsna kinni (puud hõõguvad siis). Kui seda kasutada lahtise klapiga (või ilma selleta), siis muidugi, puud põlevad nagu tavalises ahjus ja palju sooja lendab korstnasse.

See töötab muidu nii, et paned ahju korralikult küdema ja siis kägistad õhu kinni. Puud hõõguvad kaua-kaua. Tagaotsas oleva siibri saab ka sulgeda, aga selle klapist on veerand ära lõigatud, ehk kinni pandud siibriga suits pääseb ikka välja. Mina seda kinni pole julgenud panna vingu ohu tõttu.

Kapten Trumm kirjutas:Minu naise raudne nõudmine ehitatavale (elu)majale oli/on, et sinna tuleks sisse puupliit soemüüriga.
Lahendusena soovitan - võtke vähem virisev naine.

On sul üle?
Puupliidiga praeahju kasutamine kus erinevad küpsetised nõuavad tihti pikalt ühtlase temp. hoidmist ning mõni asi suisa pealt või alt küpsetamist on paras hiromantsus kuubis mida praktikas ei saagi saavutada (aga kooki ja pizzat tahaks ikka ju?). Muna koos peekoniga pannile lüüa või supp keema lasta on teine asi - sellega saab igaüks hakkama.

Minu vanaema tegi oma puupliidi praeahjus (see asus küttekolde suhtes teises pliidi otsas) ikka sellist seapraadi, et tänapäeva elektripliidi praeahjus tehtu tundub selle kõrval kui saapatald. Eks see puupliidi tegu vajab kogemusi, kui palju peab tuld all hoidma ja kui kaua ahjus. Sarnast praadi olen saanud professionaalsest praeahjust (mis maksab mitme koduse elektripliidi hinna), seal on ventilatsioonid, niisutused värgid.

Ahjaa, minu naine on maatüdruk, ma võibolla seepärast hindan tänapäeva nisanäppe liiga osavateks/võimekateks ahjunduse vallas. Aga arvan, et meie köögis saavad olema nii tavaline elektripliit kui puupliit. Arvake mida tahate, aga puupliidil praetud suitsupõsk või praemuna on hoopis teise maitsega kui elektripliidil tehtu

Minul sai majja elutuppa tavaline malmist südamikuga kamin- ilu pärast
ja niisketel aegadel õuest tulles annab mõnusat kuuma. Põhikütteks sai esialgu atmose
puugaasikatel, 2200 liitrise akupaagi ja sinna juurde kuuluvaga. Tootja lubab katla efektiivsust 90% . Puid oled ostnud arboristide käest ja peamiselt saart, viimastel aastatel hinnaga 35 euri ruum. Saare kütteväärtus on ca 1800 kwh/rm.
35 : 1800 x 90% = 1,7 senti per 1 kwh soojaenergiat, ka tarbevesi tuleb samast süsteemist.
Ma võin küll eksida, aga pumbad, automaatika, suure veemassiiviga radikad jms läks kõik kokku
ca 6000 euri. Maja on mul veidi üle 200 m2 ja sisetemperatuur 24 kraadi (naine!). Kütmiseks
tuleb ainult kolle täis laduda, ülejäänud teeb automaatika, sulgeb siibrid pärast jms.
-25 kraadi juures on kütmisvajadus/ ca kord ööpäevas. Muul ajal mõni kord nädalas. Aastas kulub puid ca 18 rm, ka saunakeris on see õige - puuküttega.

Sügisel panin päikesepaneelide olemasolu tõttu samasse süsteemi nibe õhk-vesi soojuspumba.
-20 töötas veel ilma tenni abita ja seejuures suutis anda 63 kraadi tarbevett, muidu sätitud 45-50 kraadi aga oli vaja ju proovida . Kui välisõhk langeb seal -15 kraadist allapoole, olen teinud võimalusel katlasse tule, muul ajal hoiab õhk-vesi maja soojana ja teeb tarbevett.
18kw päikesepaneelide , õhk-vesisoojuspumba ja puugaasikatla komboga on Eesti Energias
ettemaks hetkel 900 euri. Sellega ratsutan lõdvalt ajani, mil päike taas ennast näitama hakkab.

Juba on märgata (vähemalt minu kodukandis) küttepuude hinnatõusu ca 30%. Eks näevad
võimalust küsida. Kokkuvõttes ei teagi, mis see tulevik toob. Hetkel olen õnnelik, et pole
kõiki mune samasse korvi pannud

Smith kirjutas:Minul sai majja elutuppa tavaline malmist südamikuga kamin- ilu pärast
ja niisketel aegadel õuest tulles annab mõnusat kuuma. Põhikütteks sai esialgu atmose
puugaasikatel, 2200 liitrise akupaagi ja sinna juurde kuuluvaga. Tootja lubab katla efektiivsust 90% . Puid oled ostnud arboristide käest ja peamiselt saart, viimastel aastatel hinnaga 35 euri ruum. Saare kütteväärtus on ca 1800 kwh/rm.

Kuidas saarepuu riidas kuivab, kas suvega saab ahjukõlbulikuks? Ma ise olen kaske, leppa ja okaspuitu ostnud, saart väga ei müüda, kuigi huvi pärast tahaks proovida küll. Kasepuitu minu 10 a kogemusega ühe suvega naljalt päris kuivaks ei saa. Tähendab, et põleb ta ära küll aga puugaasikatlast mingit 90 protsentdist efektiivsust küll loota ei tasu (puugaasikatel tahab võimalikult kuiva puitu).
Ma ise olen viimastel aastatel eelistanud leppa (võimalusel must lepp), kütteväärtus on küll üks lahejemate hulgast aga ta kuivab suvega väga korralikult ära, halud on mõnusalt kerged (kannatab lapstööjõudu ka rakendada ) ning saadavus ja hind on väga head.

puugaasikatel, 2200 liitrise akupaagi ja sinna juurde kuuluvaga. Tootja lubab katla efektiivsust 90% . Puid oled ostnud arboristide käest ja peamiselt saart, viimastel aastatel hinnaga 35 euri ruum. Saare kütteväärtus on ca 1800 kwh/rm.

Vanad tegijad ei soovita palja saarega eriti kütta, kuna pidi ahju vajalikust kiiremini läbi põletama.
Minu maal on praegu mingi saarekatk, neid saari kuivab ära iga aasta mitu ja olen neid maha võtnud.
Teine saare ebameeldiv omadus on miski liiva sisaldumine puidus, mis nürib hirmsasti saage.

Kuidas saarepuu riidas kuivab, kas suvega saab ahjukõlbulikuks?

Oleme neid omajagu ise saaginud ja raiunud, kuivab küll normaalselt, sügisel lausa kõliseb.

Kapten Trumm kirjutas:Vanad tegijad ei soovita palja saarega eriti kütta, kuna pidi ahju vajalikust kiiremini läbi põletama.

Ahju tuleb jah sellised tihedamad puuliigid nagu saar, vaher, tamm jne teiste lahjematega segi panna. Malmkatlad aga ei arva sellistest suurt midagi (maksimum katla võimsus on minu katla passis antud näiteks üldse kivisöega)

Mina oma bullerjani otstsin ka poole võimsama kui tootja lubas.
Ilmselt need tootja antud võimsused on antud maasikaks küttes. Õhukeseseinalise plekist ahjuga on punaseks kütmine rangelt keelatud.
Oli vist nii, et tootja soovitus oli 11 kW, mina ostsin 22 kW. Ja hetkel tundub, et päris paras, kui halud saada hõõguma, siis kütab parasjagu ja pole vaja maasikaks kütta (see põletab teraspleki kiirelt läbi).

See, et tootjad näitavad paberil asja ilusamana, meid ei üllata

Kuidas saarepuu riidas kuivab, kas suvega saab ahjukõlbulikuks? Ma ise olen kaske, leppa ja okaspuitu ostnud, saart väga ei müüda, kuigi huvi pärast tahaks proovida küll.

Mul endal on puukuur ühest küljest täies pikkuses lahti ja räästas on küllaltki lai -
lund ja vihma puudele ei saja aga samas õhtupäike pidevalt soojendab ning tuul käib läbi.
Kuuris on tavaliselt 30 rm puid, ja iga aasta tellin 15 juurde. Ehk katlasse lähevad aasta kuivanud puud. Samuti on kuskil kolm täit suht soojas/kuumas katlaruumis, kus kuivab
veel see pindmine niiskus ka ära. Ise olen saarepuuga väga rahul, kuid olen ka saanud
mõne satsi jalakat ning vahert. Kuna need puud võetakse kuskilt linnavahelt niikuinii maha,
on palju parem tunne ka neid katlasse panna. Samas üllatavalt suure kütteväärtusega,
halli leppa ei taha enan kaugelt ka näha. Kui leppa tuli panna kaks katlatäit, siis saarega
ei tule isegi tervet täit panna, et 2200 liitrit vett 85 kraadini ajada.
Tõesti, 50cm pikkune toores saare halupuu on küllaltki
raske ja minu lapsed on seni puumajandusest seetõttu pääsenud.

Vanad tegijad ei soovita palja saarega eriti kütta, kuna pidi ahju vajalikust kiiremini läbi põletama.

See kehtib jah laotud tulekollete kohta. Terasest küttekollete puhul see ei kehti.
Näiteks Viadrus sööb vabalt ka kivisütt, briketti jms.