www.militaar.net

Järjekordne varaint verelaste tanki lisasoomusest. Droonide segaja ka katusel.

Need venelaste aretised meenutavad järjest enam I MS monstrume.

Venelased õpivad ka, arendavad uusi droone-mis on segaja kindlamad
https://www.youtube.com/watch?v=CfUT2fJa6O4

Seto haidamakk kirjutas: ↑17 Apr, 2024 19:28 Venelased õpivad ka, arendavad uusi droone-mis on segaja kindlamad
https://www.youtube.com/watch?v=CfUT2fJa6O4

https://www.rbc.ru/politics/15/04/2024/ ... 086dfb5fa0

Ukranlased ei istu ka käed rüpes. Elektrimootoriga droon, mis missiooni lõpus segajate alasse sattudes otsib AI-ga sihtmärki.

Oleneb maastikust ja distantsist aga drooni raadiolevi kipub maapinna lähedal ära kaduma ka siis kui rünnataval sõidukil mingit segajat peal ei ole, viimane 2-4 sekundit on suht lennutaja oskustes kinni. Maapealsete UGVde operaatorid peavad sisuliselt ju sõiduki järel kõndima, et neid raadio teel juhtida.

an2 kirjutas: ↑17 Apr, 2024 18:10 https://censor.net/ru/video_news/348489 ... noyi_borby

Järjekordne varaint verelaste tanki lisasoomusest. Droonide segaja ka katusel.

Jeesusmariia eterniitkatus...

Järgmiseks tulevad kanajalad.

Järelkajana arutelule fiiberoptilise side kohta: 1 kilomeeter testimise fiibrit (ilma isolatsioonita paljas kiud) kaalub koos rulliga 650 grammi, millest võrdlemine 3D printimise lõnga rulliga (konstruktsioonilt sarnane) annab oletuseks, et rull ise kaalub 300 grammi. Kilomeetri fiibri netokaal on seega 350 grammi. Selle tõstmine ei ole kallis hind avastamatu side eest, mida isegi ei pea krüptima.

Üks värskem vene propavideo droonivastastest seadmetest.

Ei midagi uut, mida milneti püsilugejad ei teaks.
Ehk siis üritatakse segada tsiviildroonidel kasutatavat 4 peamist sagedusala. Selleks on siis 4 saatjat 4 antenniga. Antennid paistavad olevat silindriliste katete all.

https://www.youtube.com/watch?v=BDiZ94Ia34s&t=136s
Seda, et FPV pilt nende segajate tõttu lennu lõpufaasis hakkima hakkab on nähtud juba mõnda aega.

Muidugi pole selles promos/propas ei piiksugi sellest, et kui vastane kasutab teisi sagedusalasid, siis kogu see krempel ei toimi. Nagu ka sellest, et kui drooni sihtmärki saab tarkvaraliselt lukustada enne side katkemist, siis pole ka abi.

Sarjast "analooge mitte omav tehnika". Või siis s..t.

https://twitter.com/666_mancer/status/1 ... 7588644143

A

Jura kirjutas: ↑19 Juun, 2024 9:01 Üks värskem vene propavideo droonivastastest seadmetest.

Ei midagi uut, mida milneti püsilugejad ei teaks.
Ehk siis üritatakse segada tsiviildroonidel kasutatavat 4 peamist sagedusala. Selleks on siis 4 saatjat 4 antenniga. Antennid paistavad olevat silindriliste katete all.

https://www.youtube.com/watch?v=BDiZ94Ia34s&t=136s

1.JPG

Seda, et FPV pilt nende segajate tõttu lennu lõpufaasis hakkima hakkab on nähtud juba mõnda aega.

Muidugi pole selles promos/propas ei piiksugi sellest, et kui vastane kasutab teisi sagedusalasid, siis kogu see krempel ei toimi. Nagu ka sellest, et kui drooni sihtmärki saab tarkvaraliselt lukustada enne side katkemist, siis pole ka abi.

Lätlaste droon peaks juba tegema Harriselt tuntud frequency hoppingut. Justkui töötab sellise labase EW vastu. https://www.atlasuas.com/news/the-frequ ... om-bakhmut

KasinMasin kirjutas: ↑19 Juun, 2024 22:36 Lätlaste droon peaks juba tegema Harriselt tuntud frequency hoppingut. Justkui töötab sellise labase EW vastu. https://www.atlasuas.com/news/the-frequ ... om-bakhmut

Päriselt on olemas sellised asjad nagu sagedusriba ja sagedusala. Kui nendest aru saab siis võib sellest sagedushüppamisest ka rääkida. See viidatud asi on ümmargune mula mille oskab enamvähem esimene reklaamiagentuur kokku soperdada.

_dumbuser_ kirjutas: ↑19 Juun, 2024 22:47

KasinMasin kirjutas: ↑19 Juun, 2024 22:36 Lätlaste droon peaks juba tegema Harriselt tuntud frequency hoppingut. Justkui töötab sellise labase EW vastu. https://www.atlasuas.com/news/the-frequ ... om-bakhmut

Päriselt on olemas sellised asjad nagu sagedusriba ja sagedusala. Kui nendest aru saab siis võib sellest sagedushüppamisest ka rääkida. See viidatud asi on ümmargune mula mille oskab enamvähem esimene reklaamiagentuur kokku soperdada.

Noh, aga äkki teed sellise kiirkokkuvõtte, seletad oma mõttekäigu, et oleks ise ka targem tulevikus. Muidu on selline argument autoriteedist anunüümses foormus, kus pean eeldama, et pole keskmine delfi kommentaator ja seda uskuma.

Täpsed spetsifikatsioonid on ilmselt saladus, kuigi mitte kauakestev - kõik mis õhus sidet annab, on peagi spektrogrammidel kõigile näha. Headuse kriteerium on aga edu päris vastasega. Siiski, nad korraldasid katse oma droonitõrje spetsialistiga ja too ei suutnud sidet maha suruda. Võimalik, et paremini varustatud vastane oleks suutnud, aga isegi elementaarne vastupanuvõime segamisele on hea.

"We eagerly awaited the electronic warfare operator, who was gloating that they jammed drones of other manufacturers during past training. We left the fields, sent the "hunter" with a jamming system a few kilometers away from it, agreed on the route, took a deep breath, and started. At first, we flew at an altitude of 200 meters, and only the GPS signal was lost, which is expected, but not a serious obstacle to the task.”

“Then we lowered the height to 150, then 100 meters... the effect was the same, no GPS, yet full signal strength of the control. It was very encouraging and hopeful. Then we made a couple of circles at an extremely low altitude and saw the surprised eyes of the electronic warfare’s operator, who failed at jamming the AtlasPRO. Of course, drones operating without satellites need special capabilities, but the key thing here is that the control was saved.”

Oma märkusena lisan, et sagedusribas X sees ringi hüpata on kergem, kuna sama antenn suudab reeglina toimida kogu riba piires. Näiteks on mudellennunduse tasemel jõukohane joosta ringi mööda erinevaid WiFi kanaleid. Keerulisem on joosta mitme sagedusriba vahet, kuna siis reeglina ei toimi sama antenn - antenn, mil on võimendustegur näiteks 5.8 GHz juures, on tõenäoliselt kasutu plekitükk 433 MHz juures.

KasinMasin kirjutas: ↑19 Juun, 2024 22:53
Noh, aga äkki teed sellise kiirkokkuvõtte, seletad oma mõttekäigu, et oleks ise ka targem tulevikus. Muidu on selline argument autoriteedist anunüümses foormus, kus pean eeldama, et pole keskmine delfi kommentaator ja seda uskuma.

Natuke juba seletati aga üldiselt on sagedushüppamine võimalik siis kui sagedused mille vahel ringi hulgutakse on üsna üksteise lähedal. Kogu asja uba on see, et seda sidet on raske jälgida ja hea krüpteeringu puhul on kasuliku info kättesaamine üsna pikk protsess. Või noh pmst piisab ka sellest kui kasuliku info kättesaamiseks pole selle infoga enam midagi tarka peale hakata. See on ka enamvähem ainuke hea külg. Edasi on olemas sagedusriba, mis on siis üsna kitsas vahemik, no näiteks 10 megahertsi. Ja siis on olemas veel ka sagedusala. Viimane on üldiselt määratud mingi kindla parameetriga (näiteks lainepikkus) ja on reeglina kordades suurem kui sagedusriba. Sagedushüppamise puhul on niikaua lihtne kuni püsitakse üsna kitsas alas. Sealt välja minnes on vaja hakata häälestama antenni ja antennisobitust ning väga suurte kõikumiste puhul peab juba antenni ka füüsiliselt muutma. Mis omakorda toob jälle kaasa hunniku igasugu häälestamisi. Kõik see aga pole üldse odav ega ka pisike. Teoorias on muidugi igasugu asju võimalik teha aga praktika ei kipu iga kord üleüldse teooriaga kokku minema. Seega lühidalt pole see sagedushüppamine miski übervahend. Teiselt poolt nagu juba enne öeldi, et kui olekski võimalik teha mingi selline süsteem siis ilmselt ei kuuleks sellest kuigi palju kuna selle asja töökindla versioonini jõudmine on päris pikk ja vaevaline protsess. Ning kui selle olemasolu jõuab vaenlaseni (või kasvõi konkurendini) siis pannakse ilmselt üsna suur hunnik resurssi huugama, et seda tehnikat enda kätte saada. Näiteks arvutite puhul jõudis üks firma (hetkel maailma kõige vingema hinnaga) selleni, et sageduse tõstmise asemel hakkaks hoopis tegelema sellega, et prooviks taktsagedusest ära kasutada ka muud kui ainult tõusev ja langev osa. Tulemusena jõuti selleni, et madalama sagedusega sai samasuguse jõudluse. See aga tekitas jällegi parema stabiilsuse. See kõik oli aga umbes 30 aastat tagasi. Kuhu praeguseks on jõutud seda ma ei tea.

Imekombel suudetakse moblasse ehitada pisike antenn, mis töötab mitmetes väga erinevates sagedusvahemikes.

lootsik kirjutas: ↑20 Juun, 2024 7:05 Imekombel suudetakse moblasse ehitada pisike antenn, mis töötab mitmetes väga erinevates sagedusvahemikes.

Mitu antenni leiad pildilt?