www.militaar.net

NLAW peaks sama moodi toimima.

Trips kirjutas: ↑06 Dets, 2024 14:20 See on K-22, korpus on klaasikiust ja koonus vasest, mõeldus sügaval maa all olevate lõhkekehade (näiteks lennukpommid) hävitamiseks

Jep, see sama oli, tegi 6m sügavuse augu maapinda.

mart2 kirjutas: ↑07 Dets, 2024 10:02 Eelmisel lehel näitena toodud PK-14 ei ole kumulatiivse toimega, vaid hoopis EFP - täitsa erineva põhimõttega!
https://en.wikipedia.org/wiki/Explosive ... penetrator

M14 on jah EFP, mulle on näidatud, mis sellest vaskkettast järgi jääb - see on känkraks kokku pressitud ja ei paistnud, et see oleks sulanud.

Viimaste postituste kontekstis teeksin ühe täpsustuse.
On olemas kahte erinevat sorti sarnase toimimispõhimõttega laengud:
1. Kumulatiivlaengud. Seal moodustub koonilisest voodrist peenike kumulatiivjuga, kus metall liigub erinevate kiirustega, mistõttu selle kaugus augustatavast materjalist peab olema suhteliselt kindlates raamides. Muidu langeb mõju märgatavalt, sest see kumulatiivjuga lihtsalt laguneb: https://en.wikipedia.org/wiki/Shaped_charge
2. EFP (explosively formed penetrator - isesepistuv mürsk või isekujunev mürsk). Sellise kasutamisel moodustub pigem kausikujulisest või lamedast koonusest voodrist kiiresti liikuv heitkeha, mis on võimeline läbima kuju muutmata arvestatavaid vahemaid: https://en.wikipedia.org/wiki/Explosive ... penetrator

EFP läibistamisvõime on väiksem. Samas on selle moodustamine lihtsam ja seetõttu kasutatakse seda distantslaengutes õhema soomusega masinate vastu või tankide ülalt läbistamiseks.

An EFP with a tantalum liner can typically penetrate steel armor of a thickness equal to its diameter – or half that amount with a copper liner instead. By contrast, a conventional shaped charge can penetrate armor up to six times its diameter in thickness, depending on its design and liner material.

NLAW ja TOW2 komulatiiviga tean.
Tegelikult kasutab rootslaste Bill 2 ülalt löögiks tandem EFP-d.

Mina pidasin silmas, kuigi unustasin lisamast , et neid meetodeid ei kasutata ukrainlaste droonidel. Ega grille ennem ju eriti ei kasutatudki...

Siin lastakse ühest detailist end ära kanda.
Sõjaline võime on kompleksne nähtus, koosnedes mitmetest osadest, millede korrutisest tekibki võime. Kui üks tegur on null, on ka korrutis null.

Kapten Trumm kirjutas: ↑09 Dets, 2024 14:48 Sõjaline võime on kompleksne nähtus, koosnedes mitmetest osadest, millede korrutisest tekibki võime. Kui üks tegur on null, on ka korrutis null.

Mis on selle jutu point? -et sa said aru, et su arusaam, kuidas kumulatiivlaeng töötab, oli vale?

Sõjalise mätta otsast piisab teadmisest, et iga tööstuslikult toodetav ja lahingus katsetatud kumulatiivlaeng töötab. Isegi kui ma täielikult eksiks tööpõhimõttega.

Seevastu tehnofännid ei saa aru selle lõhkepea kaalu küsimuse vähesest tähtsusest ja üritavad seda vaat et esmajärguliseks teha. Mis on võhiklik. Kui keskenduda liigselt jalgratta leiutamisele, võib ressursside puuduses jääda muud komponendid tähelepanuta ja üldine tulemus on ikka null (või nulli lähedal). Ka sina paistab, et sellest suuremast pildist aru ei saa?

Drooni laadungi kaal on vähe tähtis?

Vähem tähtsam kui muud aspektid. Nagu väljaõpe, läbimõeldud taktika, logistiline tagamine.
Ja kui Ukrainas seda laengut edukalt kasutatakse, siis saame seda kasutada ka meie.
Pealegi igasugu "rätsepalaengute" loomise, katsetamise ja tootmisse andmise kulu on tugevalt alahinnatud.
Enne 2022 sõda maksis Ukrainas RPG-7 rakett 70 dollarit. Lihtne. 70 dollariga tükist ei oleks 2020 hakanud sulle keegi mingit rätsepalaengut arendama, isegi kui sa 10 tuhat tükki telliks.

Sama käib ka muude sobivate laengute kohta nagu MP miinid, käsigranaadid jne. Alati on mõistlik kasutada juba toimivat ja elus katsetatud lõhkelaengut.

Ülal väideti, et muudes aspektides ajab plastmass asja niisama hästi ära?

Ülaltoodust loeb veel välja, et see kausikujuline plastmassist külgmiin pole mitte kumulatiiv, vaid EFP - seepärast saabki seda asetada mitme meetri kaugusele teest puu külge. Kumulatiiv peab põhimõtteliselt lendama soomuseni, et efekti omada. Selline kauss ei läbi ka tanki soomust.

Ükskõik mis materjal, erinevalt üle ilma mitmel pool masstootmises olevast laengust tuleb seda rätsepalaengut alles looma hakata.

Kui tahetakse drooni TTA-d tunduvalt paremaks muuta, tuleks tegeleda hoopis juhtimiskanaliga, kole vilets lugu küll, kui vastase uus jammer kogu relvasüsteemi kasutuks muudab. Natuke raskem laeng on lihtsalt suuremate mootorite ja suurema aku paigaldamise küsimus (üks masstoote jupp asendatakse teise analoogsega). Selleks on vaja mõnda lennukatsetust ja võib tootma asuda.

Repliik.

Tunnistan, et mina tõin mängu EFP ja seda visuaalse välimuse järgi. Kuid tegemist on vask-kattega laenguga ning sellisel juhul sisuluselt EFP puudub. Plasmajoa effektiivne kaugus ja toime tuleneb suuresti just kujundava elemendi geomeetriast ning antud juhul "lamedam kauss" koondab plasma tihedaks just kaugemale, mitte nagu RPG, kus sügav koonus peab tagama töö kohe tabamuse pinnalt.
Ilmselgelt on vaja loomiseks inseneriharidust (sütik) ja füüsiku teadmisi (sütiku kaugus ja vaskkoonuse geomeetri). Oluliselt aitab kaasa kasutatava lõhkeaine keemilise koostise (põlemisaeg) tundmine. Kuid ei midagi võimatut.

Repliigi lõpp.

mart2 kirjutas: ↑10 Dets, 2024 12:19 Repliik.

Tunnistan, et mina tõin mängu EFP ja seda visuaalse välimuse järgi. Kuid tegemist on vask-kattega laenguga ning sellisel juhul sisuluselt EFP puudub. Plasmajoa effektiivne kaugus ja toime tuleneb suuresti just kujundava elemendi geomeetriast ning antud juhul "lamedam kauss" koondab plasma tihedaks just kaugemale, mitte nagu RPG, kus sügav koonus peab tagama töö kohe tabamuse pinnalt.
Ilmselgelt on vaja loomiseks inseneriharidust (sütik) ja füüsiku teadmisi (sütiku kaugus ja vaskkoonuse geomeetri). Oluliselt aitab kaasa kasutatava lõhkeaine keemilise koostise (põlemisaeg) tundmine. Kuid ei midagi võimatut.

Repliigi lõpp.

1. Mingit plasmajuga kusagil ei ole. On tahkise voolamine
2. EFP loomine ei vaja inseneriharidust. Iraagis tehti neid pmst. suht suvalistest vaskkaussidest, mis ette jäid

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Dets, 2024 9:59 ...
Enne 2022 sõda maksis Ukrainas RPG-7 rakett 70 dollarit. Lihtne. 70 dollariga tükist ei oleks 2020 hakanud sulle keegi mingit rätsepalaengut arendama, isegi kui sa 10 tuhat tükki telliks.

...

$70 või $100 või isegi $200 on väga väike erinevus. Vahe on küll $300 000 - $1,3 mil selle koguse puhul, kuid 10 000 laengu kohta on see tühiasi. Võib enam kui kindel olla, et see kulu kompenseerub pika puuga kokkuhoiult drooni akude, mootori ja juhtelektroonika suuruse pealt. Viimased kokku on oluliselt kallimad komponendid, kui plastkorpusega RPG7 lõhkepea. Puhtalt aku pealt tuleb ilmselt kokkuhoidu juba jämedalt $80.

Issand küll, kas te tõesti arvutate relvasüsteemi ulatuse kasusid akude hinna järgi??

Tiibrakettidel siis kütusekulu järgi, STV-l paiskelaengu hinna järgi...?