www.militaar.net

Aga see jooksia reisiks põhimõtteliselt ajas edasi, sest talle tunduks et aeg tema ümber praktiliselt peatub.

Kas see siiski vastupidi ei ole? Tolle jooksja jaoks kiirenevad kõik väljaspool karuselli toimuvad sündmused. Kui teed kiirusel 99% valgus kiirust liikuva objektiga ühe aastase tiiru siis avastad tagasi tulles, et vahepeal on maal oleva vaatleja jaoks möödunud 100 aastat. Tollel objektil oled aga elanud täitsa normaalselt oma ajas täpselt ühe aasta.

ütlen vastused ära:

1. sa istuksid ajamasinal!(kui see võimalik oleks muidugi)

2. kui tulistaksid rongi eesotsas, liiguks kuul edasi kahekordse kiirusega, kui rongi tagaotsas, siis kuul kukuks lihtsalt maha.

Takistaks selle rongiga vähe! Ütleme, et kuul väljub relvast kiirusega 500m sekundis siis rongis sees liigub ta suvalises suunas lastuna ikka 500m sekundis. Eeldades, et ka rong liigub 500m sekundis siis näiks, väljaspool rongi asuvale vaatlejale, kuul paigalseisvana, kui tulistati vastu rongi liikumist aga mitte mingil juhul ei kuku see kuul antud tingimustel püssitorust väljudes maha.

Gfreak kirjutas:
2. kui tulistaksid rongi eesotsas, liiguks kuul edasi kahekordse kiirusega, kui rongi tagaotsas, siis kuul kukuks lihtsalt maha.

Täpsustame vastust: laskja asukoht rongis pole oluline, küll aga suund, kuhu ta laseb. See on elementaarne kiiruste liitmine. Ehk et kui on kaks komponenti, kuuli ja rongi kiirus ja nende suurused on võrdsed, aga suunad vastupidised, jääb alles null. Samas, kui rongi järel jõuab teine rong sama kiirusega ja ees puhvril ratsutab keegi, kellel õnnestub see eelmise rongi pealt tulistatud olematu kiirusega kuul südamesse püüda, osutub ta mahalastuks.

Ettepoole laskmisest meenub sakslaste head-on-attac lendavate kindluste kallal - otse loomulikult on vastulendava lennuki tulistatud mürsud hävitavamad kui järel lendavalt lennukilt lastud.

--

Seda, mismoodi maa pöörlemine mõjutab kuuli kukkumise kohta sai siin mõned postid tagasi arvutatud. Hea kaks-kolmkümmend meetrit loode suunas on garanteeritud ka tuulevaikse ilmaga.

On olemas selline raamat noortele füüsikahuvilistele nagu


Jakov Perelman
Huvitav füüsika 1 - 2 osa
Vene keelest tõlkinud Helje Heinoja


Valgus 1983


Leiab vastuse kõigile siin esitatud küsimustele...

Aga kui ma kaevan siis augu Teiselepoole maakera st. (Austraaliasse kuskile?) Niimoodi sikk-sakki, et maakera tuuma ei puuduta ja jõuan Austraaliasse välja.

K: Kas siin auku hüpates ja Austraaliasse kohale jõudes lendan ma nendepildis jalad ees taevasse vms ?

Ma arvan et sealt august sa välja küll ei lendaks. Aga kuidas saab üldse selles augus lennata kui see on niimiidu sikk-sakk kaevatud?

kobra kirjutas:Ma arvan et sealt august sa välja küll ei lendaks. Aga kuidas saab üldse selles augus lennata kui see on niimiidu sikk-sakk kaevatud?

No see on asja ainuke - märk aga mingit pehmendus või ehitus vahele

Põrgust kirjutas:Aga kui ma kaevan siis augu Teiselepoole maakera st. (Austraaliasse kuskile?) Niimoodi sikk-sakki, et maakera tuuma ei puuduta ja jõuan Austraaliasse välja.

K: Kas siin auku hüpates ja Austraaliasse kohale jõudes lendan ma nendepildis jalad ees taevasse vms ?

Jättes sikk-saki ja tuuma kuumuse kõrvale, kukuksid sa maakera läbivas sirges tunnelis esmalt kiirenevalt, kuni raskusjõud ja õhutakistus tasakaalustuvad. Seejärel aeglustuvalt, kuna raskusjõud nõrgeneb maakera keskpunktile lähenedes. Keskpunktist lendaksid küll inertsiga läbi, kuid teisele poole maapinnale välja ei jõuaks, vaid jääksid kahaneva amplituudiga võnkuma, kuni ükskord keskele pidama jääksid.

Oeh Tänud, pea kergem kohe ja müüt murtud :

On üks surematu suurteos kirjandusest. Totu kuul!!! Seal pisut juttu sellest mis saaks kui kuu oleks tühi ja Taibu sinna sisse pudeneks.....et tolkneks seal keskel . Sama ka maal kehtiks kui ta oleks keskelt tühi ja mõni foorumlane üritaks läbi oma tunneli austraaliasse kukkuda.

on mõtet arutleda asjade üle, mida iial juhtuma ei saa? keegi ei puuri kuskile mingeid auke mu nelja aastane nõbu küsis mult, kas jalaproteesidega inimene peab ka varbaküüsi lõikama. ma vastasin et ei pea, aga kui väga tahab siis võib teiste küüsi närida.