MIKS VENELASED TEISE MAAILMASÖJA AJAL ROHKEM VIGU TEGID ???

[hugo1]

Kas Sul on midagi uut selle kohta
Marissa

[hauptmann]

Kas Sul on midagi uut selle kohta
Marissa

http://www.hot.ee/vvliit/tekst_4.html

Siit aadressilt leiab nii mõnegi vastuse Groza'le.
Menüüst alt viimane rida kus alapealkiri:Kas tõde või vale.

[hugo1]

Tänud hauptmann, midagi olen sellest lugenud, aga suht vähe ja põhiliselt Suvorovi sulest.

[hauptmann]

Tänud hauptmann, midagi olen sellest lugenud, aga suht vähe ja põhiliselt Suvorovi sulest.

Suvorov on päris hästi selle kõik lahti seletanud ja siit saab korralikult ka aimu miks Hitler nii või naa käitus.Igatahes on see igamehe oma isiklik asi,millisesse ajaloo versiooni tema usub Näiteks holocashi teema...

Üldises ajalookäsitluses on Aadust tehtud super koletis aga ometigi säilis tema ennetavale rünnakule Euroopas nn. kapitalistlik kord ja venelane ei saanud oma kolhoosi/sohvoosi kultuuri üle vana maailma laiali laotada.Tuhandeid tonne reichi dokumente viidi USA-sse ja arvatavasti nad sinna ka jäävad.Saaks need kunagi avalikuks siis oleks kindlasti teine maailmasõda ka teises valguses näha.Nürnberg on eelmise sajandi suurim farss ja Holocash suurim vale.Ja nüüd kodanikud juudisõbrad, pole mõtet jälle nö. käima minna sest see on minu arvamus ja samamoodi arvab väga palju inimesi.

[Külaline]

Mida arvata inimesest, kelle "arvamus" põhineb väljamõeldistel, ignorantsusel, soovunelmatel, ebameeldiva eiramisel ja teatud poliitilise ideoloogia fännamisel? Kas sa ei arva, et su arvamuse väärtus on ümmargune "0"?

[Kapten Trumm]

No ,nagu ajaloo spetsialistid ka Liitlasmaadelt Inglismaalt ja USAst on ütelnud, Saksa sõdur tulnuks vene sõduriga toime ka siis kui 1944 oleks Inglismaa ja USA sõjast lahkunud, kuna olid moraalselt ja füüsiliselt tunduvalt üle, rääkimata sõjalistest teadmistest ja oskustest. Saksa ressursid tegid sellest sõjast sellise, nagu ta oli.
USA ja Inglismaa relvastasid veel omalt poolt NSVL kui suurt kahuriliha karja, sest saadi aru, et seal on selline juht, kes oma rahvast ei arva midagi.

Relvastasid millega Oluline roll oli sellel relvaabil siiski sõja algfaasis, 1941 ei saadetud suurt midagi, alles seediti, 1942 liikusid asjad.

Fakt on, et sõda Saksamaa vastu võideti vene relvadega, mitte relvaabiga. Lääneriigid olid ka parajad samasugused, saadeti selliseid relvi, mis olid vananenud või endale ei kõlvanud. Näiteid
-Sherman tankid, mis T-34le kaotasid igas mõttes
-Inglise Hurricane hävitajad
-ameerika P-36 Airacobra ja P-40 Kittyhawk, esimene loeti oma armees ebaõnnestunud lennukiks ja jänkid neid ei kasutanud, teine oli vananenud juba 1941.
-mis veel - bensiinimootoriga inglise tankid või

Kasulikud asjad olid pigem toiduained, tekstiil, raadiojaamad jne.

Juba 1941 olid relvastusse jõudnud vene oma relvad selle aja jänkide ja inglaste omadest peajagu üle. Iseasi, et armee ei suutnud neid kasutada.

Sakslaste peatamisel 1941 ja 1942 algus oli pearoll vene relvadel, selleks ajaks polnud Murmanskis veel õiget sadamat.

Fakt on see, et lääneliitlased ei suutnud kogu sõja jooksul välja mõelda normaalselt tankigi, rääkimata selle siia saatmisest.

1944 kui lõpuks liitlased tulid oli NL armee juba selline, et see oleks ka ise La Manche äärde jõundud.

Liitlaste maabumise venimine oli tingitud sellest, et nad ei oleks varem suutnudki seal sõdida ja teisalt hirmust, et Stalin võtab terve Euroopa ära.

[Marissa]

Hugo 1-le: olen lugenud avaldatud Groza dokumenti ja seda vene keeles. Momendil pole ma kodus, seega üldist juttu ajama ei hakka plaanist. Aga 15.08 jätan sulle sellest konkreetse väljavõtte, st. kuidas, mida ja mis suundades seda kõike planeeriti. Üldiselt see dokument tuli alles hiljuti välja vene arhiividest. Kui huvi on, eks ma refereerin seda siin natuke. Suvorov tõesti on ka sellest plaanist kirjutanud, aga isegi temal polnud pääsu originaalile. See oli ju salastatud.

[Marissa]

Kapten Trummile: üllatus - üllatus, aga Lääs aitas NSV Liitu juba enne 22. juunit 1941! Mõtle ise nats peaga: miks Lääs ei kuulutanud NSVL-ile sõda? Poola, Soome, Balti riigid: põhjusi oli küllaga!

[hugo1]

Marissa
jään huviga ootama, äärmiselt põnev teema minu arvates.

[VANA LÖUKOER]

to HUGOLE : Just,vene relvade abiga vöideti,aga kas sa ka tead,kus kohast saadi metall,et neid relvasi teha ??? eks ikka usa ja briti teras aitas.Samuti söjaväeeksperdid,kes aitasid venelastel paremaid relvi konstrunnida.

Tean kahte seika,mis jutustavad usa relva-abist : Peaaegu söjalöpus kohtusid usa ja vene väed kusagil saksamaal,läks muidugi joomaks ja usakad maalisid vene t-34 -le sönad : Made in USA. sellest olevat olnud selline kammarajura,et siga ka ei söö.Ühesönaga teadsid venelased väga hästi,kelle metallist see tank valatud oli.

Teine seik : Kord rääkis mu ammune tuttav,rahvuselt venelane seda,et peale söja löppu sai tema kas vanaisa vöi vanavanaisa oli mingi vene tähtsa sadama (nimesi kahjuks ei mäleta,aga sadam asus Kamtsatka poolsaarel ) suurim nina.Sadamas seisis sadu kaubavaguneid jahu,vilja ja lambanahkadega,samuti kivisöe,metalli toorainetega ja ravimitega.Ühesönaga olid olnud kogused väga-väga suured.Ja vot ükspäev saabusid körged luuretöötajad ja näitasid talle prikaasi,millel seisis must-valgel kirjas,et sadamas seisvad vagunid tuleb tühjendada...merre ning sadama ülemal tuleb organiseerida vagunite tühjendamise jaoks köik vabad alused.Kohale olla toodud pea terve pataljon södureid,kes asusid siis laadima ja teine pataljon valvas seda koristamist.
Loo teeb eriti vastikuks minu jaoks veel see,et terve suur venemaa nälgis peale söda,aga et idiootidest riigiisad omavahel riidu pöörasid ja külma söjaga alustasid,kallati köik ,mis usa ja britt alati nälgivale venemaale abiks saatis,lihtsalt vetesügavustesse.

[Sollmann]

Need sõjalõpu kohtumised Vasjadega olevat alguses am-tele suureks nuhtluseks olnud. Vasjad varastasid neilt kõike mis vähegi võimalik, alates välgumihkleist lõpetades veoautodega.
Kui algperioodis jätsid am-d vana harjumuse kohaselt oma autodele võtmedki ette, siis pisut hiljem pandi juba korralikud ketid-lukustussüst-id peale ning võtmed peideti kindlalt põuetasku

[Troll]

to HUGOLE : Just,vene relvade abiga vöideti,aga kas sa ka tead,kus kohast saadi metall,et neid relvasi teha ??? eks ikka usa ja briti teras aitas.Samuti söjaväeeksperdid,kes aitasid venelastel paremaid relvi konstrunnida.

Tean kahte seika,mis jutustavad usa relva-abist : Peaaegu söjalöpus kohtusid usa ja vene väed kusagil saksamaal,läks muidugi joomaks ja usakad maalisid vene t-34 -le sönad : Made in USA. sellest olevat olnud selline kammarajura,et siga ka ei söö.Ühesönaga teadsid venelased väga hästi,kelle metallist see tank valatud oli.

Teine seik : Kord rääkis mu ammune tuttav,rahvuselt venelane seda,et peale söja löppu sai tema kas vanaisa vöi vanavanaisa oli mingi vene tähtsa sadama (nimesi kahjuks ei mäleta,aga sadam asus Kamtsatka poolsaarel ) suurim nina.Sadamas seisis sadu kaubavaguneid jahu,vilja ja lambanahkadega,samuti kivisöe,metalli toorainetega ja ravimitega.Ühesönaga olid olnud kogused väga-väga suured.Ja vot ükspäev saabusid körged luuretöötajad ja näitasid talle prikaasi,millel seisis must-valgel kirjas,et sadamas seisvad vagunid tuleb tühjendada...merre ning sadama ülemal tuleb organiseerida vagunite tühjendamise jaoks köik vabad alused.Kohale olla toodud pea terve pataljon södureid,kes asusid siis laadima ja teine pataljon valvas seda koristamist.
Loo teeb eriti vastikuks minu jaoks veel see,et terve suur venemaa nälgis peale söda,aga et idiootidest riigiisad omavahel riidu pöörasid ja külma söjaga alustasid,kallati köik ,mis usa ja britt alati nälgivale venemaale abiks saatis,lihtsalt vetesügavustesse.

Siin oled väheke eksinud, Vana Löukoer, just terase (ja sealhulgas soomusterase) tootmisel sõltus NL Lääne abist vähe. Soomusterast toodeti NL-s 1941-45.a 2365000 tonni, Läänest saadi soomusterast vaid ühel korral 1942.a ja ka siis vaid 5249 tonni (veel 2600 tonni uputati merel). Seega moodustas Lääne abi vaid tühise osa soomusterase toodangust. Palju olulisem oli Lääne abi vase ja alumiiniumi osas ja paljudel teistel aladel.
Mis puutub merre tühjendatud kaupa, kas siin mitte polnud tegu pärastsõja ajaga, mil lendliisist ülejäänud toodang tuli tagastada?

[Marissa]

Hugo 1-le: refereerin siis natuke plaani "Groza"(ka seda ümbritsevaid segadusi) ja ka seda, kuidas seda tuli hakata ellu viima, aga kas sa siit ka midagi uut leiad, seda ma ei tea. Äkki lihtsalt kordan juba sulle teadaolevat.
Dokument on dateeritud 15.05.1941 ja on varustatud ka üksikasjalike kaartide ja skeemidega. Kindralstaabi ülema asetäitja Vassilevski on selle käsitsi kirjutanud ja parandused teinud esimene asetäitja Vatutin ning Žukov. Dokumendilt puuduvad kindralstaabi ülema Žukovi ja Kaitserahvakomissari Timošenko allkirjad. Kuigi allkirjad puuduvad, ei tähenda see seda, et Stalin seda poleks näinud. See oli NSVL-s tavaline. Ei Stalini ajal ega ka hiljem ei vormistatud teatud diskreetseid dokumente, vaid arutati suletud uste taga suuliselt. /Stalin lausus selle kohta avalikult ÜK(b)P XVI kongressi tribüünilt: "Kui mitu korda ma olen teile öelnud, tehke, mida tahate, kuid ärge jätke maha dokumente, ärge jätke jälgi!")Kui Hitleri juures toimunud nõupidamised olid kuulsad osavõtjate suure arvu poolest ja fikseeriti kolme stenografisti ning tema isikliku ajaloolase poolt. Stalini nõupidamised olid aga rohkem konspiraatorite ja vandeseltslaste salajased koosviibimised, kus ei jäetud jälgi ega dokumente.
No nii, nüüd siis Nõukogude Liidu sõjaplaanidest Saksamaa vastu...

[Marissa]

Näpukas ...
Nõukogude sõjategevuse planeerimine Saksamaa vastu algas oktoobris 1939 ja kestis kuni juuni keskpaigani 1941. Selle ajaga töötati välja 5 Punaarmee operatiivse kasutamise varianti sõjaks Saksamaaga
Nõukogude sõjaväe täpsustatud ülesanded olid toodud 15.05.1941 dokumendis, mis tuntud kui "Groza". Seal oli esimest korda avalikult ja täpselt sõnastatud mõte, et Punaarmee peab ennetama vastase hargnemise ja ründama Saksa armeed sel momendil, kui see on hargnemise staadiumis ning ei suuda organiseerida rinnet ja väeosade kooskõlastatud tegevust.
Punaarmee ülesandeks oli anda löök Saksa armeele, selleks oli Punaarmee esimeseks strateegiliseks eesmärgiks Bresti - Demblini joonest lõunas asuvate Saksa armee peamiste jõudude purustamine ja operatsiooni 30. päevaks pidi jõutama Ostrolenko, Narevi jõe, Lovici, Lodzi, Kreibergi, Oppelni, Olomoutsi joonele. Järgmiseks strateegiliseks eesmärgiks oli pealetungidega Katowice rajoonist põhja ja loode suunas purustada Saksa rinde kesk- ning põhjatiib ja vallutada endise Poola ning Ida - Preisimaa territoorium. Lähim ülesanne: purustada Vislast itta jääv ja Krakowi suunaline Saksa armee, välja jõuda Narevi ja Visla jõele ning hõivata Katowice rajoon. Selleks tuli:
* Edelarinde jõududega anda pealöök Krakowi, Katowice suunas,
lõigates sellega Saksamaa ära tema lõunapoolsetest liitlastest
* Läänerinde vasaku tiivaga anda abilöök Sedletsi, Demblini suunas,
eesmärgiga haarata Varssavi grupp ja vallutada Varssavi, aga samuti
aidata Edelarinnet vastase Lublinski grupeeringu purustamisel
* teostada aktiivset kaitset Soome, Ida - Preisimaa, Ungari ja Rumeenia
vastu ning olla valmis anda soodsal võimalusel löök Rumeeniale.
Punaarmee pidi alustama pealetungi 152 diviisiga Saksa 100 diviisi vastu, Riigi teistes piirilõikudes tuli teostada aktiivset kaitset. Plaanis rõhtatakse korduvalt, et Punaarmee sõjalise tegevuse initsiaatoriks.
Plaanis antakse täpsed ülesanded Põhja- (21 diviisi), Loode- (23 diviisi), Lääne-(45 diviisi) ja Edelarinnetele (122 diviisi):
Looderinne pidi kaitsma Riia ja Vilniuse suunda Ida - Preisimaalt pealetungiva vastase eest ning rannikut ja Saaremaad ning Hiiumaad võimaliku dessandi eest. Soodsatel tingimustel oli kavandatud alustada pealtungi, vallutada Suvalski rajoon ja anda löök Insterburgi ning Allensteini suunas.
Läänerindeleoli kavandatud peale teatud regioonide kaitsmist üleminek pealetungile koos Edelarindega. Suunaks oli Varssavi, Sedlets ja Radom, ülesandeks purustada Varssavi grupeering ja vallutada Varssavi ning koos Edelarindega purustada vastase Ljublinski - Radomi grupeering, jõuda Visla jõeni ja vallutada Radom.
Edelarindelähimad ülesanded olid:
*rinde parema tiiva kontsentreeritud löögiga sisse piirata ja hävitada Vislast ida pool Ljubini rajooni olev vastase peamine grupeering
*üheaegse löögiga Sentjava, Peremõsli ja Ljutoviska suunalt hävitada vastase Krakowi ning Sandomir - Keletski suunal olevad jõud ja vallutada krakow, Katowice ja Keletsk. Sealt tuli edasi minna põhja ja loode suunas ning purustada vasatse suured põhjapoolse tiiva jõud ja vallutada endise Poola ning Ida - Preisimaa territoorium
* kindlalt kaitsta Ungari ja Rumeeniaga piirnevat riigipiiri ning olla valmis andma kontsentreeritud lööke Rumeeniale Tsernovitsõ ja Kišinjovi rajoonist lähima eesmärgiga purustada Rumeenia armee põhjapoolne tiib ning jõuda Moldovani ja Jassõ jõeni.
Balti- ja Mustamere laevstikuleoli samuti ette nähtud nii kaitse - kui ka pealetungioperatsioonid. See tähendas miinide paigutamist, allveelaevade tegevust eesmärgiga läbi lõigata vastase kommunikatsioonid ja dessandi maandamist.
Peale rinnete üldiste ülesannete määratelmist oli seal kirjas: "Selleks, et tagada eespool mainitud ülesannete täitmine, on hädavajalik teostada järgmised abinõud, ilma milleta ei ole võimalik anda vastasele ootamatut lööki nii õhust kui ka maapealt." Need ülesanded olid: (sulgudes punktide all kommentaar ei ole plaanist "Groza", vaid, võetud lisadokumendist, kuidas neid ellu viia)
1. õppekogunemise sildi all teostada sõjaväe varjatud mobilisatsioon
(veel enne plaani lõplikku valmimist, 08.03.1941 tuli varjatud mobilisatsiooniga kutsuda tegevteenistusse 903,8 tuhat sõjaväelast "suurte õppuste sildi" all. Tähtajaks mai lõpp - juuni algus.)
2. õppelaagritesse viimise sildi all teostada vägede varjatud koondumine läänepiirile, esmajärjekorras koondada kõik Ülemjuhataja reservi armeed
(Perioodil 13. - 23.05.1941 alustada läänepiirile nelja armee viimist ja valmistada sinna viimiseks veel kolm armeed, mis peavad oma koondumise lõpetama 10. juuliks. Need armeed, kokku 77 diviisi, moodustasid teise ešeloni. Peastaabi käsu(12. - 16. 06. 1941) kohaselt lääne sõjaväeringkondadele pidid teise eseloni ja reservide väeosad (kokku 114 diviisi) õppekogunemise ning suviste laagrite dislokatsiooni muutmise sildi all 01. juulik varjatult liikuma ja koonduma ettenähtud rajoonis piirist 20 - 80 km kaugusele.)
3. varjatult koondada kaugemate sõjaväeringkondade lennuvägi väliaerodroomidele ja kohe alustada lennuväe tagala väljaarendamisega
(01. maiks oli lääne sõjaväeringkondadesse koondatud hulgaliselt erinevaid lennupolkusid, kus oli kokku 6980 lennukit. 01. juuniks toodi juurde veel 2 lennupolku, nüüd oli 7009 lennukit ja 22. juuniks oli seal juba 64 hävitus-, 50 pommitus-, 7 luure- ja 9 ründepolku, kokku 7133 lennukit. Lisaks neile oli veel 4 kaugpommituslennuväe korpust ja üks diviis, kokku 1339 lennukit. Alates 10.04.1941 alustati üleminekut uuele lennuväe tagala süsteemile, mis oli jalaväest sõltumatu.)
4. järk - järgult õppekogunemise ja tagalaõppuste sildi all teostada tagala ja hospidalide baasi varjatud väljaarendamist.
(Tagala ja hospidalide baasi väljaarendamine pidi toimuma armeedel 5.-7. ja rinnetel 15. mobilisatsiooni ööpäevaks. 41% Punaarmee statsionaarsetest ladudest ja baasidest olid lääne sõjaväeringkondades. kusjuures paljud 200 km riigipiirist. Seal oli 93415 vagunitäit sõjamoona (projekteeritud võimsus väidetavalt seejuures 91205 vagunit). Lisaks sellele oli lageda taeva all veel 14400 vagunit sõjamoona ja 370 vagunitäit materjaliosi ning relvastust.)
Operatsioon "Groza" pidi algama 06.07.1941, teise strateegilise ešeloni koondumine piirile - 10.07.1941. Nõukogude sõjateooria nägi ette otsustavat pealetungi enne vägede täielikku koodnumist. Sel juhul võinuks osa neist maha laadida vastase territooriumil ja seal nad lahingusse viia.
See on üks osa mida ma "Grozast" tean. On ka teisi ettevalmistusega seotud dokumente. Kui huvi on, tutvustan. Kas midagi uut ka leidsite, seda ma ei tea. Kui kordasin teile kõike tuttavat, siis pole midagi parata.

[Tminoff]

15.mai ei ole loomulikult mitte mingisugune uudis.

Lugedes selle alapealkirja all ilmunud postitused nüüd läbi, tekkis rida mõtteid. Lihtsalt tundub et praegune arutelu ei saa olla väga viljakas ja edasiviiv.

1. SUVOROVI PROBLEEM.
Ikka ja jälle puhkeb vaidlus Suvorovi teoste üle. Fakt, et Suvorov ei olnud ajaloolane vaid luuraja. Suvorovi teeneks jääb hüpoteesi püstitamine (Jäälõhkujas), et Stalin kavandas Punaarmee rünnakut Euroopa vallutamiseks. Suvorov ei kasutanud oma hüpoteesi tõestamiseks meetodit, mis on arusaadav igale ajaloolasele. Tal ei olnud võimalik tutvuda arhiividega. Isegi kogu NLiidus ilmunud sõjaajalooline kirjandus ei olnud talle Inglismaal kättesaadav. Tema põhiliseks varamuseks oli sõjaväes ja sõjaväe luures pikade aastate jooksul tehtud tähelepanekud, mis olid ebaloogilised ja mille seletus nõukogude ajal tundus talle veider ning vale. Ja nii kasutas Suvorov luurajale omast loogilist analüüsi. Võrreldes arhiiviallikatele tugineva meetodiga on sellel paljude miinuste hulgas ka palju plusse. Ise pean kõige suuremaks plussiks Suvorovi oskust leida ja avastada esmapilgul tähtsuseta näivaid detaile ning sündmusi ning neid loogiliselt oma hüpoteesi raames analüüsida ja üldistada. Mõned näited - venelastel puudusid 1941 läänepiirkondade oma territooriumide topograafilised kaartid. Siis muidugi vene-saksa vestlussõnastik. Kõrvutame seda teadmisega, et 1940 enne Balti riikide vallutamist trükiti analoogse sisuga vestlussõnastikud (vene-eesti, vene-läti ja vene-leedu). Kuid olid ka vene-soome, vene-rumeenia jne sõnastikud. Ja viimane pauk minu jaoks - 1940 ilmus täpselt samasugune vene-inglise vestlussõnastik.
http://www.suvorov.com/critics/003.htm

Või Rodina mat tuntud plakatid, mis olid ammu enne Saksamaa rünnakut trükitud. Või isegi selline fakt, et ŠoŠtakovitŠil kästi 1941.aasta kevadel luua muusikaline r5ahvalik suurvorm, mida ei ole mitte kunagi esitatud. Pala nimi oli "Kui saabub päev".
Suvoroviga vaieldes minnakse juuksekarva lõhkiajamiseni mõne lennuki või tanki tehniliste näitajate küsimuses. Siin toodud detaile aga praktiliselt ei käsitleta ega vaidlustata. Ja see on tüüpiline Suvorovi kriitika.
Teine aspekt on muidugi see, et Suvorov on tänapäeva Venemaal praktiliselt rahvavaenlaseks kuulutatud ning valdavas osas ajakirjanduses, sõjaväelaste ja poliitikute esinemistes on peaaegu kohustuslik Suvorovi kottimine.

2. Pärast Suvorovi Jäälõhkujat on Venemaa arhiivid ka Teise maailmasõja osas pisut avanenud ning paljud Suvorovi hüpoteesi põhipunktid saanud korraliku arhiiviandmetel tugineva analüüsi. Meie foorumis võiksime ehk võtta vaatluse alla just sedalaadi tööd. Isegi ainult ühe, kui rohkem esialgu ei jõua: Мельтюхов М.И. Упущенный шанс Сталина. Советский Союз и борьба за Европу: 1939-1941 (Документы, факты, суждения). — М.: Вече, 2000.
http://militera.lib.ru/research/meltyukhov/index.html

Oleks vähemalt see raamat loetud, ei peaks avastama Ameerikat ja nn Groza plaanist vasikavaimustusse sattuma. Meltjuhhov pühendab suure ruumi just NLiidu sõjaeelsele sõjalisele planeerimisele ja 15.mai plaan on seal kompleksis teiste plaanidega.

3. Igasugustest lõplikest tõdedest peaksime aga igal juhul hoiduma, sest Venemaa arhiivide avamine Teise maailmasõja tundmaõppimise seisukohalt puudutab isegi praegu veel väga tühist osa materjale. Isiklikult tundub, et arhiivide avanemise tippaeg oli 1991-1995.aasta. Siis tabasid võimud, et tõde hakkab ohtlikult palju päevavalgele imbuma ja kruvisid hakati koomale tõmbama. Praegu on Venemaal selles osas täielik taandareng. Ja tuletame meelde, et tohutud pärast sõda Saksamaalt ära toodud trofeearhiivid on praeguseni täiesti salajased. See kõik puudutab näiteks ka Punaarmee inimkaotusi sõjas. See töö on alles väga alguses ja Venemaal on taas valdavaks muutunud ideoloogiline ajaloo esitamine.

4. Meil oleks ehk viljakas vaadata siit Eesti sündmuste poolt ka 1941.aasta probleeme. Kasvõi selliseid küsimusi - kuidas oli 1941.aasta küüditamine seotud algava sõjaga, miks vahetult enne sõja algust taheti Eestist ära viia läänepiirile praktiliselt kõik Punaarmee üksused (va loomulikult ebausaldusväärne territoriaalkorpus, mis sõja puhkemise eel sai täiendust venelastega ja eestlastest vähegi ebausaldusväärsed ohvitserid arreteeriti), missugune osa oli Eestis asunud vägedel Punaarmee sõjaplaanides näiteks Soome vastu 1940 (dessandid lõuna soome ranniku tugipunkide ja Ahvenamaa vallutamiseks), Liepaja mereväebaasi tegelik tähendus, lennuväe üksuste koosseis ja paigutus Balti eri-sõjaväeringkonnas jne, jne.

Jõudu!