www.militaar.net

Oot oot. Lauristin oli vast "juttude põhjal" esimene kommunistist kommunismiohver. "Sai surma" Tallinnast põgenemisel

Jah, saigi surma punasena. Nii, nagu mainisin. Stalin lükkas ikka ullikesi tihti nö "tääkide" ette kui nad ta ära tüütasid.

Okupatsioonis tõesuses pole kahelda. Selle kahtlemine näitab okupatsiooni, kahtlejate südameis.

krizz kirjutas:Tegelikult peaks asi lihtne olema. Riigikogu, mille esindus käis Moskvas Eestit NSVLiitu palumas, oli "valitud" seadusi rikkudes. Nii, et see oli ise ebaseaduslik. Okupatsioon hakkas ju ikkagi sellest Moskva käigust, kuna peale Pätsi oli veel Eesti Vabariik.
Või oli Pätsil tõesti õigus ise määrata uut valitsust? Kui ma ei eksi, valimised siiski toimusid. Kuid enne Vares siiski määrati Pätsi poolt enda järglaseks. Vares oli siis peaminister, või president, või peaminister presidendi ülesannetes. Päts valitsust määrata ei saanud, valimised aga mis tehti, oli lihtsalt näitemäng. Ükski normaalne inimene/organ neid ei tunnustaks. Lihtne ju? Okupatsioon. Aeg kahjutasusid nõuda

Pudru ja kapasas . Riigikogu oli valitud seadusi rikkudes - õige. Okupatsioon algas võõra riigi armee kutsumata üle piiri tulekuga ja seda ei legaliseerinud ka ähvarduste ja sõjalise surve all koostatud paberid. Moskvaskäiguga teostati anneksioon, mida venelaste ainuke sellekohane dokument Rahudekreet määratleb kui vägivaldset teise riigi külgeliitmist tugevama poolt.

Presidendil oli õigus tagasi kutsuda ja määrata valitsust. Ta tegi seda oma riigile osutatava sõjalise surve all. Kas ta ilmtingimata pidi seda tegema - vast see on küsimus. Kui president polnud teovõimeline siis asendas teda peaminister, nii sai Varesest tehniliselt võttes president. Kaval ja masendav eks - iseendale mõrstukas määrata.

Kahjutasudega on nii, et põhimõtteliselt võib kesiganes kellel iganes esitada misiganse nõudmisi. Teema on selles, et
a) kas see on poliitiliselt (tülitsemislikult) otstarbekas
b) kas teisel poolel on üldse põhjust seda nõudmist aktsepteerida ehk kas on sunnimehanism mis seda sunniks täide viima
c) kui tekib vaidlus, siis kas on kolmas osapool, kes on suuteline/tahteline/aktsepteeritav vaidlust vahendama
Just nimelt tulenevalt sellest, et ei ole vaja provotseerida ja on suhteliselt mõttetu venelt midagi nõuda pole valitsus asja peale energiat kulutanud. Lisaks puudus ka adekvaatne uuring okupatsioonikahjude kohta, mis nüüd on olemas valge raamatu näol aga sellest paraku ei piisa.

Kutt kirjutas:

krizz kirjutas:Meest hoiti ikka väga kaua 1956 aastani! laidoneri ka, tahtis ju Stalin teda algul isegi Laskurkorpuse etteotsa panna. Kuid tema liigne poolameelsus ei võimaldanud seda teha.

Äkki täpsustad.

Loe: VOLDEMAR PINN, "KES OLI NIKOLAI KAROTAMM?"
--------------

Pudru ja kapsad tõesti.

Kaval ja masendav eks - iseendale mõrstukas määrata.

Aga ega selle mõrtsuka saatus polnud sugugi roosiline. Tappis teine end ise Kadriorus ära. (kuigi jah, ka selle surmaga on palju segast. Nagu ikka iga surmag).

b) kas teisel poolel on üldse põhjust seda nõudmist aktsepteerida ehk kas on sunnimehanism mis seda sunniks täide viima

Ega pole vist tõesti. Täitsa usun, et meie lääne sõbrad on sõbralikult soovitanud meil mitte seda torkida st. rumalusi teha. Mida saaks teha? Venemaa arved Läänes külmutada/konfiskeerida?
Head tahet on Venest palju tahta. meenutame - presidendi kett, tartu ülikooli vara jne.

Väikeriik on väikeriik - klähvigu või lakkugu *****, suuremad otsustavad ikka oma tahtmiste- soovide alusel! Kurb aga tõsi Peaks vist Soomega ühinema


Väikeste ainus võimalus suurele ära teha...

krizz kirjutas: Väikeriik on väikeriik - klähvigu või lakkugu *****, suuremad otsustavad ikka oma tahtmiste- soovide alusel! Kurb aga tõsi Peaks vist Soomega ühinema


Väikeste ainus võimalus suurele ära teha...

Aga kui väikeriigid tahavad hoopis omavahel klatida kes ikka see kõige väiksem on? Sama toimub miski pärast ka inimestega ja isegi siin foorumis! Kus ju ometi peaks kõigil suht sarnane eesmärk olema.

Kui Eestit ei okupeeritud 1940, siis kindlasti tehti seda 1944.
Kui 1944.aastal toimus vabastamine, mitte okupatsioon, siis samahästi toimus vabastamine ka 1941, mil õilsad aaria sõdurid vabastasid eesti rahva punastest vereimejatest.

Soobel kirjutas:Kui Eestit ei okupeeritud 1940, siis kindlasti tehti seda 1944.
Kui 1944.aastal toimus vabastamine, mitte okupatsioon, siis samahästi toimus vabastamine ka 1941, mil õilsad aaria sõdurid vabastasid eesti rahva punastest vereimejatest.

Kui mitte arvestada "vabatahtlikku" liitumist NK rahvaste vennaliku perega .
Kui 1940. a toimunu oli seaduslik oli seaduslik ka vabastamine 1944.

Karuke meil õrritab. Vist nädalavahetusel ei saanud piisavalt mett aga kui selle "vabatahtliku ühinemise" kohta faktoloogia ja argumentatsioon varnast võtta ei ole, siis jääb jah narri olukorda.

Karuke kirjutas:

Soobel kirjutas:Kui Eestit ei okupeeritud 1940, siis kindlasti tehti seda 1944.
Kui 1944.aastal toimus vabastamine, mitte okupatsioon, siis samahästi toimus vabastamine ka 1941, mil õilsad aaria sõdurid vabastasid eesti rahva punastest vereimejatest.

Kui mitte arvestada "vabatahtlikku" liitumist NK rahvaste vennaliku perega .
Kui 1940. a toimunu oli seaduslik oli seaduslik ka vabastamine 1944.

Eksid! Isegi kui 1940 lugeda seduslikuks siis sellele järgnes Saksa okupatsioon. Ja Saksa okupatsiooni lõpuga (nende lahkumisega seoses) asus taas oma ülesandeid täitma Eesti valitsus Otto Tief-i juhtimisel ja kuulutas Eesti neutraalseks. Selle kukutas sõjalist jõudu kasutades pisut rohkem kui ööpäeva pärast saabuv punaarmee. Ja see on sama vaieldamatu okupatsioon kui sakslaste oma 1941.

Tiefi taaskehtestamise teooria vastu räägib see, et tegelikult ei kontrollinud see võim territooriumi ja sisuliselt võib ka öelda, et kuna Saksa okupatsioonivõim midagi üle ei andnud siis kehtis Saksa võim kuni vene tulekuni. Juriidilistes peensustega võin mitte kursis olla.

araterl kirjutas:Tiefi taaskehtestamise teooria vastu räägib see, et tegelikult ei kontrollinud see võim territooriumi ja sisuliselt võib ka öelda, et kuna Saksa okupatsioonivõim midagi üle ei andnud siis kehtis Saksa võim kuni vene tulekuni. Juriidilistes peensustega võin mitte kursis olla.

a) okupant ei peagi midagi üle andma.
b) kontroll oli 100% selles osas mis ei olnud okupeeritud kas Sakslaste või Venelaste poolt. Neutraalne riik ei peagi lahinguid pidama.. temast käiakse ainult üle. Seda viimast nimetakse geneetilise mitmekesisuse tekitamiseks

Raske öelda kas oli või mitte. Ja seda just rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Huvitav oleks üldiselt teada kuidas defineeruvad rahvusvahelise õiguse kohaselt okupatsioon ja sõjaseisukord.
Meie hulgas ehk leidub juriste. Okupatsioon kuuldavasti eeldab sõjaseisukorda.

P.S Tief tegi muidugi mehetöö !

Echo kirjutas:Raske öelda kas oli või mitte. Ja seda just rahvusvahelise õiguse seisukohalt. Huvitav oleks üldiselt teada kuidas defineeruvad rahvusvahelise õiguse kohaselt okupatsioon ja sõjaseisukord.
Meie hulgas ehk leidub juriste. Okupatsioon kuuldavasti eeldab sõjaseisukorda.

P.S Tief tegi muidugi mehetöö !

Ei viitsi refereerida. http://www.sirvilauad.ee/?q=node/246

Muidugi okupeeriti, kuid seejärel ka annekteeriti NSVL koosseisu ja kõigile EW kodanikele anti sunniviisil NSVL kodakondsus.
See teine pool jäetakse tavaliselt rääkimata.
Okupeerimine on tavaliselt ajutine ja okupeeritud ala elanikele reeglina okupeeriva riigi kodakondsust ei anta.
Nt Iraak okupeeris ja annekteeris (muutis Iraagi üheks provintsiks) Kuveidi 1990, USA aga okupeerib Iraaki 2003-tänaseni tõenäoliselt ajutiselt ja iraaklased võivad USA kodakondsusest suu puhtaks pühkida.

Siit väike repliik, et vägivaldne anneksioon ei lõpeta ega katkesta okupatsiooni.

Jäi teema kuidagi õhku omal ajal

Terviklikkuse huvides paneks siia ka Mälksoo lingi

http://www.iuridicum.ee/public/files/Ma ... 0eesti.pdf

Lauri Mälksoo
Nõukogude anneksioon ja
riigi järjepidevus:
Eesti, Läti ja Leedu staatus
rahvusvahelises õiguses
1940. a – 1991. a ja pärast 1991. a
Uurimus pingest normatiivsuse ja
võimu vahel rahvusvahelises õiguses

Ehk siis, kes tahab oma puhkuse sisustada intellektuaalselt huvitava kirjavaraga, siis olge lahked.

Olulisemaid ja üllatavamaid lõike pole keelatud siin tsiteerida, sest vaevalt, et igaüks need 350 lk läbi viitsib lugeda.