www.militaar.net

Juhani Putkinen kirjutas:Teadmiseks, et imperialistlikul Venemaal on 23 000 MBT, 15 600 IFV, ning ca. 10 000 AMV. Igal aastal Venemaa ehitab neid juurde, vanad hoitakse ladudes.

On absoluutselt võimatu et Eestil võiks kunagi olla piisavalt rakette nende hävitamiseks.

Eesmärgiks ei peaks olema hävitada kogu siia tunginud vastane. Seda võid teha siis kui on tegemist nõrga vaenlasega. Ülekaaluka vaenlasega võideldes peab olema ettevaatlikum. Eesmärgiks võiks olla teha tema elu siin nii ebamugavaks , et ta ise vabatahtlikult pöörab otsa ringi ja lahkub. Selleks sobivadki hästi nii snaiprid, külgmiinid kui raketid. Kui rakettide puhul räägitakse suurest hinnalipikust, siis see on ju ainult raha ja alati polegi vaja kohe maksta. Tõsisema kriisi puhul on lootust saada liitlastelt relvaabi. Aga väljaõppinud mehed peavad meil endal olema. Kui meil neid ei ole, siis ei hakka ka keegi siia relvi saatma. Kui mehed on ja tehnikast jääb lihtsalt puudu, siis seda saab juurde hankida.

Ja katsugem siis end natuke tagasi hoida, et jääks ka vastaseid järele , kes tagasi pöördudes oleksid suutelised rääkima kui jube siin Eestis oli.

Kui nüüd tankitõrjerakettidest VGde jaoks tahetakse räägida, nii võib-olla väike kogus selliseid nii Viru Maleva kui ka Harju Maleva VGdele:
http://en.wikipedia.org/wiki/MBT_LAW

Võib-olla annaks kaubelda nii, et rootslased maksaksid nende hinnast suurema osa, sest nende abil kaitstakse Eestis ka Rootsit.

Soome on neid ostnud 570 000 000 EEK eest.

Kindlasti tuleks leida laskemoona ja lõhkeaine jaoks mingi lahendus et me esimestel päevadel kohe kõike ostetud maha ei mängi ja sodi seest viimaseid terveid padruneid ei otsi. Ma saan aru et rahu ajal pole mõtet moona peidikutes hoida kuna asjad kaovad ära ja suurtes ladudes on ka valvata odavam. Aga kohad kuhu peita võiks ju ikka valmis teha. Punkrite ehitamine pole ju mingi ülikallis lõbu, neid võiks olla isegi paraja varuga et kui mõni simmi moodi mees ka midagi jutustab on ikkagi peidikuid samas piirkonnas mitu ja keegi täpselt ei tea millisesse moon läheb. Kui kamina mehed oskavad oma jutu järgi mõne nädala ette ennustada kui jamaks läheb siis võiks olla selleks puhuks läbi mängitud skeem et kohe kui TUNDUB et sõda tuleb visatakse suurtest ladudest koormad peale ja kogu moon jookseb laiali peidikutesse. Rahu ajal on muidugi suurt ladu lihtne majandada aga samas ka lihtne hävitada. Ründaja seisukohast pole just kuigi meeldiv kui iga väiksema õppuse peale tuleb meil siin õppus kuidas kogu moon ladudest metsadesse kaob ja paari hea sihtmärgi asemel aja neid ladusid mööda Eestit taga.

Javelini hindadest.

Jordan is negotiating the purchase of of Javelin anti-tank missiles.

(Source: US Defense Security Cooperation Agency; issued Nov. 30, 2009)

The Hashemite Kingdom of Jordan has requested a possible sale of 1,808 JAVELIN Anti-Tank Guided Missiles, 18 Fly-to-Buy Missiles, 162 JAVELIN Command Launch Units (CLUs) with Integrated Day/Thermal Sight, containers, missile simulation rounds, enhanced basic skills trainer (EPBST), rechargeable and non-rechargeable batteries, battery dischargers and chargers, and coolant units, support equipment, spare and repair parts, publications and technical data, U.S. Government and contractor engineering and logistics personnel services, and other related elements of logistics support. The estimated cost is $388 million.

http://www.defense-aerospace.com/articl ... ordan.html

http://www.ausaredstone.org/files/CCWS% ... erence.pdf

Ma tahaks kuidagi jõuda selles teemas Juhaniga ühele lainepikkusele ja proovida argumenteerida, et poolteist tuhat raketti sellise hinnaga ei ole tänase päeva seisuga midagi tühist ja tegemist ei ole raha tuulde loopimisega. Ma ei tea kas see näide on õige, kuid Wikipedia järgi võitles Talvesõjas NSVL poolel 425,640–998,100 meest ja 2,514–6,541 tanki. NSVL kaotas 3,543 tanki. Ma ei suuda ka kõige halvemas unenäos näha, et Venemaa suudaks koondada meie idapiirile sellise koguse mehi ja tanke. Mulle tundub, et poolteist tuhat raketti (üks lask, üks tabamus) oleks üsna heidutav argument tänapäevase soomsuväe vastu.

PS Kurval kombel on eelmisel leheküljel viidatud artikkel kaasaegsetest TT-relvades kadunud, sest mehed üllitasid juba jaanuarikuu numbri. Nüüd leiab sama lingi alt MANPADS'ide artikli. Kui see kedagi huvitab, siis soovitan endale salvestada, sest peale jaanuari tuleb juba veebruar

http://www.asianmilitaryreview.com/Down ... tissue.pdf

ATGM artikli leiab nüüd aadressilt

http://www.asianmilitaryreview.com/uplo ... 347011.pdf

Paistab et sellest Javelinist ei saa kuidagi mööda. Seega ma kirjutan ka mõned numbrid:

Laskeseade ja rakett kaaluvad kokku 18,2 kg. Sissidel pole eriti meeldiv kaasas tassida kui on vaja ka igasugust muud pudipadi tassida.

Üks laskeseadeldis ilma raketita maksab ca. 125 000 USD ja üks rakett ca. 80 000 USD.

Norra ostis endale 100 laskeseadeldist ja 526 raketti kokku hinnaga üle 50 miljonit USD. Kroonides juba see on märkimisväärne number - ja ainult 526 raketti, mis ei sugugi tähenda, et nendel saaks ligilähedalgi 526 vene tanki havitatud - nad lihtsalt pole seal kus vene tankid.

Kui tahta Javelinidega nii suur hulk vene tanke hävitada kui Kaur kirjeldas, nii Javelinide peale läheks nii palju raha, et selles pole mingit tolku.

Juhani kirjutas:

Kui tahta Javelinidega nii suur hulk vene tanke hävitada kui Kaur kirjeldas, nii Javelinide peale läheks nii palju raha, et selles pole mingit tolku.

Kui kõik tankid ära hävitada, siis ei saa ju öelda, et ei olnud tolku

Norra ostis endale 100 laskeseadeldist ja 526 raketti kokku hinnaga üle 50 miljonit USD. Kroonides juba see on märkimisväärne number - ja ainult 526 raketti, mis ei sugugi tähenda, et nendel saaks ligilähedalgi 526 vene tanki havitatud - nad lihtsalt pole seal kus vene tankid.

Norrakate jaoks on see kindlasti vaid üks kiht kaitseplaanidest. Seda tulist rauda tuleks neid ka kümnest muust relvaliigist. Kust meil seda tuleks?

Üks laskeseadeldis ilma raketita maksab ca. 125 000 USD ja üks rakett ca. 80 000 USD.

Kallis ta on, pisar tuleb silma. Pisar tuleks ka paljude muude asjade peale kui tankidele pihta ei saa. Kõik taandub sellele missugune on kaitseplaan. Soomlastel on lihtne siin õpetada, et tehku need KL-mehed sissi, sest kusagil on keegi, kes kannad maasse lükkab ja kogu platsi puhtaks pühib. Kus need üksused on? Juhani räägi palun lähemalt.

Laskeseade ja rakett kaaluvad kokku 18,2 kg. Sissidel pole eriti meeldiv kaasas tassida kui on vaja ka igasugust muud pudipadi tassida.

Kui raske see Rootsi küljemiin on?

Ma peaksin peenemate TT relvade taktikaliseks eesmärgiks vastase demoralikseerimist. Demoraliseerimist selles mõttes, nagu kirjutab allolevas raamatus autor "The effects of firepower" all. Loe lõiku "Over the last hundred years ..."
Peenemad TT relvad tekitavad segaduse ja las need küljemiinid ja kasvõi M-69 korjavad platsilt oma punkte hiljem.

http://books.google.ee/books?id=4M_Q6vW ... re&f=false

kaur3 kirjutas:Kui raske see Rootsi küljemiin on?

See külgmiin on tegelikult Soome firma Hackman toodang ja kaalub 2,6 kg. Minu võib-olla veelgi efektiivsem ja vähemalt oluliselt odavam külgmiin kaalub umbes sama palju.

kaur3 kirjutas:Kui kõik tankid ära hävitada, siis ei saa ju öelda, et ei olnud tolku

Eesti kaitseeelarve on väga väike. Sellest PEAB jätkuma ka paljude teiste asjade peale kui ainult Javelinid.

Ainult Javelinidega Eestit EI ole võimalik kaitsta.

Ajateenistuses oli 8 kg "taldrik" minu alaline kaaslane metsa-jalutuskäikudel. Väljaõppe eripära - olin üks kahest jao pioneerist, kes kandsid enamust lõhkematerjali immitatsioonidest. 8 kg ei ole palju kaasas kanda, kui see on tihke tabletina ja see kandmismugavust silmas pidades õigesse kohta pakkida. Ma usun, ka neid külgmiine saaks ja võiks teha oluliselt raskemaid kui 2,6 kg. Iseasi, kas massi kolmekordistamine annaks ka kolm korda suurema effekti. Vaevalt. TT-mehed nägid oma umbes sama raskete torudega hulka rohkem vaeva, kuna need olid mahukad.

Samas ühe ükskõik missuguse sõiduki peatamiseks kulub rohkem, kui üks külgmiin, kui seda ei tehta just pisikese kitsa metsatee käänukohal, kus transpordi liikumiskiirus on väga väike. Kui vaenlase liikumist tuleb häirida suurel maanteel (ja seda tuleb kindlasti teha, et ta metsa sundida), kus kiirused on 20-25 m/s ja igasugune transport möödub ülesseatud külgmiinist 0,2 sekundiga, mis on üsna täpselt inimese reageerimisaeg, millele lisanduvad sekundikümnendikud nupulevajutamiseks, signaali levimiseks ja detonaatori käivitumiseks, peab miine panema üles jadamisi 4-5 tükki 4-5 meetrise vahega, et üks neist kindlasti tabaks.

Madis22 kirjutas:Ma usun, ka neid külgmiine saaks ja võiks teha oluliselt raskemaid kui 2,6 kg. Iseasi, kas massi kolmekordistamine annaks ka kolm korda suurema effekti.

On päris kindel, et kui vaseplaadi paksust ja löbimõõtu kasvatab ning lisab lõhkeainet juurde nii miin läbistab paksema soomuse. See minu praegune kergemiin teeb väga ilusa väikse augu 50 mm paksu terasplaati 30 m kauguselt. Seega on selge, et see läbistaks ka paksema plaadi ja kaugemalt. Täpselt sama põhimõttega saa teha ka raskema miini kui tahab.

Madis22 kirjutas:peab miine panema üles jadamisi 4-5 tükki 4-5 meetrise vahega, et üks neist kindlasti tabaks.

Vilunud õhkija kelle närvid peavad vastu saa tabamuse ka ühe miiniga, aga loomulikult kui õhkida näiteks kolm miini korraga nii on lihtsam saada tabamus.

Madis22 kirjutas:Kui vaenlase liikumist tuleb häirida suurel maanteel (ja seda tuleb kindlasti teha, et ta metsa sundida), kus kiirused on 20-25 m/s ja igasugune transport möödub ülesseatud külgmiinist 0,2 sekundiga

Täpselt sama asi on kui on vaja jahil tulistada lendavat lindu, või jooksvat põdra. On vaja arvestada kiirus ja vajutada eelnevalt õigel ajal päästikule/nupule. Sellega harjub päris kiiresti.

Kunnas kirjutas:

Näiteks sõjalises riigikaitses on meie raskuspunktiks Eesti kodanike tahe ja valmisolek riiki sõjalise agressiooni korral kaitsta. Ilma selleta ei toimu sõjalise konflikti korral peale pühendunud patriootide lühiajaliste viivituslahingute ja sissitegevuse suurt midagi. Praegu oleme kahjuks ühte kolmandikku meeskodanikest hõlmava ajateenistuse ning liiga väikese sõjaaja kaitseväega oma raskuspunkti ise ohtu seadnud.

http://www.epl.ee/artikkel/485605

Kuidas edasi? Kas:

- loodame võtta ajateenistusse 100 protsenti noormehi? Kas see on võimalik tänase trendi jätkudes? Ma kahtlen.

- kas alustame isamaaliste meeleolude tekitamise pressingut? Kas see on võimalik tänase trendi jätkudes? Võib proovida ja katseda, kuid see on üsna õrn teema, sest ühel hektel võib keegi kusagil vindi üle keerata.

- kas koondame patrioodid võitlusgruppidesse, et nad saaksid juba täna harjutada viivituslahinguid ja sissitegevust? Inimesed on olemas ja soovitan keskenduda nende inimeste väljaõppele ja varustamisele. ... ja jõuame tagasi küsimuse juurde, et mida ning kuidas nad peavad oskama (train as you fight, fight as you train). Jätkan oma joru, et max häda teevad väikesed grupid rakettidega

Üks simulatsioonimaterjal line-of-sight TOW'de kohta. Lähtudes sellest materjalis, siis on non-line-of-sight Spikega tulemus kindlasti suurusjärgu võrra parem.

http://edocs.nps.edu/npspubs/scholarly/ ... terson.pdf

http://www.rafael.co.il/marketing/news. ... docID=1431

PS avalike allikate väitel otsustasid britid ja norrakad Javelinide kasuks paljuski poliitilistel põhjustel, sest hinna poolest olevat Spike soodsam olnud. Selles valguses võtan ma mütsi maha soomlaste ees, kes ostsid oma valmiusprikaati'de TT-kompaniidele Spiked just juutidelt (vaatamata kärale, et relvad ostetakse sõdivalt riigilt).

kaur3 kirjutas: - loodame võtta ajateenistusse 100 protsenti noormehi? Kas see on võimalik tänase trendi jätkudes? Ma kahtlen.

Mida sa "tänane trend" -i all silmas pead?

kaur3 kirjutas: - kas alustame isamaaliste meeleolude tekitamise pressingut? Kas see on võimalik tänase trendi jätkudes? Võib proovida ja katseda, kuid see on üsna õrn teema, sest ühel hektel võib keegi kusagil vindi üle keerata.

Võib jah, aga enne teada ka ei saa kui proovitakse. Üldiselt tehakse Eestis(ja kogu maailmas) igasugu mainekujundust. Pole see isamaalisuse tekitamine midagi üle mõistuse käivat. Muidugi ei tohiks see tegevus väga silma paista ning peaks käima ka riigikogust eraldi. Keskerakonna viimane kampaania oli mu meelest hea näide sellest, kuidas kaasata välisspetsialiste.

mutionule.

1.

Aastas teenistusse kutsutavate ajateenijate arv – 2500 – jääb samasse või pisut suuremasse suurusjärku ka nähtavas tulevikus ning ajateenistus kujutab endast ka edaspidi reservüksuste peamist mehitamisvahendit ning värbamisvälja kaadrikaitseväelaste leidmiseks. Aastas teenima kutsutavate ajateenijate arvu kardinaalsele suurendamisele seab piirid Eesti demograafiline hetkeolukord, mistõttu väheneb kaitseväeteenistusealiste noormeeste arv.

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... 5B1%5D.pdf

2. Ka praegusel ajal on kaitsetahe hea.

Tänavu juunis pidas 77 protsenti elanikkonnast vajalikuks Eestit sõjalise kallaletungi eest kaitsta ja 69 protsenti väljendas valmisolekut ka ise riigikaitses oma oskustele ja võimetele vastavalt osaleda. Eriti kõrge on kaitsetahe eesti meeste seas, kellest oleks riigikaitses valmis osalema 84%, kuni 30 aastastest koguni 90 protsenti.

http://www.icds.ee/index.php?id=73&tx_t ... d6ea7a72e7

Küsimus on selles, et millega ning kuidas nad oma kaitsetahet teostavad?Kas neil antakse aega forumeeruda konventsionaalseks üksuseks või jäävad nad omapäi ja peavad hakkama oma kaitsetahte realiseerimiseks tegelema asjadega, mida tänasel päeval kusagil ei õpetata?