www.militaar.net

Viru JP laieneb lähiajal Kalevi JP jagu. See väeosa ja Vangla vaheline ala muutub üsna pea liiga kitsaks lähiharjutusalaks sotratele ... aga raha ja aega peaks säästma küll.
Lihtsalt teadmiseks.

Jättes kõrvale harjutusvälja siis kogu linnak on päris suure maaalaga. Ei kujuta ette kuhu Eestis selline linnak ära mahutada.

Harjutusala ei saa kõrvale jätta. Lähiharjutusala ning ideaalis ka esmane lasketiir peaks olema iga väeosa küljes või lähedal loomulikuks osaks taristust, et ei peaks igaks söösthüppeks veokitega vurisema.

Vaadake kaardilt keskpolügooni koos ohualadega+Soodlat. Umbes nii suurt maad läheks vaja soomusega brigaadi väljaõppeks. Leidke palun Eestist teine samamoodi tiheda inimasustuseta, olulise läbiva taristuta, looduskaitset mittesegav jm esmaste piirangutega ala. Ma ise pole veel leidnud.

sang kirjutas:

Jättes kõrvale harjutusvälja siis kogu linnak on päris suure maaalaga. Ei kujuta ette kuhu Eestis selline linnak ära mahutada.

Vaadake kaardilt keskpolügooni koos ohualadega+Soodlat. Umbes nii suurt maad läheks vaja soomusega brigaadi väljaõppeks. Leidke palun Eestist teine samamoodi tiheda inimasustuseta, olulise läbiva taristuta, looduskaitset mittesegav jm esmaste piirangutega ala. Ma ise pole veel leidnud.

Järgmine aasta on uus rahvaloendus tulemas aga vaadates asja 10 aasta perspektiivis on näha , kus piirkonnas rahvastik väheneb ja kus suureneb. Haapsalust kirdesse (Piirsalu), Pärnu ümbrus ja Soodla kandis tühjenemine jätkub. Nendel piirkondadel silm peal hoida. Näiteks Piirsalu võib laiendada jupi kaupa, jälle kui inimesed piirkonnast lahkuvad siis "nihutad piiri" ja 10 aasta pärast sobiv maa-ala olemas. https://www.stat.ee/ppe-74961

Asustustihedus ei näita suurt midagi. See, mis loeb, on maaomand. Kui inimesed ka ära kolivad, ei tähenda see, et eraomandis maad jääks vähemaks.

Kas üle piiri Venemaale ei saaks tulistada - neil seal inimtühja maad pea piiramatult käes? Pihkva oblast ju paras pommiauk. Polügoon/ laskeala võiks asuda vastu piiri. Peipsil võiks vastastikku dessandiõppusi korraldada. Või käia oma tehnikaga nende polügoonidel harjutamas? Venelased võiksid osaleda vastutegevuses, oleks õppus vägagi realistlik ja kasulik mõlemale poolele. Kindlasti saaks kokkuleppele, nad seal sõjardlik rahvas ja saavad naabrimehe murest kohe aru, teeniksid ka ehk veidi.

Kriku kirjutas:Asustustihedus ei näita suurt midagi. See, mis loeb, on maaomand. Kui inimesed ka ära kolivad, ei tähenda see, et eraomandis maad jääks vähemaks.

Seda küll jah aga sa ei pea selle üle muretsema mida teha nende inimestega, kes harjutusvälja alale jäävad kuna neid seal enam ei ole.
Inimesed ei pea kodust välja kolima.

Istusin 10 min maakatastris ja vaatasin, mis seis on.
........
Probleem on jätkuvalt keskpolüka suurus ja taolise väehulga puhul ka lähiharjutusalad.

Soodla harjutusvälja ja keskpolügoni vahele jäävad 99,9% RMK hallatavad alad (2570ha, peamiselt mets 1600ha), aga see on keskosas põhiliselt mülgas - Suru suursoo ja Võhma raba, RMK puhkeala (need samad Jussi järved) ja Põhja Kõrvemaa looduskaitseala koos kolme sihtkaitsevööndi ja kahe piiranguvööndiga. Lõunas vist on veidi kuivem, aga ka seal on Lille soo ja ikka jätkuvalt Põhja Kõrvemaa looduskaitseala.

Tudu, Tudulinna ja Mäetaguse kanti, Matka soo - Muraka raba - Virunurme raba - Ratva raba joonele, jäävad suuremad RMK hallatavad alad, aga see on jälle kõik valdavas osas mülgas ja jällegi on seal kõikjal mets, kaitsealad ning sihtkaitsevööndid jms.

Eks selliseid riigi omandis olevaid suuremaid alasid on veel, aga valdav enamus sellest ei oleks ilmselt sobilik polügoonide ja suuremate harjutusväljade rajamiseks.

Sohu polügoni ehitada ei ole võimalik, enamik maad peab olema ikka kuiva jalaga läbitav, et üksused saaks manööverdada. Isegi kaudtule sihtmärgiala sohu ehitada on kahtlane, keegi ei oska ennustada, paljud miinid pehme pinnase peal tegelikult lõhkevad, küll oleks soo väga hea ohuala, sest vedela soo peale inimesed eriti ei roni, v.a. marjakorjajad, kuid see on ka mõni nädal aastas sügisel ja EKJ suuremad lahinglaskmised peaksid just kevadel, aprillis-mais olema, kui mets ja soo on inimtühjad.

Leo kirjutas:aprillis-mais olema, kui mets ja soo on inimtühjad.

Optimist....

Kapten Trumm kirjutas:Eesti kaarti vaadates tundus ka mulle, et see "kolmas brigaad" saakski olla Ida-Virus, sest seal on tohutud tühjad alad ja lausa terved mahajäetud asulad.
Üks teoreetiline võimalus vältida taristu hüppelist laienemist on veel - suruda mingi valemiga väljaõppe ajateenistuses kokku 6 kuu peale ja lasta läbi sama infra 2x4000 meest. See muidugi tähendab, et see "kolmas brigaad" saab olla ainult Eesti reservbrigaad ja see tuleb ka ise relvastada-varustada (või mõni rikkam liitlane vahest käristab selle välja). Siis tuleb muidugi rohkem auru kulutada kordusõppele ja RÕKidele (kas šveitslased mitte samamoodi ei teinud).

Sellele jutule lisaks veel, et Jõhvi on 2x suurem linn oma 10 000 elanikuga kui Tapa 5500 elanikuga ja rekultiveeritud pinnas Sirgalas, millel on 30 aastase kasvamise tagajärjel keskmine mändide kõrgus u.8-10m, kindlasti parem pinnas rasketele üksustele kui Aegviidu soometsad.

Varasematest aruteludest siin on jäänud mulje, et Jõhvi linnaku lähedust Vene piirile on ette heidetud, sama on ka räägitud Võru linnaku kohta. Kas oleks siis tark liitlased sinna paigutada?

gorilla kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Eesti kaarti vaadates tundus ka mulle, et see "kolmas brigaad" saakski olla Ida-Virus, sest seal on tohutud tühjad alad ja lausa terved mahajäetud asulad.
Üks teoreetiline võimalus vältida taristu hüppelist laienemist on veel - suruda mingi valemiga väljaõppe ajateenistuses kokku 6 kuu peale ja lasta läbi sama infra 2x4000 meest. See muidugi tähendab, et see "kolmas brigaad" saab olla ainult Eesti reservbrigaad ja see tuleb ka ise relvastada-varustada (või mõni rikkam liitlane vahest käristab selle välja). Siis tuleb muidugi rohkem auru kulutada kordusõppele ja RÕKidele (kas šveitslased mitte samamoodi ei teinud).

Sellele jutule lisaks veel, et Jõhvi on 2x suurem linn oma 10 000 elanikuga kui Tapa 5500 elanikuga ja rekultiveeritud pinnas Sirgalas, millel on 30 aastase kasvamise tagajärjel keskmine mändide kõrgus u.8-10m, kindlasti parem pinnas rasketele üksustele kui Aegviidu soometsad.

Sirgalasse saabub maailmalõpp varem, kui mujale Eestisse. Meid karistatakse meie ahnuse eest veeuputusega. Esmalt täituvad kaevanduskäigud veega. Siis matab vesi hüljatud tranšeed ja lõpuks ulub vaid vali tuul üle lagedate aherainemägede ning sügavate veekraavide. Kõige selle vahel brigaad tegemas manöövreid.
https://www.envir.ee/sites/default/file ... mine-v.pdf

Kaardipealt laia pintslitõmbega vaadates võib ju tunduda, et Eestis on ruumi küll ja veel, kuid detailidesse süvenedes võib ilmneda vajadus arvestada projekti kuludesse esmapilgul märkamatuks jäävad summad. Mis ei ole väiksed. Kuivendada sood, pumbata ümber järved, rajada manööverdamise jaoks sillad, vanad kaevanduskaraavid uuesti täita ja kujundada ümber maastik ning rannajoon. Kõike seda saab raha olemasolul teha.

Ettekujutuse saamiseks võib vaadata nt Aidu veepargi osa, et missugune saab olema veetakistuste tihedus tulevikus Sirgala harjutusväljal, peale seda kui kaevandustegevus on seal lõppenud.
http://www.taevakaamera.ee/360/aidu.html
Kaardi vaade Aidule. Samasugune on Sirgala tulevik. https://www.google.com/maps/@59.31962,2 ... a=!3m1!1e3

Harjutusi saab iseenesest teha, kuid ei oleks just kõige parem koht hüpoteetilise raskebrigaadi harjutusväljaks. Mitte, et mujal Eestis oleks mingid paremad kohad varnast võtta. Ja mitte, et meil oleks raskebrigaadid järjekorras ootamas.

Ja ekstra akf kapten Trummile. Mina ei ütle, et raskebrigaad Eestisse oleks välistatud. See, mida ma ütlen on, et mõned ideed nõuavad teostamiseks väga palju raha, aega ja tööd. On sul raha? Tead sa kedagi kellel on?

Minu kriitika Kunnase artikli üle põhinebki valdavalt sealt puuduva esmase elementaarse teostatavuse analüüsi üle. Kui ise ei oska teha võib alati küsida nõu nende käest kes oskavad. Muidu on tulemuseks klassikirjand teemal „Minu unistuste Eesti“.

Kuni maailmalõpuni saab samas Sirgala piirkonda edukalt kasutada.
Pärast kaevandamise lõppu aastal 2xxx võib juba edasi planeerida, aga arvestades üldiselt tööstusmaastike restaureerimiseks kuluvaid summasid, siis ma ei näe, et polügoon seal piirkonnas oleks kuidagi eriti kulukas idee.

Harjutusi saab iseenesest teha, kuid ei oleks just kõige parem koht hüpoteetilise raskebrigaadi harjutusväljaks. Mitte, et mujal Eestis oleks mingid paremad kohad varnast võtta. Ja mitte, et meil oleks raskebrigaadid järjekorras ootamas.

Ja ekstra akf kapten Trummile. Mina ei ütle, et raskebrigaad Eestisse oleks välistatud. See, mida ma ütlen on, et mõned ideed nõuavad teostamiseks väga palju raha, aega ja tööd. On sul raha? Tead sa kedagi kellel on?

Neid vett täis karjääride alasid ei saa pidada rasketehnikale sobimatuks, kuna mujall Eestis pole järvemaastik. Mujal Eestis asendab neid tehisjärvi soo ja rasketehnikale läbimatu mets - ehk siis Eestile tüüpiline maastik, kus rasketehnikale on vähevõitu sobivaid rünnakukoridore, on ka seal. Küsimus on jah pigem selles, et kui maastikul kasvab vaid vööni rohi ja madal võsa, siis pole selle varjeomadused realistlikud.

Selle rahateema ma põrgatan samamoodi tagasi, siinses mentaalse gümnastika keskkonnas peaks rohkem keskenduma võimalustele, mitte probleemidele.

Kaardipealt laia pintslitõmbega vaadates võib ju tunduda, et Eestis on ruumi küll ja veel, kuid detailidesse süvenedes võib ilmneda vajadus arvestada projekti kuludesse esmapilgul märkamatuks jäävad summad. Mis ei ole väiksed. Kuivendada sood, pumbata ümber järved, rajada manööverdamise jaoks sillad, vanad kaevanduskaraavid uuesti täita ja kujundada ümber maastik ning rannajoon. Kõike seda saab raha olemasolul teha.

Sellest jutust ei saa eriti aru. Miks peab maastikku ümber kujundama? Rasketehnikaga tuleb ju sõdida reaalsel Eesti maastikul, mitte kunstlikul. Soomusüksus peab õppima soode vahel laveerima ja jalavägi neid seal hävitama. Palju meil siis seda stepimaastikku on? Miks seda peaks kunstlikult looma?
Kui kaevandusalad sobivad rasketehnikale, siis hakkab sealtkaudu ju kaitsekeskusest Narva maanteel meie vastane mööda minema?

trs kirjutas:Kuni maailmalõpuni saab samas Sirgala piirkonda edukalt kasutada.
Pärast kaevandamise lõppu aastal 2xxx võib juba edasi planeerida, aga arvestades üldiselt tööstusmaastike restaureerimiseks kuluvaid summasid, siis ma ei näe, et polügoon seal piirkonnas oleks kuidagi eriti kulukas idee.

Ei see ala ole seal midagi selline, nagu fotod kaevandustest arvata lubavad. Seal, kus otseselt karjääri pole, on samasugune märg segamets nagu mujal, vahepeal mõni kitsas tee. Näiteks Sirgala kaevandusalast saab praegu aimu üksikute võsast paistvate kaevandusehitiste ja betoonteede järgi. Sirgala asula ise on nagu tuumasõja järgne linn. Järgmise 20 aastaga saab praegu võsastuvatest kaevandusaladest mets.