www.militaar.net

Kui meediaväljaanne hakkab selekteerima lugusid vastavalt meelsusele, siis võib kallutatuses süüdistada. Üldiselt on tegemist sarnase teemaga nagu netikommentaariumid kui demokraatia alustala. Kes võtab arvamuslugusid või netikommentaare liiga tõsiselt, neil on kindlasti raske. Kes laseb neil oma meelsust kujundada- palju õnne! Parim võimalus on kirjutada oma arvamuslugu vastuseks. Meediaväljaanded on vägagi huvitatud igasugustest arvamustest, mis klikke võivad koguda. Kuni need ei soovita kedagi ahju ajada või muidu nilbeks ei muutu.

Manurhin kirjutas:
125000 immigranti pole USA suuruse riigi jaoks just teab mis suur arv. Natuke rohkem kui Tartu linna täis rahvast. Kuid kui juba see probleeme tekitas, mis saab siis Saksamaast kui sinna lubatud 800000 või enamgi parema elu otsijat vastu võetakse? Läheb varsti kodusõjaks?

Arvesta sellega et nad ei saabunud üle terve USA vaid tulid ühte piirkonda, Floridasse. Pmst kohalik allmaailm võeti üle, "reeglid" kirjutati ümber ja pärisameeriklaste elukvaliteeti ja turvatunnet seal tabas märgatav pauk. Seda kuni omakorda kolumbialased tõestasid et kuubakad olid siiski julmuse poolest sotsialistlikud amatöörid.

See, et käpardlikel kampaaniatel ei pruugi olla tulemust või et see tulemus võib olla vastupidinegi, ei muuda kampaania toimumise fakti.

Kallutatus tähendab ühe poole eelistamist. See võib tõepoolest seisneda ka lihtsalt mugavuses - avaldame seda, mida kätte saame. Näiteks, kui meile igapäevaselt kirjutavad Lisette Kampus ja "Russia Today", miks ei võiks me siis neid iga päev avaldada? Kvaliteetväljaande toimetuses aga mõeldaks järele, miks see ikkagi nii on, et need lugupeetud isikud meiega katkematult korrespondeerivad.

Viimaste aastate Eesti ajakirjandusest on paraku suur hulk näiteid ka ajakirjanike endi ebaneutraalsest kõnepruugist, mis muudab mugavusargumendi natuke kahtlaseks.

-

Kui ma nüüd ei eksi, siis oli vähemalt ühe Eestis enne sõda ilmunud ajalehe päises ka varjamatult üles tähendatud, millise erakonna vaimus seda välja antakse...

Jaanus2 kirjutas:Postimees ei ole päris lootusetu, viimasel ajal on ilmunud ka tõsisemaid lugusid sellest, kuidas asi tegelikult on ja et kõik ei ole päris tore. Arvamuslugudest - eile oli Merle Jäägeri arvamus sellest, et ahjualused on jõudnud Euroopa südamesse.

Euroopa tuuled hakkasid muutuma... ja vastavalt sellele ka meie ajakirjanduse toon

Demagoogia on see, kui lugeda mingi kampaania toimumine ilma sellele objektiivselt viitavate tõenditeta iseenesestmõistetavaks. Ma ütlen veel kord, et kui leiab tõestust mingi kampaania toimumine, siis on võimalik välja selgitada selle eesmärgid ja käima lükkajad ning nende motiivid.
Ma parem ei kommenteeri seda, mida ma arvan Lisette Kampuse nägemisest masse vormiva arvamusliidrina.

-

Selle kohta ei oska öelda muud, kui tsiteerida skeptilise mõtlemisega inimeste lemmiklauset: kui keegi näeb välja nagu part, ujub nagu part ja prääksub nagu part, ju ta siis ikka part on.

https://en.wikipedia.org/wiki/Duck_test

Ehk siis meie siin pole uurimisasutus, mis tõendeid kogub ja motiive välja selgitab. Mulle isiklikult piisab, kui lähtuda mõistuspärastest eeldustest ja aktsepteerida, et mõnikord võib niimoodi eeldades tõepoolest ka pange astuda. Ma loomulikult möönan seda ka oma hinnangu puhul Eesti ajakirjanduses viimastel aastatel ilmnenud kallutatusele ja olen juba öelnud, et sihipärastele kampaaniatele allumise kõrval on ka muid enam-vähem usutavaid seletusi - alustades lihtlabasest küündimatusest. Avalikkuse sihipärase mõjutamise katsetele viitavate tähelepanekute hulk on siiski märkimisväärne, mistõttu ei loobu ma sellest kui kõige tõenäolisemast hüpoteesist.

Kui sa pead seda mõtet demagoogiliseks, mis siis ikka. Ega me veel sellepärast tülli lähe.

Jättes valikuteks kallutatus või küündimatus, kasutad järgmist demagoogiavõtet. Mina samuti selle pärast tülli ei lähe, aga mind huvitab see natuke tõsisemalt, sest kui eksisteerib reaalne muster, mis näitab meedia kallutatust ja viitab sellele, et kellelgi on kusagil tagatoas võimu osta omale propagandat, siis mind paneb see muretsema. Mis sellisel juhul takistab järgmist kampaaniat ostmast Kremlil või ISIS-el. Kui aga kampaaniat ei eksisteeri, siis oleks ehk aeg sellest üle saada ja keskenduda mingite konstruktiivsete argumentide loomisele ja vastase argumentide ümber lükkamisele, mitte lihtsalt vastaspoole ründamisele.

trs kirjutas:Jättes valikuteks kallutatus või küündimatus, kasutad järgmist demagoogiavõtet.

See ei vasta tõele - kirjutasin "alustades lihtlabasest küündimatusest". Palun loe tähelepanelikumalt postitusi, millele vastad.

EDIT:

kui eksisteerib reaalne muster, mis näitab meedia kallutatust ja viitab sellele, et kellelgi on kusagil tagatoas võimu osta omale propagandat, siis mind paneb see muretsema

Kooseluseaduse puhul möönis kallutatust ka Tammu Tammerk:

Nõus on Tammerk Priit Pulleritsu öelduga, et ajakirjandus on asunud kooseluseadust toetama. "Juhtkirja tasandil on suured lehed seda teinud, pilt on selge. Ajakirjanduseetiline probleem on aga selles, et ka uudistekajastus on sageli kaldu kooseluseaduse toetamise poole. Ilmuvad piinlikult propagandistlikud uudislood näiteks kooseluseaduse vastaste meeleavalduse kohta Toompeal. Mõnest artiklist või Päevakaja käsitlusest saab vaid katkendliku või kallutatud ülevaate Toompeal toimunust. Siis pole imestada, et kohal mittekäinud inimesed ütlevad, et meediast jääb mulje, et seal peamiselt räusati".

"Sündmuskajastuse ABC juurde kuulub neutraalne ülevaade põhifaktidest: korraldajate seisukohad, peamised kõlanud vaated, osalejate arv, üldine õhkkond. Lisaks reportaažlik element: osalejate arvamused ehk rahva hääl, naljakad ja erandlikud juhtumised jne. Kui need viimased aga muutuvad uudistes domineerivaks, jääb rahvas ilma adekvaatsest pildist. Uudistekajastuses ja arvamusplatsi jagamisel võiks uuesti tasakaalu põhimõtet rohkem austada," lisas Tammerk.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=69899515

Põgenike teema kohta pole minu teada professionaali sulest sellist üldistust veel tehtud. Kuna kirjutatud on palju, siis nagu kord ja kohus seda sulle ära tõestada koos statistika, ilmumissageduste ja kõige muuga oleks peaaegu et bakatöö. Seni, kuni keegi leiab aega sellega niimoodi tegeleda, tuleb rahul olla parditestiga selle tõenäosuslikes piirides.

Aga endiselt on tõendamata meedia kallutatus viimastel aastatel.

-

Aga vahelduseks ka natuke reaalsust: Horvaatia on sulgenud enamiku piiripunkte Serbiaga, immigrante juurde võtta ei taheta, pigem lastakse praegustel lihtsalt edasi jalutada. Ungari plaanib Rumeenia poole samuti aia ehitada, Rumeenia kutsus Ungari saadiku vaibale. Serbia on samuti üks neist, kes eriti kõva häälega Ungari veekahuripoliitikat kritiseerib. Ilmselt on üheks põhjuseks see, et hakatakse tunnetama, et pagulased jäävad Serbiasse toppama ja sellest saab Serbia jaoks kena humanitaarkatastroof. Samal ajal ootab mõni tuhat immigranti Türgist Kreekasse laskmist. Keegi neid loomulikult sinna lasta ei kavatse. Samal ajal on Austria-Saksa piiril sisse viidud piirikontroll põhjustanud kohati 5+km järjekorrad. Selles valguses on ilmselt huvitav ka meie "kallutatud" Delfist läbi käinud artikkel PPA valmisolekust läbi Eesti liikuvaid pagulasi rajalt maha võtta ning uudis ka selle kohta nagu oleks väidetavalt tabatud Poolas Eesti autojuhte immigrante vedamas. Kuna Soome vantsib Rootsist ka omajagu illegaale, siis võib Soome samuti piirikontrolli kehtestada ning mitte ainult Rootsi suunas. See tähendaks automaatselt, et ainuke mõistlik lahendus Eesti jaoks oleks taastada piirikontroll Läti suunal, kus meil aga on kohati selline teoreetiline see piir. Hetkel küll ei paista sealt poolt veel mingit suurt rännet siia poole.

trs kirjutas:Selles valguses on ilmselt huvitav ka meie "kallutatud" Delfist läbi käinud artikkel PPA valmisolekust läbi Eesti liikuvaid pagulasi rajalt maha võtta ning uudis ka selle kohta nagu oleks väidetavalt tabatud Poolas Eesti autojuhte immigrante vedamas.

Kusjuures ma ei usu, et "Delfi" jooksvad välisuudised oleks eriliselt kallutatud. Seal kribatakse üsna valimatult kõike eesti keelde ümber, mis maailma suurtest ajakirjanduskanalitest lahmab ja seal aetakse ka kõige rohkem klõpse taga. Selle rubriigi õnnetused tulenevad pigem hirmsast tambist, mis seljas on, kõmuteemade eelistamisest ja vähesest allikakriitikast ("suurte" vead jõuavad ka siia). Pagulasteema on kahtlemata saanud kõmuteemaks ja on näha, et pagulastega seotud kõmulisi ekstsesse kajastatakse viimasel ajal meeleldi.

Eesti uudistega on keerulisemad lood.