www.militaar.net

Viiskümmend kirjutas:Drooninduses oleme me tegelikult esirinnas: http://geenius.ee/uudis/jalle-esirinnas ... roopa-riik

Tore-tore aga ega vastase (väike)droonile käsirelvadest pihta niisama lihtsalt ikka ei saa

Mis (kõik koos) viibki mõtte sellele, et oleks jälle aeg laskeväljaõppe eeskirja tsipa täiendada - nimelt mõned uued spetsiaalsed drooni-allalaskmise harjutused (automaadid + kuulipildujad) oleks sinna vaja juurde disainida

Need harjutused peaks välja töötama Erioperatsioonide väejuhatus - neil nagunii käsi juba valge.. Mis üksused (ja kui suures mahus) neid laskeharjutusi tegema hakkavad - see on pärastise otsustamise küsimus.. Mis kinni ei jää, saab kinni löödud

Kui inimestel igav on ja aega palju, siis miks mitte paugutada. Tõenäoliselt on ainukesed realistlikud lahendused droonide tõrjumiseks siiski mingid segajad jms.

Eks see Norra info avaldamine meedias oli kriitiline sündmus, mis olukorda pääsmatult muudab. Käärid ametliku retoorika ja küllaltki hästi põhjendatud Norra ajakirjanike argumentide vahel on osutunud liiga suureks. Selles mõttes oli positiivne, et meie poliitiliine juhtkond adus sündmuse olulisust (ei ole päris kuu pealt kukkunud), Ilmar Raag lükati tanki ja saadeti ajakirjanduse veskitega donkihotlikku võitlust pidama. Kastaneid tal tulest välja tuua päriselt ei õnnestunud- ikka juhtub, loodame et sellest õppetunnist nüüd ka õpiti.

Kui nüüd laiemalt vaadata ,siis on valitsusel kaks teed: kas paanika kartuses jätkata riigi turvalisuse seisukohalt oluliste infokildude varjamist või vaadata tõele silma ja olla võimaluste piires aus oma riigi kõrgema võimu kandja- rahvaga.

Esimese variandiga kaasneb suhteline valitsusmugavus, mida võib võrrelda pea liiva alla peitva jaanalinnu omaga. Samas aga ka risk infoleketeks - mis infoajastul on oluliselt kõrgem kui varem- ja selle järel on olukorda kolm korda raskem kontrollida (kui üldse). See on meie valitsuse hetkepoliitika ja Raagi katse Status Quo-d säilitada oli ilmne. Eks igaüks võib ise hinnangu anda, kui edukas see katse tegelikult oli.

Teise variandiga, avalikustamisega võimaluste piires, kaasneb kohustus koheselt adekvaatselt reageerida, soovitavalt veel ennem kui asi avalikustatakse. Lisaks võib kaasa tuua ebastabiilsust ühiskonnas, eriti halvast läbimõeldud kommunikatsiooni korral. Samas tõstaks see usaldust valitsuse vastu ja risk analoogseteks paanikalaineteks on pea olematu. Sellist lähenemist viljeles päris tulemuslikult üks meie kaitseministritest, Urmas Reinsalu. Sai kohati küll omadelt ka peksa, aga nii mõnigi mõeldamatu asi sai võimalikuks.

Peale Mikseri võimulesaamist tekkis minul küll personaalne vimm selle sotsiaaldemokraatliku "poliitiku" vastu, just sellise üleoleva salastamise stiili pärast. Reinsalu võis vähemalt selles usaldada, et ku iasjad päris halvaks lähevad, ütleb ta selle ausalt välja. Mikser, krt, võib vabaduse salaja maha mängida, uttu tõmmata ja lasta arved ülejäändu rahval kinni maksta. Võib-olla olen ma paranoiline/emotsionaalne, aga ma näen samasugust "valitsejaülbust" Hanso silmades, kaitseteemadel rääkides. Mehed sotsiaaldemokraatide hulgast, mis teil viga on? Ei suuda omaenda rahvast kõige olulisimates küsimusteski usaldada?!? Mida te, krt, ronite sinna võimu Parnassile, meie eludega mängima...

Elik teadmatus on kõige hullem ja see on viljakas kandepind mistahes paanikale. Minult on viimasel ajal palju kordi küsitud, mis kasu ma sellistest teadmisest saan? Väga palju, ma saan vähemalt ise midagi oma pere heaks ära teha. Kasvõi kotitäi tangu sahvrinurka, et häda korral midagi lastele kõhtu pista. Aga mida riik on selle heaks täna ära teinud? Mis seisus on meie strateegilised reservid? Kuidas toidetakse ja kaitstakse minu naist ja lapsi, kui mina pean püssitoru käes, kaevikus vaenlase pihta põmmutama? Kusjuures, valikut ju pole, surma võid saada kas kaevikus või sinna minekust keeldumise korral. Ja kui omad seda ei teha ei jõua, siis teevad sedasama vallutajad. Midagi ei muutu, kui et püssitoru tuleb siis teises suunas keerata. Lihtsa eesti mehe valikud läbi aegade...

Seega saab see üks neetult väikeste võiduvõimalustega mäng olema, väga halbade ja veel halvemate valikutega. Ma arvan, et ma väärin vähemalt ausaid vastuseid, võimalikult objektiivset ülevaadet olukorrast. Ja poliitikud ei peaks võtma vastutust asjade eest, mida nad kontrollida ei suuda. No ei ole jumalad, ei ole eksimatud- andke siis vähemalt võimalus end ise kaitsta...

Droonide tabamiseks visuaalse nähtavuse kaugusel (mõnisada meetrit) on sobiv riist MG-3 topeltseade, laskekiirus 40-50 lasku sekundis. See võiks luua droonile ohtliku tiheduse.
Automaatidest ja lihtsalt paarimehe õlalt lastava KP puhul on probleem suurevõitu hajuvus ja sellest tulenev väike tuletihedus "sündmuskohal", mis muudab omakorda drooni tabamise keerukaks. Ukrainas on kasutatud nt jao/rühma koondtuld ja on sedasi ka droone alla lastud.

Borja kirjutas:Need harjutused peaks välja töötama Erioperatsioonide väejuhatus - neil nagunii käsi juba valge.. Mis üksused (ja kui suures mahus) neid laskeharjutusi tegema hakkavad - see on pärastise otsustamise küsimus.. Mis kinni ei jää, saab kinni löödud

Käisid ju meie õhutõrjujad kuskil Lätis samalaadsete asjade pihta paugutamas, asi see siis järgmiste suurõppuste raames siin Eestis ka õhutõrjujatele väliõppused korraldada (eelnevalt võiks ka Vene KM-le vastava kutse saata nende droonide osalemiseks antud üritusel ).

Kui nüüd laiemalt vaadata ,siis on valitsusel kaks teed: kas paanika kartuses jätkata riigi turvalisuse seisukohalt oluliste infokildude varjamist või vaadata tõele silma ja olla võimaluste piires aus oma riigi kõrgema võimu kandja- rahvaga.

Kui need saladused hiljem kuskilt wikileaksist pinnale ujuvad, siis see süvendab veelgi rahva umbusku riigivõimu suhtes (mis pole meil just ülearu kõrge niigi). Näe-valetavad.
Kui Kuperjanovi pääslat ründavad mingid bandiidid ja valvemeeskond avab tule nende pihta, kas siis tuleks asi avaldada (kus tegijaid seal nägijaid) või mitte?
Puhtalt analoogne case. See, et EOG tule avas, ei pea ju mainima, lihtsalt - kaitseväelased avasid tule ja thats it. Kas eriväelased, lennuväelased või tankistid - pole tähtis.

Ma arvan, et ma väärin vähemalt ausaid vastuseid, võimalikult objektiivset ülevaadet olukorrast

Tuleb nõustuda, mulle ka ei meeldi, et riigivõim mind rumalaks peab, kes ei saa aru, mis toimub.

ermot kirjutas:Peale Mikseri võimulesaamist tekkis minul küll personaalne vimm selle sotsiaaldemokraatliku "poliitiku" vastu, just sellise üleoleva salastamise stiili pärast. Reinsalu võis vähemalt selles usaldada, et ku iasjad päris halvaks lähevad, ütleb ta selle ausalt välja. Mikser, krt, võib vabaduse salaja maha mängida, uttu tõmmata ja lasta arved ülejäändu rahval kinni maksta. Võib-olla olen ma paranoiline/emotsionaalne, aga ma näen samasugust "valitsejaülbust" Hanso silmades, kaitseteemadel rääkides. Mehed sotsiaaldemokraatide hulgast, mis teil viga on? Ei suuda omaenda rahvast kõige olulisimates küsimusteski usaldada?!? Mida te, krt, ronite sinna võimu Parnassile, meie eludega mängima...

Muus osas nõus, IRL tõesti vahel irdub koorist, aga siin ei ole sotsiaaldemokraadid mitte üksi. Vaadates, kellele allub strateegilise kommunikatsiooni nõunik ja ajalehe Postimees seisukohti ja varasemat meelsust, siis ma ütleks, et täpselt sama liini hoiab valitsuses Reformierakond. Erakond, mis võitis valimised turvalisust lubades. Lubadust on vaja ju pidada. Seepärast tundub mulle ka kogu see strateegilise kommunikatsiooni valdkond väga küsitav balansseerimine riigi ja parteide huvide vahel.

Kapten Trumm kirjutas: Kui Kuperjanovi pääslat ründavad mingid bandiidid ja valvemeeskond avab tule nende pihta, kas siis tuleks asi avaldada (kus tegijaid seal nägijaid) või mitte?

Suht lihtne. Pressinupuke stiilis "Tekkis ootamatu tulevahetus, ründajate plaanid nurjati. Ründajad lahkusid sündmuskohalt kannatanud kaasa võttes, asjaolude uurimisega tegeleb politsei. Täiendav info edastatakse peale juurdluse lõppu".

Üks asi, mida vist kiputakse unustama sellise rahuajal valangute andmise osas on see, et need kuulid võivad hiljem kuskil mittesoovitud kohta langeda. Kas kuul tõesti kaotab paari kilomeetri kohta nii palju energiat, et inimkehaga põrkudes midagi kahju ei tee? Eriti kui räägime siin tervetest MG lintidest?
Sellepärast pooldaksin pigem mitteletaalseid vahendeid droonide alla toomisel (kui ei ole teada tsiviilisikute paiknemine laskesektori suunas nt 2-4 km).
Nagu varasemalt juba kirjutasin, siis kas nt Robinsoni või kaugjuhitava õhutõrje õppe sihtmärgiks kasutatava lennuki sarnane vahend, millel mingi võrgu moodi asi kõljes?

Käisid ju meie õhutõrjujad kuskil Lätis samalaadsete asjade pihta paugutamas, asi see siis järgmiste suurõppuste raames siin Eestis ka õhutõrjujatele väliõppused korraldada (eelnevalt võiks ka Vene KM-le vastava kutse saata nende droonide osalemiseks antud üritus

..no küllap saad sa isegi aru, et meie tublid õhutõrjujad (a) katavadki vaid mikroprotsendi meie relvajõust ning (b) nende ülesanne ongi kobedamat staffi tõrjuda - mistap (c) droonitõrje küsedes me õhutõrjeväeliigist küll ei räägi

Üks asi, mida vist kiputakse unustama sellise rahuajal valangute andmise osas on see, et need kuulid võivad hiljem kuskil mittesoovitud kohta langeda.

..täiesti nõus aga küllap nõustud ka sina, et olukordade ja olukordade vahel on vahe - et linna ääres (ja linna poole) ei kõmmuta aga vat kuskil võpsis (ja soo poole) võib ja peab otse mõnuga andma

No tegelikult nende ohualade määramise kohta on olemas spetsiaalne metoodika ja taolistel puhkudel tuleb need objektide kohta ka teha. Vastavalt sellele ka tõrjemeetmed.
Robinsonilt võrkude viskamine pädeb ehk Ämari või äärmisel juhul Paldiski kohta, mujal on reaktsiooniaeg liiga pikk ja meede ise liiga kulukas, ilmselt on kõige mõistlikum lahendus mingi 500 euroste droonide kasutamine rammimiseks.

MG-d on meie sõjaväe infra tingimustes jah pigem kasutamiseks metsas või merel.
Õhutõrjerakettide kasutamine on suisa overkill ja neil on ilmselt probleeme ka vähe soojuskontrastsete pisidroonide tabamisega (need käivad elektriga ja soojust eriti ei teki, erinevalt sisepõlemismootori või IR majakaga droonidest, mida kasutatakse ÕT laskmistel, millel on korralik soojusjälg).

Borja kirjutas:

Käisid ju meie õhutõrjujad kuskil Lätis samalaadsete asjade pihta paugutamas, asi see siis järgmiste suurõppuste raames siin Eestis ka õhutõrjujatele väliõppused korraldada (eelnevalt võiks ka Vene KM-le vastava kutse saata nende droonide osalemiseks antud üritus

..küllap saad sa isegi aru, et meie tublid õhutõrjujad (a) katavad vaid mikroprotsendi meie relvajõust ja (b) nende ülesanne on kobedamaid asju tõrjuda, mistap (c) droonitõrje küsedes me õhutõrjeväeliigist ei räägi

UKR-s toimiski selline asi nagu jalaväe õhutõrje. See võis toimida täiesti sõltumatult igasugu peentest "õhutõrje võrkudest", see seisnes nii jalaväeüksustele kantavate ÕT rakettide andmises kui ka käsirelvadega droonitõrjes. Tuld avati mulle arusaadavalt oma äranägemise järgi.

Meenutaks veel hollandlaste droonikotkaid. Neid aeglaseid põristajaid püüavad nad edukalt. Eestis on palju merikotkaid ja mõned võiks droonitõrjeks välja õpetada (loomakaitsjad hakkavad muidugi vinguma). Igati targad linnud, kindlasti saaksid selgeks, ülalpidamine pole ka kulukas.

Õhutõrjevõhikuna tundub mulle, et eks droonitõrje võime ole ka sõjas vajalik. Suure kaudtuletoetusega ründavaid soomukiile ei saada ülevalt enam mitte niiväga Mistralitele kättesaadavad kopterid, vaid UAV-de parv, mis infrapunasega ka kõik varitsused üsna tõenäoliselt kaudtulele tampimiseks avastab, teisalt Mistrali jaoks on neid liiga palju ja nad on liiga odavad.

Iseenesest, kui efektiivsed oleks droonide vastu meie vanad Sergeid?

Venelaste uus, praegu veel katsetamise faasis uus ja moodne sõjapidamisviis on "mittekontaktne sõda", mida demoti kogu maailmale Süüriast.
See seisnes siis mehitamata luurevahendite massilises kasutamises ning sealt saadava info põhjal lennuväe ja suurtükiväe tulelöökide võimalikult täpses andmises, elavjõudu ja soomustehnikat võimalikt vähe ohtu seades. See pole nii äge kui USA-l, aga kindlasti nad arendavad seda ja tase tõuseb veelgi. Mittekontaktset sõda demos USA viimati Iraagis 2003, kui Saddami armee diviisid purustati praktiliselt kaotustega (suurema osa kaotusi põhjustasid tehnilised rikked ja sissirünnakud). See oli võimalik nii, et kui jalavägi ja soomus jõudis kontakti, oli vastase võitlusvõime ja moraal juba suuresti hävitatud.

Meie siin valmistume endiselt selleks, mida idanaaber kasutas Gruusias - kontaktseks sõjaks. Kuidas tulla toime idanaabri mittekontaktse tegevusega, on meil suuresti lahendamata probleem. Kui ehk õhuruumi löövad liitlased puhtaks, siis maastikule maskeeritud arvukate kaudtulesüsteemidega on märksa keerukam ja kui me efektiivset droonitõrjet teha ei suuda, siis meid hävitatakse nii, et me ei näegi vastast.