Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
. Ja ketis on tüübid lihtsalt tööohutuse mõttes. Toitlustus ja muud lõbud vastavalt töötulemustele. Kui kõik pagulased ja illegaalid sedasi tööle kupatada, saaks neljarealine tee mõne aastaga valmis. Või siis ei saaks, kuna pagulastel tuleks kohutav koduigatsus peale ja illegaalide mälu värskeneks kui imeväel.Ka kiiver ja relv peaksid olema pigem venelastele omased. Kiire googeldus näitas järgmist. Ehk siis kiircopy wikipedia pildist.Harku mässule lisaks veel üks asi: artikli "Mäss" Harku kinnipidamiskeskuses - politsei valetas, minister lükati tanki juurde on pandud pilt, millel Eesti politsei eriüksuslase varrukal ilutseb Venemaa FSB terrorismieriüksuse Alfa embleem (!!!)
Rauno Ruus, islami õigusteaduse tudeng Eesti Päevaleht kirjutas:Šariaat Eestis? Islamiseadustest oleks üle võtta nii mõndagi positiivset
Islamiusu põhimõtete laiem omaksvõtt poleks sugugi tingimata halb.
On 2078. aasta. Eestis valitseb islamiseadus šariaat. Tüdrukud ei käi koolis, Eesti kaitseväes on loodud pommivööde eriüksus, tänavatel patrullib usupolitsei, kes kontrollib joonlaudadega, et meeskodanike habemete pikkus ei oleks alla normi. Meie ühiskonnas islami pärast tekkinud üldise paanika valguses tundub, et just selline on paljude inimeste ettekujutus tulevasest Eestist.
Tegelikult ei ole eelmainitu reaalsus isegi kõige konservatiivsemates muslimiriikides. Ent need, kes püüavad inimesi islamiga hirmutada, maalivad šariaadist just sääraseid näiteid kasutades võimalikult koleda ja võika pildi, lisades muidugi näiteid ebainimlikest karistustest, mida šariaat endaga kaasa pidavat tooma. Šariaadist räägitakse väga valikuliselt ja provokatiivselt, tuues esile ainult selle kõige rohkem vaidlust tekitavad küljed ja jättes kõik ülejäänu mainimata. See on väga eksitav, sest šariaat ei tähenda ainult islamipärast kriminaalseadustikku, vaid kujutab endast laialdast reeglite kogumikku, mis hõlmab inimeste elu nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.
Kellelgi pole põhjust karta, et näeb tulevikus Eestis šariaadi kehtestamist. Küll aga on šariaadis mõndagi, millega tõenäoliselt paljud eestlasedki nõustuksid ja mille rakendamisest oleks kasu kogu Eesti ühiskonnale.
Kasulik alkoholikeeld
Esimese asjana sobiks Eesti puhul rääkida šariaadi karmist alkoholipoliitikast. Tean, et alkoholi täielik keelamine on äärmiselt vastuoluline. Ent kui igaüks, kes seda lõiku loeb, võtab hetke ja mõtleb siiralt, kui suur on alkoholi väikse positiivse küljega võrreldes sellest ühiskonnale tulenev kahju, siis võib kergesti mõista, et kokkuvõttes oleks elu ilma alkoholita parem.
Šariaadist räägitakse valikuliselt, tuues esile kõige rohkem vaidlust tekitavad küljed ja jättes ülejäänu mainimata.
Kindlasti tahetakse siinkohal vastu vaielda, et üleüldine alkoholikeeld tähendaks inimeste vabaduse piiramist. Mingis mõttes see tähendakski seda, kuid riik peabki vahel ühiskonna kui terviku huvides üksikisiku vabadust piirama. Näiteks tähendab ka maanteede kiiruspiirang 100 km/h tegelikult inimeste vabaduse piiramist. Igaüks ei teeks ju avariid ka näiteks 150 km/h sõites, kuid üldsuse huvides ja tõenäolise kahju ennetamiseks on valitud just selline piirkiirus.
Kui nüüd mõelda, kui palju süütuid inimesi on Eestis hukkunud roolijoodikute tõttu, kui paljud naised ja lapsed kannatavad iga päev pereisa vägivalla all, mille üks peamisi võimendavaid tegureid on pahatihti just alkohol, ning kui palju koormab alkoholist tingitud haiguste ja muude probleemidega tegelemine meie sotsiaalsüsteemi, siis oleks ju igati mõistlik neid probleeme šariaadist eeskuju võttes karmi alkoholipoliitikat rakendades ennetada.
Surmanuhtluse mõju
Kindlasti oleks meil eestlastena palju õppida ka islami kriminaalseadustikust. Kahtlemata mängib kuritegevuse vastu võitlemises tähtsat osa ennetustöö. Ent mõnda inimest ei hoia kuritöö sooritamisest eemale muu kui teadmine, et vahelejäämise korral ootab teda ees äärmiselt karm karistus – miks mitte mõne kuriteo puhul ka surmanuhtlus.
Siin vaidleksid mõned vastu, et surmanuhtlus ei sobi kokku euroopalike ega demokraatlike väärtustega. Aga tasub märkida, et USA, üks demokraatlikumaid riike, on ka üks suurimaid surmanuhtluse täideviijaid.
Maailmapanga kodulehel kirjutatakse ka, et islamipangandus aitab kaasa majanduslikule stabiilsusele.
Samuti väidetakse, et surmanuhtlus on ebainimlik, barbaarne jms, kuid enamasti tehakse seda üksnes siis, kui kuritöö jääb inimesest kaugeks ja see ei puuduta teda otseselt. Aga kui kuritegu pannakse toime meie lähedase vastu, näiteks vägistatakse ja tapetakse me ema, tütar või õde? Kas siis jääksime rahule sellega, et tapja mõistetakse ainult mõneks aastaks vangi, kusjuures peetaks teda ülal maksumaksja, ka meie raha eest?
Siinkohal on sobilik täpsustada, et kuigi levinud arvamuse järgi karistatakse islamiseaduse kohaselt ka vägistamise ohvrit, siis tegelikkuses karistatakse šariaadi järgi ainult kuriteo sooritajat, vägistajat.
Eeskuju majanduses
Isegi majandusküsimustes võiksime pöörduda just šariaadi poole ning rakendada majanduse stabiilsust soosivat ja maailmas (sh lääneriikides) üha rohkem populaarsust koguvat islamipangandust.
Maailmapank kirjeldab oma kodulehel islamipangandust järgmiselt: „Islamipangandus on omakapitalil põhinev, varadega tagatud, eetiline, jätkusuutlik, keskkondlikku ja sotsiaalset vastutust kandev pangandus.” Tavapankadest eelkõige intressidest eemale hoidmisega eristudes tuli islamipankade eelis tavapankade ees hästi esile 2008. aasta globaalse majanduskriisi ajal.
Maailmapanga kodulehel kirjutatakse ka, et islamipangandus aitab kaasa majanduslikule stabiilsusele. „Kui 2008. aasta globaalne finantskriis laastas finantssüsteeme kõikjal maailmas, jäid islami finantsinstitutsioonid suhteliselt puutumata. Neid kaitsesid nende tegevuse aluseks olevad põhimõtted: riskide jagamine, finantsvõimendusest ja spekulatiivsetest finantstoodetest eemale hoidmine.”
Need on ainult mõned näited šariaadi külgedest, millest tavaliselt palju ei räägita ja mille kasvõi osalist rakendamist tasuks ka Eestis kaaluda. Usun, et meil on üksteiselt palju õppida. Kui teeksime seda eelarvamusi kõrvale jättes, saaksime kindlasti muuta elu Eestis meie kõigi jaoks paremaks.
See läheks kulukamaks kui kopa tellimine. Kas vahe maksad sina kinni?Manurhin kirjutas:Võiks ju parem nad näiteks kümnekaupa jalgapidi ketti panna, labidad pihku pista ja saata Tallinn-Tartu-Luhamaa teed laiendama.
Ja kui murjanid mittemidagi tehes lihtsalt maksumaksja raha raiskavad, kas see on odavam? Tahavad süüa ja sooja tuba - tehku ka tööd. Kui labidatöö nii kallis on, eks korjaku siis kasvõi teeservadest prügi või pühkigu tänavaid. Liiter nõgesesuppi peaks ikka kütuseliitrist vähe odavam olema vist? Või jälle mõni rahvusvaheline konventsioon ei luba? Eestil oleks juba ammu aeg ennast riigina kehtestama hakata. Arenenud riikidest nt. USA-s ja Jaapanis eksisteerib muuhulgas ka surmanuhtlus ja keegi suuremat ei kobise.Kriku kirjutas:See läheks kulukamaks kui kopa tellimine. Kas vahe maksad sina kinni?Manurhin kirjutas:Võiks ju parem nad näiteks kümnekaupa jalgapidi ketti panna, labidad pihku pista ja saata Tallinn-Tartu-Luhamaa teed laiendama.
kas islamipanganduse eesrindlikkus pole mitte selles, et tegemist on intressivaba laenuga. samas , laenu sõlmimisel , lepitakse kokku ´´kingitus´´ /´´lepingutasu´´ jms., mis on juhuslikult samas skaalas muu maailma intressidega...Taurus kirjutas:Surmanuhtluse "humaistlikust ja parandavast" mõjust rääkides võiks Rauno ka ära mainida, et ususalgamine on moslemile surmanuhtlusega karistatav. Kui sedasama ka kristluses rakendataks kas ka sellisel juhul oleks lugupeetav tolerant nööriga rahul?
Islamipangandus töötab miskipärast ainult naftaga hästivarustatud islamimaades ja isegi neis kipub "vasakule" vedama...
Jah, on küll odavam. Eriti kui nad sellise dieedi peal on, nagu artiklis kirjeldatakse.Manurhin kirjutas:Ja kui murjanid mittemidagi tehes lihtsalt maksumaksja raha raiskavad, kas see on odavam?Kriku kirjutas:See läheks kulukamaks kui kopa tellimine. Kas vahe maksad sina kinni?Manurhin kirjutas:Võiks ju parem nad näiteks kümnekaupa jalgapidi ketti panna, labidad pihku pista ja saata Tallinn-Tartu-Luhamaa teed laiendama.
Kristlikus maailmas lahendati see probleem nii, et raha hakati laenama juutidelt... Kuni lõpuks loobuti igasugust intressi liigkasuvõtmiseks pidamast. Selle kohta on Jaques Le Goffi klassikaline raamat eesti keelde tõlgitud:vk1 kirjutas:kas islamipanganduse eesrindlikkus pole mitte selles, et tegemist on intressivaba laenuga.Taurus kirjutas:Surmanuhtluse "humaistlikust ja parandavast" mõjust rääkides võiks Rauno ka ära mainida, et ususalgamine on moslemile surmanuhtlusega karistatav. Kui sedasama ka kristluses rakendataks kas ka sellisel juhul oleks lugupeetav tolerant nööriga rahul?
Islamipangandus töötab miskipärast ainult naftaga hästivarustatud islamimaades ja isegi neis kipub "vasakule" vedama...
Nii et ettepanek käib siis automaatkvoodi juurde, mitte praegu kokku lepitud ühekordse kvoodi juurde.Siseminister Hanno Pevkur ütles, et kui Eesti nõustuks Euroopa Komisjoni ettepanekuga seada sisse pagulaste vastuvõtmisest keeldumisel 250 000 euro suurune solidaarsusmaks, tähendaks see vabatahtlikkuse printsiibist loobumist.
Euroopa Komisjon esitas täna ettepanekud ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks, mis näevad muu hulgas ette ka võimalust nõuda põgenike vastuvõtmisest keelduvalt riigilt solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta.
Pevkur rõhutas, et Euroopa Komisjoni ettepanekutega edasiminekuks on kõigepealt vaja liikmesriikidelt nõusolek saada ja selleks ennustab ta pikka arutelu.
«Euroopa Komisjoni ettepanekud on veel väga värsked,» tõdes siseminister ja lisas, et nüüd algavad arutelud liikmesriikides ja 20. mail Brüsselis toimuval kohtumisel, kus peetakse Euroopa Liidu siseministrite tasemel esmane mõtete vahetus.
«Mis puudutab küsimust 250 000 euro suuruse n-ö solidaarsusmaksu kohta, siis pooldame teiste riikide abistamist vabatahtlikkuse alusel. 250 000-eurose solidaarsusmaksuga nõustumine tähendaks vabatahtlikkuse printsiibist loobumist,» märkis Pevkur.
Pevkur selgitas, et Euroopa Komisjoni ettepanek vajab põhjalikumat analüüsi, et aru saada, kuidas see praktikas reaalselt rakenduks ja kuidas see Euroopa ees seisvaid väljakutseid lahendada aitaks. «Olen seisukohal, et automaatne ümberjagamine ei aita meil kriisi lahendada,» lisas ta.
«Meie jaoks on väga oluline, et Dublini süsteemi nurgakivi ehk esimese riigi vastutuse põhimõte säilib. See on põhimõte, mida oleme toetanud nii valitsuses kui ka väljendanud Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel,» ütles Pevkur.
Eesti jaoks on siseministri hinnangul oluline, et kriisisituatsioonis võetavad meetmed ja nende rakendumine on selgelt defineeritud. Teisele liikmesriigile appi minemiseks peab meil olema Euroopa piirivalveagentuuri selge hinnang kriisiolukorra tekkimise kohta ning ka kriisiolukorda sattunud liikmesriigi enda abipalve.
Siseministeerium ei ole Euroopa Komisjonilt veel ametlikku teatist saanud, mistõttu ei ole selge, kuidas solidaarsusmaks ka täpselt rakenduks.
Euroopa Komisjon teatas täna, et uus süsteem võimaldaks automaatselt kindlaks teha olukorra, kus riik seisab silmitsi ebaproportsionaalselt suure hulga varjupaigataotlustega. Võrdlusaluseks on riigi suurus ja jõukus.
Kui ühes riigis ületab varjupaigataotluste arv võrdlusalust rohkem kui 150 protsendiga, paigutatakse kõik uued kõnealuses riigis varjupaika taotlevad isikud pärast nende taotluse kontrolli ümber teistesse liikmesriikidesse seni, kuni taotluste arv on taas allapoole seda taset.
Samuti on liikmesriigil võimalik ajutiselt ümberjaotamises mitte osaleda. Sel juhul peaks ta tasuma solidaarsusmaksu 250 000 eurot iga taotleja kohta liikmesriigile, kuhu paigutatakse ümber taotleja, kelle eest ta oleks vastasel korral õiglase mehhanismi raames vastutanud.
Nojah, aga valvama peab neid nii ehk teisiti. Pean siinkohal silmas just eeskätt illegaale. Lased nad vabaks, tööõiguseta ja kodututena tänavatele - paremal juhul kaovad nad siit riigist minema, kehvemal juhul jõuavad kuriteo sooritanutena jälle valve alla tagasi. Maksta sots. toetusi? Kes maksab, kas sina? Legaalsete pagulastegagi lugu üldjoontes sama. Kes neid ikka niiväga tööle tahab?Kriku kirjutas:
Sunnitöö ei tasu tänapäeval majanduslikult ära ja seda on palju uuritud eri riikide näitel. Kulutused konvoeerimisele, valvele jne. on suuremad kui tööst saadav kasu. Tööviljakus on samas madal. Isegi GULag-i süsteem jäi kas nulli või väikesesse kahjumisse.
