www.militaar.net

Politsei- ja piirivalveametil on olemas rajatised, mida saab kasutada ootamatu migrandivoo tekkimisel.

Üks selline rajatis asub Põhja-Eestis, ent täpset asukohta ei olnud PPA nõus avaldama. Sinna peaks mahtuma 80-100 inimest, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Pressiesindaja Ilona Eskelinen ütles portaalile, et ettevalmistused on tehtud ja sinna on ka esmased elu- ja hügieenitarbed ning joogivesi juba varutud.

Ta lisas, et selliseid rajatisi on ka mujal Eestis.

Soomes on juba mõnda aega toimumas pagulaskeskuses nimega Kolari streik. Nimelt leiavad seal elavad sõja ja tagakiusamise eest põgenenud araablased, et neid ei kohelda piisavalt hästi.
Nende meelest oleks õiglane kui nad saaksid teha tasuta ehk Soome riigi kulul taksosõite Rovaniemele ja tagasi, samuti on ebaõiglane, et jõusaali kasutamise eest nõutakse raha, ning ka toit ei ole piisavalt hea.

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses süüdi Eestisse iraaklasi smugeldanud Soomes resideerivad Iraagi kodanikud Barzan Mohammad Ahmadi (34) ja Rebuar Karim Mohammedi (28).

Neid karistati aastase vangistusega ning pärast karistuse kandmist Eestist väljasaatmise ja tagasi­tuleku keeluga, mis kehtib Barzani puhul viis ja ­Rebuari puhul seitse aastat.

Süüdistuse järgi toimetasid nad eelmise aasta 30. oktoobril ebaseaduslikult üle Läti piiri Eestisse neljaliikmelise Iraagi kodanikest perekonna. Perekond oli Lätilt varjupaika taotlenud ja neil polnud see­tõttu dokumente ega õigust Lätist lahkuda. Perekond ütles eeluurimisel, et soovis jõuda Soome ja oli juba Iraagis maksnud selle eest 15 000 dollarit.

Paljud neist, kes istuvad Harku kinnipidamiskeskuses, hakkavad hiljem elama meie keskel

Inimväärikuse vähendamine algab sõnadest. Iga päev on meedias vähemalt kaks-kolm artiklit, kus kasutatakse sõnu „illegaal” ja „illegaalne immigrant”. Ei ole juhus, et mitmel pool nimetati illegaalideks ka enne Teist maailmasõda holokausti eest põgenenud juute. Samuti nimetati Ameerikas orje loomadeks.* Niisuguseid sõnu valides me justkui eraldame need isikud endast ning jätame mulje, et neil pole seaduse kaitset ja nende inimõigusi ei pea austama.

Kui see grupp inimesi, keda niigi iga päev dehumaniseeritakse, panna kinnipidamiskeskusse, suureneb veelgi võimalus, et nende kallal kasutatakse jõudu.** Nemad ei ole ju meie. Ja kui tekib konflikt, on nad illegaalid, muslimid. Inimesed, kellega me ei saa suhelda muud moodi kui jõuga, sest nad ei räägi meie keelt ja alati ei ole tõlki käepärast.***

Tasuks hoiduda juba sõnades inimestele hinnangute andmisest. Mina nimetaksin inimesi, kellel ei ole korrektset seadusest tulenevat alust Eestis olla, neutraalselt ebakorrapärasteks sisserändajateks.****

Kord peab majas olema?

Praegu pannakse enamik inimesi, kes on piiri vales kohas ületanud, just Harku kinnipidamiskeskusse. Valitud on inimõigustevaenulik, aga kõige lihtsam tee: paneme kinni, probleemi pole.*****

Harku kinnipidamiskeskuses veedavad vähemalt kaks kuni neli kuud ka vales kohas üle piiri tulnud varjupaigaotsijad, kes hiljem saadetakse Vaosse. Järelikult on Harkus alati ka hulk tulevasi rahvusvahelise kaitse saajaid. Need inimesed on vägivalla ohvrid, põgenevad sõja ja tagakiusu eest. Eesti riik peab neid kaitsma.

Nende hulgas on meie tulevased kaaskodanikud, kellesse ei saa ega tohi suhtuda kui kurjategijatesse. Neil on perekonnad ja me tahame, et nad integreeruksid. Kui nad seda ei tee, ei tasu küsida miks, kui meie suhtlus üksteisega algab nii, nagu Harkus tol sügisõhtul.

Kõige äärmuslikum abinõu

Mõtleme tulevikule. Millise mõju jätab tulevaste rahvusvahelise kaitse saajate Eesti ühiskonda lõimumisele see, kui alustuseks tulevad niisugused kogemused Harkus? Sama „sõbraliku” kogemuse pälvivad paljudest õigustest ära lõigatud ebakorrapärased immigrandid, kes pärast 18 kuu äraistumist kinnipidamiskeskusest välja saavad.

Tuleks otsustada, et Harku asutus pole koht, kus hoitakse inimesi kinni üksnes sellepärast, et nad ületasid piiri vales kohas, või väitega, et neil on keskuses turvalisem kui Lasnamäel elades. Inimese kinnipidamine on kõige äärmuslikum abinõu ja selle kergekäeline lubamine on õigusriigile kohatu. Samuti röövib see politsei- ja piirivalveametilt mõttetult ressurssi, mida saaks rakenda näiteks ebakorrapäraste sisserändajate asukohariiki tagasi saatmiseks.******

Kseonofoobne politsei*******

Inimõiguste keskus tõi 2014. aastal siseministeeriumile saadetud kirjas esile, et oleme oma töös järjepidevalt kogenud negatiivset, rassistlikku ja ksenofoobset suhtumist migrantidesse ja pagulastesse inimestelt, kes puutuvad nendega otseselt kokku. Niisugune suhtumine ei aita migrantide ja pagulaste inimõiguste tagamisele kuidagi kaasa.

Iseenesest pole see üllatus, sest PPA töötajad ei saagi ju ülejäänud ühiskonnast väga erinevad olla. Ent tundub, et olukord pole paranenud ja juhtkond jätkab jaanalinnu kombel probleemi ignoreerimist. Säärast ebaprofessionaalsust ei tohiks aktsepteerida.

PPA peaks Harku juhtumit eriti analüüsima, sest paljud Euroopa inimõiguste kohtu Eestit puudutavad otsused on tehtud Eesti kahjuks just jõu kuritarvitamise tõttu. See võib viidata sellele, et probleem on laiem kui ainult praegune Harku kinnipidamiskeskuse olukord.

Politsei peaks õigustamise asemel vabandust paluma. See näitaks meie korrakaitsjate tugevust märksa rohkem kui kummikuulide vabam kasutamine.

Euroopa poliitika suurim kitsaskoht on pelgus või koguni hirm modelleerida tulevikku, sest paisuvad pinged ja vaesus Euroopa ümber ning kasvav rahvaränne ei paku just häid võimalusi poliitiliseks retoorikaks. Tuleviku prognoosimine tähendab kiiret poliitilist surma. Need, kes juhtumisi kaugemale vaatavad, nagu Thilo Sarrazin, lintšitakse kiiresti.

Saksamaal Kölnis aastavahetusel toimunud seksuaalrünnakutega seoses täna alanud kohtuprotsessil süüpingis istunud 26-aastase alžeerlase osalemine ahistamises ei leidnud piisavat tõendamist, küll aga sai ta karistada varguse eest.

Süüdistuse järgi kuulus kohtualune kümnest mehest koosnevasse gruppi, kes kogunes selle aasta esimestel tundidel raudtejaamas naisohvri ümber ja käperdas teda seksuaalsel moel paar-kolm minutit, vahendas BBC.

Alžeerlane, kes ise oma süüd ei tunnistanud, kasutas ühtlasi juhust varastada ohvrilt mobiiltelefon.

Kohtu pressiesindaja teatel ei suudetud tõendada, et mees seksuaalrünnakus osales. Nii tema kui samuti kohtu all olnud 23-aastane alžeerlane, keda süüdistati ühe teise naise piiramise käigus temalt mobiiltelefoni varastamises, mõisteti süüdi varguses ning neid karistati kuuekuulise tingimisi vangistusega.

Kölni kesklinnas aastavahetuse ajal toimunud seksuaalrünnakud ja röövimised vapustasid Saksamaad. Rünnakute toimepanijaiks olid valdavalt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika päritolu sisserändajad ning rünnakutelainele järgnenud päevadel süüdistati kohalikke politseijuhte selles, et nad üritasid juhtunu tegelikku ulatust maha vaikida.

Juhtunuga seoses on kuriteoavaldusi esitanud üle tuhande naise.

Märtsis karmistas Saksa valitsus vägisstamisseadust, et selle alla käiksid ka juhtumid, kus ohver ei ole seksuaalvahekorraga nõus, kuid ei avalda füüsilist vastupanu.

20-aastane nelja mehe kallaletungi ohvriks langenud tudeng väidab, et Viini politsei süüdistas juhtunus teda ja soovitas tal pea brünetiks värvida ja kanda vähem väljakutsuvamaid riideid.

Intsident leidis aset, kui noor neiu nimega Sabina ootas linna peamises Westbahnhofi raudteejaamas rongi. 20-aastast tudengit rünnati ja talt rööviti käekott. „Ma tundsin end nii abitult,“ rääkis ta ajalehele Heute.

„Ma seisin platvormil ja ootasin rongi, kui äkki üks meestest tuli minu juurde ja hakkas minuga võõrkeeles rääkima. Seejärel hakkas ta mu juukseid näppima ja tegi selgeks, et tema kodumaal ei ole peaaegu üldse blondi peaga naisi. Ma palusin tal lahkuda, kuid ta ei teinud seda mõnda aega,“ kirjeldas neiu juhtunut.
„Siis ta lahkus, kuid tuli juba õige pea tagasi koos oma kolme sõbraga. Nad varastasid mu käekoti ja pangakaardid,“ märkis tudeng.

Neiu sõnul sai ta ründajate jutust aru nii palju, et nad on pärit Afganistanist. Keegi raudteejaamas olnud inimestest ei tulnud naisele appi, kuigi ta sai rünnaku käigus vigastada ja lebas põrandal.

Pärast haiglaravi suundus naine politseisse. Seal anti talle aga uskumatu soovitus – noor neiu ei peaks sõitma ühistranspordiga pärast kella kaheksat õhtul ja tal tasuks oma juuksed tumedaks värvida.

„Algul olin ma hirmul, kuid nüüd olen ma pigem vihane. Pärast rünnakut ütlesid nad mulle, et naine ei peaks pärast kella kaheksat õhtul üksi ringi liikuma. Ja nad soovitasid mulle veel midagi, öeldes, et ma peaksin oma juuksed tumedaks värvima ja mitte nii provokatiivsel viisil riietuma. Teisisõnu nad süüdistasid juhtunus mind,“ rääkis ta, öeldes, et tema jaoks oli see „tohutu solvang“.

Viinlanna leiab, et politsei ei tohiks selliseid soovitusi jagada, kuigi ta tunnistas, et väldib edaspidi suuri rahvakogunemisi ega võta tänavu osa ka populaarsest muusikaüritusest Danube saare festival.

„Politseist öeldi mulle, et sellised rünnakud on igapäevased,“ väitis ta. Ajakirjaniku küsimusele, mida ta oma ründajatele ütleks, kui ta neid tänaval näeks, vastas neiu: „Midagi, ma laseks neile lihtsalt pipragaasi näkku.“

Oponenti tuleb tunda - tiražeerima vahelduseks ka äärmuslasi. Viited demagoogiavõtetele panen joone alla.

Kui uut elu Eestis tervitavad Harku ja kummikuul.
Egert Rünne, Eesti inimõiguste keskuse juhataja kt
Eesti Päevaleht

Borja kirjutas:

Oponenti tuleb tunda - tiražeerima vahelduseks ka äärmuslasi. Viited demagoogiavõtetele panen joone alla.

Kui uut elu Eestis tervitavad Harku ja kummikuul.
Egert Rünne, Eesti inimõiguste keskuse juhataja kt
Eesti Päevaleht

Otse eeskujulikult padutolerastlik ajupesu-möla: meid kõiki sildistav-halvustav, varjatult tigeründav
Huvitav, pallu pehmokursusi sellist möla produtseeriv indiviid kusagil nurgataguses euroülikoolikeses ära pidi kuulama, et siis oma kahtlase väärtusega kallutatud kraaditöökene kellegi "kohaliku" tõmmunahalise vasakaktivisti juhendamisel valmis soperdada

Ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema - ons meil üldse aimu, kui palju meile neid (euro)ajupestud tolerasmi apologeete viimasel ajal juba "produtseeritud" on Ja kust nad üldse tulevad valdavalt - kas ainult Skandinaavia ülikoolidest

Borja kirjutas:Ma olen viimasel ajal hakanud mõtlema - ons meil üldse aimu, kui palju meile neid (euro)ajupestud tolerasmi apologeete viimasel ajal juba "produtseeritud" on Ja kust nad üldse tulevad valdavalt - kas ainult Skandinaavia ülikoolidest

Kurjam kirjutas:Neid organisme toodetakse piisavalt ka siinses neomarksistlik-eurodebiilse kõntsa taimelavas nimega Tallinna Ülikool. Igatmasti reinrauad tegelevad seal sellega ja kõik see makstakse kinni meie taskust.

pagan kirjutas:Milad Mohammadi: Skandinaavial tuleb muutuda
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/milad- ... d=74463417
----

... ja siit selgub, et neil on väga tugev kogukonna tunne. Importides siia mõnisada, impordivad nemad siia mõnituhat. Ja hakkavad siin ehitama oma päritolu riigi mini-mudelit mille sees toimetamiseks meie politseile sõnaõigust andma ei hakata. Selle sama riigi mudelit, mille eest nad alguses põgenesid.