www.militaar.net

Selliselt "mõistuspäraselt", mõõduka temperatuuriga voolas küttesüsteemis vesi juba ENSV ajal. ENSV ajal oli lihtsalt see mittemõistuspärane osa, et kuna soojavaheteid siis eriti ei pruugitud, tuli mõnel pool ka sooja vett toota katlamajas, mis tähendas topelt trasse (st neljatorusüsteemi). Ja loomulikult, kaunis musta tsirkulaarvee läbikäimine maja küttesüsteemist tingis vajaduse neid süsteeme (happeliselt) läbi pesta.

Mille poolest ENSV aegne süsteem veel mittemõistuspärane oli, oli torustiku kehv vastupidavus, lekked ja avariid olid tavapärased, ning soojuskaod olid hiigelsuured. Olen näinud ühes maa-asulas, kuidas torustiku asendamine tänapäevaste eelisoleeritud torudega vähendas soojakao 20% pealt umbes 6% peale.

Auru katlamajades toodeti enamasti tehnoloogilisteks vajadusteks. Ma pole küll näinud sellist kohta, kus 100+ kraadiga oleks köetud elumaju.

Üldjuhul peaks võrguettevõttete kodukatel olema temperatuurigraafikud leitavad. Isegi kui ei ole on need iga võrgulepingu osa ja alus pretensioonideks, kui ei suudeta kokkulepitud temperatuure tagada. Samuti projekteeritakse nende järgi, antud piirkonna soojasõlmi.
Tallinnas on -15 juures kaugkütte pealevool ca 110C+. Selline number näitab pigem just, et võrk on heas korras ja annab, näiteks, võimaluse torustiku diameetrit kokku hoida, aga ka väiksemaid soojusvaheteid installida soojasõlmedesse - kokkuhoid lõpptarbijale. Niiet pigem on vastupidi, kus soojatrassis voolab mingi 60 ka talvel, on probleeme trassi koospüsimise ja/või tootmisvõimsusega. Aga isegi suvel kipub trassi 60C lahjaks jääma, kui ka soe tarbevesi toodetakse soojasõlmes, kuna selle "harju keskmine" on 55C(veel ei põleta ennast keegi ära, katlakivi nii hirmsasti ei moodustu, aga samas ikkagi selgelt soe vesi). Mingist legionella tõrje režiimile minekust pole juttugi.

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Mai, 2024 13:02 Sellised "täpsed" hinnad kindlasti pole õiged, õige(m) oleks vahemikud - näiteks tuuleelekter .... kuni.....senti (sõltuvalt tegurist x).
Paljude allikate puhul, kus on suured püsikulud (nt tuumajaam on selline), on kriitiline ka toodetav kogus.

Ära jonni. Neid ei saagi täpsemalt anda, sest lisandub niipalju muid agasid alates asukohast kui ka tehnoloogiast (võimsusest).

Eriti tundlik on tuuleenergia - asukoht ja koha tuule keskmine tootlust on kriitilise tähtsusega. Heades kohtades võib tuuleenergia omahind olla isegi 1 s per kWh. Viletsas kohas alla 10 sendi ei mängi välja. Tuulikute tootjatelt endilt on kah väga paljus peidus probleeme.Toodetaksegi praaktuulikuid - eesmärgiga - ostja kuskilt mujalt varuosa ei saagi kui vaid sellelt tootjalt. Neid lolle ostjaid on eestis kah (ei maini kes) kes pole kunagi kasumisse saanudki kuna tuulikud on nii tihti katki. Olkiluoto tuumajaamas sama juhus -viletsad pumbad on kogu aeg katki... Eestis Auvere - tootja vale projekteerimisvea (filtrid) tõttu on jaam tihti tööst väljas.

wolfgang kirjutas: ↑14 Mai, 2024 13:56 Üldjuhul peaks võrguettevõttete kodukatel olema temperatuurigraafikud leitavad. Isegi kui ei ole on need iga võrgulepingu osa ja alus pretensioonideks, kui ei suudeta kokkulepitud temperatuure tagada. Samuti projekteeritakse nende järgi, antud piirkonna soojasõlmi.
....

Läänes ja NSVL olid totaalselt erinevad trasside soojuse edastamise tehnoloogiad. NSVL ajal ei loetud energia hinda miskiks ja Läänes vägagi. Läänes on kesküte projekteeritud peamiselt 45 C sisendveele ja kasutatakse põranda/radiaatorkütet. NSVL oli vaid 75 C radiaatorküte. Nüüd on täielik segapudru.

Läänes on kesküte projekteeritud peamiselt 45 C sisendveele ja kasutatakse põranda/radiaatorkütet.

Huvitav väide. Loogiliselt võttes ei tohiks sel alust olla, kuna ka "läänes" kehtis sama füüsika ja mida kuumemat vett kannatab torust läbi ajada, seda väiksema diameetriga toru peab olema>vähem terast>odavam ehitada. Vähem kadusid, väiksemad soojusvahetid, võimalus toota sooja tarbevett. Kõik see su väidet ei toeta. Samas tehnikas leiab mitmeid ajaloolisi, ebamõistlike rudimente, et võibolla nii ongi.

lennumudelist kirjutas: ↑14 Mai, 2024 12:15

Tõsi, kaasaegse tuumajaama jääksoojusega vee temperatuur ei ole sugugi nii kõrge kui ette kujutatakse. Näiteks sooja kraanivee tootmiseks lihtsalt soojusvahetist ei piisaks, vaja oleks soojuspumpa. Madalatemperatuurilise küttevee (näiteks põrandaküte) saaks aga küll lihtsalt kätte. Kogused, tõsi, võivad olla suured.

Moodsad soojusvõrgud (Tallinna oma pole moodne, vaid nõukogude stiilis soojusvõrk) ongi tihti nii tehtud, et torudes voolab mitte ülikuum (rõhu tõttu vedelikuna püsiv), vaid mõistuspäraselt kuum vesi, ja majad võtavad torustikult kütet soojuspumpade vahendusel. Väidetavalt on nii trassikaod sedavõrd pisemad, et soojuse pumpamise kulu tasakaalustada. Isiklikult seda kinnitada ei saa, kuna pole valdkonna spetsialist.

Info allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/District_heating

Silmaringi avardamiseks on mõistlik lugeda lisaks mitte ainult Ingliskeelseid lehti, sest kaasaegne masintõlge seda ju võimaldab ja mõista, et Tallinna võrk on ikkagi aastatega palju arenenud.
Siis tekkib võimalus erinevusi hinnata.
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0 ... 0%B8%D0%B5
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A2%D0 ... 0%B8%D0%B8

Tegelikud soojuskaod jäävad talvel vahemikku 20–50% soojuse tootmisest ja suvel 30–70%, seda kinnitab vajaliku soojuse tootmise järsk langus üksikutele allikatele üleminekul ning soojuskadude mõõtmised reaalsetes soojusvõrkudes. .
Jahutusvedeliku lekked ületavad arenenud riikides aktsepteeritud standardeid miljoneid kordi.

2009. aasta detsembris teatas Vene Föderatsiooni regionaalarengu ministeeriumi juht Viktor Basargin, et alates kütteperioodi algusest on munitsipaalenergiaobjektides juhtunud 1520 õnnetust, 2008. aasta samal perioodil aga 1380. Ta märkis, et "peamine õnnetuste põhjus on põhivara lagunemine" ...

wolfgang kirjutas: ↑15 Mai, 2024 9:03

Läänes on kesküte projekteeritud peamiselt 45 C sisendveele ja kasutatakse põranda/radiaatorkütet.

Huvitav väide. Loogiliselt võttes ei tohiks sel alust olla, kuna ka "läänes" kehtis sama füüsika ...

Kui inimene loeb "Ameerikakeelsest" kultuuriruumist pärit teadmisi, siis 95% infot lõppeb Pariisi põhjalaiusega ja põhjamaisesse kliimasse sobivat infot peab eraldi otsima.
Kui meil on 4 talvekuu jooksul maale langev otsene päikseenergia kogus võrdne praktiliselt 0%, siis Lõuna- Kanada Jaanuari päikseenergia toodang moodustab 30% kesksuvise kuu toodangust ja vastavalt sellele on erinev ka hoonete soojusenergia erivajadus.

wolfgang kirjutas: ↑15 Mai, 2024 9:03

Läänes on kesküte projekteeritud peamiselt 45 C sisendveele ja kasutatakse põranda/radiaatorkütet.

Huvitav väide. Loogiliselt võttes ei tohiks sel alust olla, kuna ka "läänes" kehtis sama füüsika ja mida kuumemat vett kannatab torust läbi ajada, seda väiksema diameetriga toru peab olema>vähem terast>odavam ehitada. Vähem kadusid, väiksemad soojusvahetid, võimalus toota sooja tarbevett. Kõik see su väidet ei toeta. Samas tehnikas leiab mitmeid ajaloolisi, ebamõistlike rudimente, et võibolla nii ongi.

OT, Seda rääkis TTÜ soojustehnika kateedri õppejõud. Läänes kasutati juba siis soojuspumpi ja 45 C oli mitu eelist - väiksemad trassikaod - võimalus lihtsalt põrandakütet kasutada. JAH toru diameeter suureneb. Samas 45 C toe puudumine omal ajal katkestas Paljassaare solgijaama soojuspump lahenduse, sest 75 C peale tõstmine oleks projekti kahjumlikuks teinud. Täna läks/projekteeritakse soojuspumpa Paljassaare solgijaama - kuna nüüd saab sealkandis kasutada 45 C kraadist vett.

No 45 kraadiga sa lihtsalt põrandakütet ikka ei kasuta, segamissõlm peab ikka vahel olema, mis selle põrandakütte graafiku, ca 25-35, jaoks parajaks teeks. Samuti veids, kahtlen, kas tänapäeval lubatakse ilma soojusvahetiteta küttekontuure rajada. Ning ikkagi sooja tarbevee küsimus - 45 kraadi eeldab juurdekütmist ja juurdekütmine tähendab kortermaja puhul mitmeid kuupe elektriküttega soojaveemahuteid(vee kasutamise ebaühtlus - hommik ja õhtu, peab koguma, muidu ei jätku). Et mu arvates see 45 kraadi tekitab oluliselt rohkem probleeme, kui lahendab .

Segusõlm on elementaarne ja kui sissetulev vesi on soojem kui maks väljaminev siis on kõik OK.

Ka radikaid võib kasutada 45 kraadiga, lihtsalt peab olema suurem pindala. Kui on renoveeritud kortermaja, siis pole suuremat pinda vajagi, kuna energiavajadus väiksem.

Tarbevesi on teine teema, aga samas.. kui tarbevesi on 60 kraadi ja külm vesi 5 kraadi, siis suure osa energiast saab ka 45 kraadisest kütteveest.

Vanemate majade kõrgema temperatuuriga vee vajadus tulenes sellest, et madalama temperatuuriga vesi ei kütnud neid lihtsalt ära. Madalama soojakaoga majadel on see võimalik, küttekehad on normaalse suurusega.

Vanemate majade kõrgema temperatuuriga vee vajadus tulenes sellest, et madalama temperatuuriga vesi ei kütnud neid lihtsalt ära. Madalama soojakaoga majadel on see võimalik, küttekehad on normaalse suurusega.

Ütleme nii, et uuematel majadel küttekehad pigem normaalse suurusega ei ole. Projektid on veids liiga optimistlikud, tarindite U arvud päriselt nii head ei ole, kui laboris mõõdetud, kerge halturts montaažil ja tulemuseks saadakse, et radikas on taskuräti suurune, soojasõlme soojusvaheti on ka piiripeal ja toas on oluliselt jahedam, kui kasutaja tahaks.

Enamus uusi maju on põrandküttega. Küttepind on nii suur, et terve aasta jooksul läheb harva kütte pealevoolutemp üle 30°C.
Eluruumi temp Eestis on enamasti projekteerides 21°C ja küttesüsteem suudab enamus majades sellest paar kraadi veel soojemaks toa kütta.
Mis tekitab jaheda tunde, on suured klaaspinnad, mille kiirguslik temperatuur on oluliselt madalam, kui õhutemperatuur.
Suure klaasfasaadi ees olles võib toas küll olla 24°C, aga paned ikka pusa selga, sest külm tundub.

Kusjuures see efekt on suuresti põrandakütte fännamise tulemus. Üldjuhul pannakse radikad akende alla, mistõttu neist tõusev sooja õhu voog "lõikab" ära, mööda akent alla voolava, külma õhu voo. Põrandaküttel see efekt, sisuliselt, puudub. Pannakse küll välispiirete lähedusse lookeid tihedamalt, aga sellist efekti kui radikas see ei anna kaugeltki.

Mis se teema meil ongi... julgeolek või hinnavaatlus?