308. leht 693-st

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 02 Sept, 2014 11:50
Postitas Kapten Trumm
Ehk siis raketiheitjad on teatavasti diviisi taseme standard-arsenal
Idanaabril on nad Gradi tasemel juba brigaadi orgaaniline osa (1 divisjon, 18 masinat).
Kõrgemal tasemel on need Uraganid-Smertsid.
Põhjus võib olla ka selles, et relvade laskekaugus ja üksuste "huvisfäär" on nii palju kasvanud, et Grad diviisi tasemel enam ei päde, seal vajatakse mitmekümne km klassi relva.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 06 Sept, 2014 9:56
Postitas hummel
Gradid lükati brigaadidesse Venemaal 2008-2010 sõjaväereformiga. Algselt need olid minuteada diviiside suurtükiväepolkudes, kuid kuna reformiga diviisid ja ka polgud, kui sellised, maaväest kaotati, tuli Gradid kuhugi lisada. Armee tasemele suurtükiväebrigaadi ei olnud mõtet, sest sinna pandi/jäid Uragan-id ja ega muud varianti ei jäänudki, kui tuli liita allapoole motolaskurbrigaadi. Seda toetas ka näiteks Ural veermik, mis oli mõeldud lahingbrigaadile standardiks, kuna suurtükiväebrigaadid pidid jääma KamAZ-idele. Huvitav, et patarei vanemohvitseri arvutuspunktid on siiani vanad GAZ-66-d. Kui läheb actioniks, siis arvatavasti rakendatakse Grade prioriteetsel suunal ja 2 Msta-S/Akatsia pataljoni teistel suundadel.
Smertše ja Tulpane peaks VF olema emba-kumba relvastuses vaid 1 komplektne pataljon Moskva kandis. Aga vb nad on viimasel ajal juurde teinud ka midagi - ei tea.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 06 Sept, 2014 10:15
Postitas Lemet
Sealsamas minu poolt täheldatud saates Nemtsoviga jooksis läbi ka fakt, et Porošenko kavatseb järgmisel nädalal korjata kokku kõik toona Ukraina tuumadesarmeerimisele alla kirjutanud riigid, et kujunenud olukorda arutada. Nagu ka tõdemus. et Lavrov on juba keeldunud sinna sõitmast(Nemtsovi komment oli, et see on ju loomulik, kuna tal pole seal midagi öelda). Lisaks on Ukrainal tegelikuses ju siiani olemas ka kõik vajalik kiireks pommiehituseks- mitu töötavat tuumajaama ja know-how.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 07 Sept, 2014 20:11
Postitas Mercurius
Javelin on tore asi T-72 jaoks, kuid ehk peaks vaatama ka midagi laiatarbelisemat BTR ja BMP vastu?
http://www.thefirearmblog.com/blog/2012 ... r-tactics/

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 08 Sept, 2014 7:21
Postitas Madis22
M72 LAW peaks kõigest kergemast soomusest suurema pingutuseta jagu saama. Soomlased tootsid seda vist 66 KES nime all. Kaalub selline u. 2,5kg. Paras seljakoti külge siduda. Arvestades, et EKV jalaväejagu peab olema võimeline tõrjuma VF jalaväerühma rünnakut, peab tal olema võimekus hävitada ühe lahingkomplektiga vähemalt 3-4 ühikut soomustehnikat. Ühe CG jaoks on seda ehk pisut liiast, aga kui tal peotäis M72-si toeks oleks, siis oleks täitsa tehtav.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 08 Sept, 2014 9:03
Postitas kaur3
Madis, soomlastel paistavad olema asjad nii http://m.youtube.com/watch?v=51d3s9Fevy ... r_embedded

Pikemalt on arutatud siin.

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... aw#p300919

Siin on rootslased. Ilma LAW-ita, kuid CG-ga.

http://m.youtube.com/watch?v=byR9EfOTeZg

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 08 Sept, 2014 9:23
Postitas tommy
Mercurius kirjutas:Javelin on tore asi T-72 jaoks, kuid ehk peaks vaatama ka midagi laiatarbelisemat BTR ja BMP vastu?
Väiksemate karpide vastu on mõeldud jalaväe granaadiheitjad...
"Ühekordsed" (meil siis AT-4 ja see Hispaania oma) ja mitmeotstarbelised.(Carl-Gustav)
http://www.youtube.com/watch?v=tQyZagV85eo
Hea oleks omada ka midagi taolist..
http://www.youtube.com/watch?v=W-7L0Frj6vQ

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 08 Sept, 2014 10:44
Postitas Mercurius
CG on hea relv.
Siiski on kõhklusi pikalt-laialt räägitud laskekauguse osas soomuse vastu ehk kui kasulik on tervisele mootorlaskurroodule CG-ga küljealla ronida...

Mismoodi sellest aru saada:

Efektiivne laskekaugus:
mehaaniline sihik (seisev sihtmärk) - 200 m
mehaaniline sihik (liikuv sihtmärk) - 150 m
optiline sihik (seisev sihtmärk) - 300 m
optiline sihik (liikuv sihtmärk) - 200 m

Efektiivne laskekaugus erineva laskemoonaga:
HEAT 751 (kum. tandem) - 600 m
HEAT 551 (kumulatiiv) - 700 m

http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika ... -gustav-M3

Ehk kumulatiiviga võiks lasta poole kilomeetri kauguselt, kui ainult pihta saaks?
Ega see kerges suitsuvines 14,5mm või 30mm sajus eemaldumine pole naljaasi...

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 08 Sept, 2014 14:36
Postitas Lupus
Oleks siis M3 d.Ja kas keegi on Eestis näinud ja kasutanud tandem moona?

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 08 Sept, 2014 15:20
Postitas Kilo Tango
Lupus kirjutas:Oleks siis M3 d.Ja kas keegi on Eestis näinud ja kasutanud tandem moona?
Kõige hämmastavam oli, et KL CG laskjatega vesteldes jäi mulje, et nad siiralt usuvad, et CG saab hakkama ka T-90 frontaalsoomusega. No ei saa. 84mm on selleks liiga väike toru, et selle otsa (isegi laiendatud moona korral) oleks võimalik piisavalt jõulist kumulatiivlaengut panna. Ka tandempead oma 500mm läbitavusega jäävad nõrgaks.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 08 Sept, 2014 15:24
Postitas herman30
:dont_know: Mina olen kuskilt lugenud et tankitõrje frontaalsoomuse kohta on sama kui enesetapumissioon. Vähemalt on tankijuhil silmad ette poole kogu aeg.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 09 Sept, 2014 8:12
Postitas Kapten Trumm
CG on hea relv.
Siiski on kõhklusi pikalt-laialt räägitud laskekauguse osas soomuse vastu ehk kui kasulik on tervisele mootorlaskurroodule CG-ga küljealla ronida...
Mismoodi sellest aru saada:
Efektiivne laskekaugus:
mehaaniline sihik (seisev sihtmärk) - 200 m
mehaaniline sihik (liikuv sihtmärk) - 150 m
optiline sihik (seisev sihtmärk) - 300 m
optiline sihik (liikuv sihtmärk) - 200 m
Efektiivne laskekaugus erineva laskemoonaga:
HEAT 751 (kum. tandem) - 600 m
HEAT 551 (kumulatiiv) - 700 m
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika ... -gustav-M3
Ehk kumulatiiviga võiks lasta poole kilomeetri kauguselt, kui ainult pihta saaks?
Ega see kerges suitsuvines 14,5mm või 30mm sajus eemaldumine pole naljaasi...
Efektiivne TT granaadiheitja (sõltumata tüübist) laskekaugus liikuva märgi vastu on üldjuhul 150 meetrit.
Nende (TT) vastu on ammuilma taktika leiutatud, lihtsalt jalavägi tuleb ees maastikku puhastama ja soomus sõidab natuke tagapool, niiet jääb väljaspoole seda efektiivset 150 meetrit.
Vajadusel toetab soomus jalaväge "üle pea", näiteks sattudes liiga kõvale kaitsele viskab jalavägi maha ja soomus alustab positsioonide maha surumist.
Õppustel seda korduvalt kogetud, jalavägi vajub sulle enne kaevikusse kui sa oma kustit kasutada saad. Soomus jääb liiga kaugele.
Seega neid saab "muude karpide" vastu tõhusalt kasutada a) metsavaritsuses kolonni vastu küljelt b) linnalahingus c) maastikul kui vastane rämeda vea teeb.
Lisaks see esisoomuse probleem.
Olukord muutuks märgatavalt kui kustid asendada nt NLAW-iga, nende laskekaugus on piisav, et ohustada meie nähtavustingimustes ka jalaväe taga tulevat soomust ning tegemist on top attack relvaga, mis ründab õhukest soomust tanki peal.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 09 Sept, 2014 9:16
Postitas mx77
Mis selle NLAW paugu hind on võrreldes näiteks B-71 TOW ja Javeliniga?

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 09 Sept, 2014 9:28
Postitas Kilo Tango
mx77 kirjutas:Mis selle NLAW paugu hind on võrreldes näiteks B-71 TOW ja Javeliniga?
UK ostis Rootsist 14 000 (sic!) toru hinnaga $550mil. Tulemuseks u. $ 40 000/tk. Javelini hind on US$246 000. NLAW on selliste koguste juures 6,3 korda odavam.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 09 Sept, 2014 10:03
Postitas tommy
mx77 kirjutas:Mis selle NLAW paugu hind on võrreldes näiteks B-71 TOW ja Javeliniga?
Mõnes mõttes on selline võrdlus isegi õigustatud.(siiski teatavate reservatsioonidega)
NLAW kujutab endast suht monofunktsionaalset TT-relva. Lihtsalt väiksema tegevusraadiusega.
Ei vea aga kuidagi välja võrdlust jalaväe mitmeotstarbelise granaadiheitjaga.
Vähemalt Gustavi puhul.
Mille roll pole ju vaid kitsalt soomustõrje.
Laskemoona kogustes, mida me hangime, moodustavad jalaväe(ja muude "pehmete" sihtmärkide) vastased erinevad HE ja punkrivastased HEDP(viimane sobib ka kergemate soomusmasinate vastu) tüüpi lasud märkimisväärse osa. Lisaks suits ja valgus. Kah tarvilikud.
UK ostis Rootsist 14 000 (sic!) toru hinnaga $550mil. Tulemuseks u. $ 40 000/tk. Javelini hind on US$246 000.
Kas poleks õigem võrrelda NLAWi maksumust konkreetselt Javelini lasu maksumusega.?? Laskeseade on tal ju korduvkasutatav.