Re: Põgeniketulv Euroopasse..
Postitatud: 14 Mai, 2016 8:28
Timmermans: kauplemist Erdoganiga viisavabaduse üle ei tule
13. mai 2016 23:55
Raimo Poom
Raimo Poom, välisuudiste juht
Eesti Päevaleht
Euroopa Komisjon pole näinud märke, et Türgi võiks hakata piiride avamisega Euroopalt viisavabaduse allahindlust välja pressima. EL-i liikmesriigid peaksid kiirendama põgenike ümberpaigutamist ja -asustamist, inimestele peaks selgitama, et see pole ohtlik. Euroopa Komisjon nõuab kindlalt Poola kohtute sõltumatuse kaitsmist. „See on EL-i nurgakivi ja me kavatseme seda kaitsta.”
Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi töö pole viimase aasta vältel olnud kadestamist väärt. Pea kõik EL-i ette kerkinud suured kriisid ja väiksemad probleemid on langenud tema õlule. Timmermans vastutab nii selle eest, et Euroopa vastus hiiglaslikule rändekriisile järgiks kõiki õigusnorme, kui ka liikmesriikides endis toimuva eest, näiteks tegeleb Poola põhiseaduskriisiga. Tallinnas algavale Lennart Meri konverentsile saabunud Timmermans selgitas Eesti Päevalehele, mis seisus on Euroopa oma suure probleemipuntraga.
Mis seisus on praegu EL-i ja Türgi vahel saavutatud kokkulepe? See vähendas kiiresti Kreeka saartele saabuvate inimeste hulka, kuid nüüd on tekkinud muretsema panevad märgid Türgis endas. Kas see võib kokkuleppeid kahjustada?
Mis puutub Euroopa Komisjoni, siis me pidasime Türgi valitsusega läbirääkimisi ja saavutasime tulemused. Pole mingit põhjust kokkulepitut muuta ja peame selle juurde jääma.
Türgis toimuv on türklaste otsustada. Peaminister on tagasi astunud ja tulemas on [valitseva] AKP erakonna kongress, kus tehakse otsus uue peaministri kohta. Ma laseksin tekkinud tolmupilvel natuke hajuda ja siis vaataksin, mida uus peaminister lauale paneb.
EL-i strateegilised suhted Türgiga on minu arvates väga olulised. Mitte üksnes lühikeses perspektiivis migratsiooniküsimusega tegelemiseks, vaid ka pikemaks ajaks, arvestades meie geostrateegilisi proovikive.
Peamine küsimus on viisavabadus Türgiga ja selle eelduseks olevate tingimuste täitmine. See puudutab Türgi suhtumist sõnavabadusse ja nende terrorismiga võitlemiseks mõeldud seadusi. President Recep Tayyip Erdoğan on otsesõnu öelnud, et Türgi ei kavatse muuta terrorismiseadusi, mis lubavad näiteks ajakirjanikke kohtu alla anda. Kas on mingit võimalust, et Türgi saab viisavabaduse ilma tingimusi täitmata?
Nii Euroopa Komisjon kui ka mina ise oleme selle kohta võtnud selge seisukoha. Tingimused on tingimused ja ainult siis, kui need täidetakse, on viisavabadus võimalik. Midagi pole muutunud. See kehtib kõikidele riikidele, kellesse viisavabaduse küsimus puutub.
Türgi teab seda väga hästi. Nad ei pruugi sellega alati nõus olla, kuid see on neile otsustamise koht. Tingimused on selged. Mõned Türgi ministrid on väitnud, et oleme neid muutnud, aga see pole tõsi.
Seega on seisukoht kristallselge: kas vastatakse tingimustele või ei tule mingit viisavabadust. Mingit hobusekauplemist ei tule.
"Seisukoht on kristallselge: kas vastatakse tingimustele või ei tule mingit viisavabadust. Mingit hobusekauplemist ei tule."
Te ei näe ohtu, et Euroopa vastu võidaks rakendada väljapressimist: avatakse taas piirid, kui ei saada viisavabadust oma tingimustel?
Kui ollakse strateegilises suhtes, tuleb mängureeglid selgeks teha. Komisjon ongi seda teinud: on Türgi otsustada, kas nad tahavad viisavabadust, mis saab teoks, kui nad täidavad tingimused.
Aga peame ka jääma enda sõnastatud tingimuste juurde ja mitte hakkama neid nüüd teistele valdkondadele laiendama. See poleks õiglane.
Mis puutub kuulsasse tingimusse number 65 ehk terrorismivastaste seaduste kooskõlla viimisse, siis me ei saa taluda olukorda, kus inimesi pannakse terrorismisüüdistustega vangi lihtsalt sellepärast, et nad on ajalehte artikli kirjutanud või ajakirjanikena avalikult seisukoha võtnud.
Nii et teie arvates peavad Türgiga sõlmitud lepped sellistele proovikividele vastu?
Eks see sõltub Türgi uue valitsuse seisukohtadest, kuid mul pole võtta ühtegi märki, mis viitaks vastupidisele.
Kuidas edenevad rändekriisi lahenduse teised osad: inimeste Kreekast ümberpaigutamine, kokkulepete järgi Süüria põgenike Türgist ümberasustamise alustamine? Kreeka vajadus teiste liikmesriikide abi järele pole kuhugi kadunud.
Jah, aga oleme saavutanud rohkem, kui keegi oleks osanud veel paar kuud tagasi arvata. Kreeka võimud on ära teinud suure töö.
Teised liikmesriigid oleksid pidanud rohkem aitama, nagu nad mõne aja eest lubasid. Seega viis see mõnetise pingeni süsteemis. Aga praegu on asjad üpris hästi organiseeritud.
Lisandub tõsiasi, et väga väike hulk inimesi tuleb praegu üle Vahemere Kreeka saartele. Keskmiselt vaid 50 inimest päevas, enne oli üle 3000 inimese päevas.
Mis puutub ümberpaigutamisse ja -asustamisse, siis need protsessid on aeglased ja peaksid minema kiiremini. Loodan, et suudame neid lähemas tulevikus kiirendada.
Kas võtate ümberpaigutamise ja -asustamise aegluse jutuks ka Eesti võimukandjatega kohtudes? Praeguseks on Eesti vastu võtnud 19 inimest kahe aasta peale kokku antud u 500 inimese vastuvõtmise lubadusest.
Muidugi räägin sellest iga liikmesriigiga. Eesti suhtumine on väga ratsionaalne. Kui Eesti pole millegagi nõus, siis ei öelda lihtsalt ei-ei-ei. Tavaliselt pakutakse kohe alternatiivi või kompromissi. Seega mõeldakse lahendustest, mitte ei ütlemisest.
Minu arvates on paljudele eurooplastele vaja selgitada, et väikese arvu põgenike riiki saabumist pole põhjust karta. Jah, meil on olnud mõned koledad juhtumid, näiteks Kölnis aastavahetusel, kuid need on tekkinud Saksamaa väga erilisest olukorrast. Sama käib ka Rootsi kohta, kui vaatate seda uskumatut inimeste hulka, kelle rootslased on otsustanud üpris väikese riigi kohta vastu võtta. See võib viia pingete ja probleemideni.
Aga enamikus EL-i riikides, kuhu saabunute arv on olnud väike, on ka probleemid olnud väga-väga piiratud. Ja minu arvates pole midagi, mida oleks vaja karta.
Kuidas saab Euroopa Komisjon nüüd tulla liikmesriikidele appi selles, et paljudes riikides on pärast rändelainet vaja tänavu välja sõeluda need, kel on õigus jääda, ja teised, kel seda õigust pole ja kelle peaks tagasi saatma?
Itaalia valitsus ja peaminister Renzi tulid välja väga hea analüüsiga, mis viitab vajadusele teha suuremat tööd riikidega, kust migratsioon tuleb.
Esiteks on vaja tagada, et inimesed enam neist riikidest ei lahkuks, mistõttu tuleb luua majandusarengu võimalusi. Teiseks on vaja luua võimalused, et inimesed läheksid tagasi ja leiaksid oma kodumaal tegevust ega oleks seal võimudele probleemiks.
Välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja mina esitame juunis Itaalia ettepanekutele vastuse, et asja lähemalt vaadata. Praegu oleme küll silmitsi Süüria sõja tõttu tekkinud akuutse olukorraga, kuid see on pikaajaline probleem. Kui vaatate Põhja-Aafrika demograafilist olukorda ja kui sellele majandusarengu kujul lahendust ei leita, siis inimesed lahkuvad ja tulevad siia.
Jõudsimegi Aafrikasse. EL-i ja Türgi lepete tõttu on Kreekasse tulevad rändevood kontrolli alla saadud. Aga juba on karta, et rändeteed võivad nihkuda tagasi Vahemere lõunaossa – Liibüast Itaaliasse. Üleeile tuligi juba uudiseid, et Itaalia rannikult on leitud Egiptusest startinud Süüria põgenikega paate. Kas teie arvates võivad rändeteed nüüd sinna tagasi nihkuda?
Põgenemine jätkub, seega on endiselt ka põgenikke.
Kurjategijad on aru saanud, et nende ärimudel on Türgi ja Kreeka vahel lõhutud. Aga nad on ikka olemas ja samuti on neil finantse. Seega otsivad nad kindlasti teisi teid.
"Kurjategijad on aru saanud, et nende ärimudel on Türgi ja Kreeka vahel lõhutud."
Seega peaksime pärast Türgi leppeid otsima samaväärseid lahendusi teiste riikidega, Egiptuse ja Liibüaga. Sealsed tingimused on erinevad ja lepped ei tuleks päris samasugused, aga EL peab nendega probleemi lahendamiseks suhtlema.
Rändekriisi puhkemisele reageerisid paljud EL-i riigid oma piiridel kontrolli taastamisega. Euroopa Komisjon on väga hästi teadlik, et see võib kergesti peale migratsiooniküsimuse hakata mõjutama kaubavahetust, EL-i ühisturgu. Kas Schengeni toimimine on võimalik varsti taastada?
Jah, kui vaatate meie viimaseid raporteid – tugevdame oma välispiire, loome Euroopa piirivalve, parandame liikmesriikide vahelist infovahetust –, siis võib selle aasta lõpuks taastada Schengeni normaalse töö. Ja pärast seda poleks Schengeni riikide vahelist piirikontrolli enam vaja. Aga see kõik sõltub meie välispiiride tugevdamisest.
Samuti on paljud liikmesriigid vastanud rändekriisile asüüliseaduste karmistamisega. Kas need muudatused on jäänud EL-i riikide rahvusvaheliste kohustuste raamesse või olete näinud ka ülereageerimist?
Oleme viimastel aastatel näinud, kuidas mõne liikmesriigi kohtud on otsustanud, et inimesi ei või saata ühest Schengeni liikmesriigist tagasi teise, sest seal pole nende jaoks piisavaid tingimusi. Probleeme oli näiteks Kreekaga – Saksa ja Hollandi kohtud keeldusid inimesi sinna tagasi saatmast. Küsimus tuli lahendada ja me tegeleme sellega kiiresti.
Teie tõstatatud küsimus on väga-väga raske. Liikmesriikide vahel käib võidujooks madalaima ühisnimetaja poole. Kui riigist on saanud üks väga väheseid vastuvõtjamaid, siis millalgi hakatakse oma reegleid naabritega ühtlustama või isegi karmimaks muutma. Eesmärk on mitte jääda ainsaks vastuvõtjamaaks. Kui seda kontrolli all ei hoita, siis jõutaksegi kiirlaskumiseni ning standardid saavad kannatada. Sellepärast on komisjon asüülipoliitika ühtlustamise poolt.
Ideaalses maailmas oleks Euroopal ühine asüülipoliitika, aga me oleme sellest väga kaugel, sest praegu pole poliitilist soovi selleni jõuda.
"Ideaalses maailmas oleks Euroopal ühine asüülipoliitika, aga me oleme sellest väga kaugel."
Sel puhul käisite äsja välja asüülipoliitikat puudutava nn Dublini lepete muutmispaketi ja esitasite ümberjaotamismehhanismi, mis peaks käivituma automaatselt, kui mõni liikmesriik jääb suure rändesurve alla. Kui mõni teine riik aidata ei taha, tehakse trahvi 250 000 eurot inimese kohta. Plaani ei võetud vist eriti hästi vastu?
Mõelge, kui mõni riik peab järsku vastu võtma üle 150% rohkem põgenikke! Siis käivituks automaatne ümberjaotamismehhanism. Kui teine riik aga ütleb, et ta ei saa kedagi võtta, ja inimesed lähevad kolmandasse riiki? Selleks me oleme välja arvutanud, mis maksab ühe inimese vastuvõtt esmakuluna ja veel viis aastat pärast seda ning saanud selle summa.
Ma arvan, et see pole trahv, vaid solidaarsuse näitamine teistmoodi kui inimeste vastuvõtmisega.
Nüüd need riigid, kes ütlevad: me ei võta kedagi, me ei taha finantsilist solidaarust üles näidata… Mu küsimus on: mida te siis tahate teha? Tahate, et probleem lihtsalt kaoks?
Ja sealt edasi mõtlen, kas need riigid, kes ütlevad, et see pole nende probleem, ei karda, et teised riigid hakkavad samuti mõtlema sellisele à la carte Euroopa solidaarsusele. Siis kannataksid muud Euroopa solidaarsuse valdkonnad, mispeale kannataks terve Euroopa Liit.
Kui inimestel on paremaid ettepanekuid, siis käige need välja. Kuid ma pole veel näinud ühtegi konstruktiivsemat ettepanekut.
_______________________
Poola küsimus on kiireloomuline ja mõjutab EL-i aluseid
Möödunud sügisel tuli Poolas võimule paremkonservatiivne Seaduse ja Õigluse erakonna valitsus. Pärast seda on parlamendi enamuse ja põhiseaduskohtu vahel tekkinud tugev vastasseis. Probleemi analüüsis juba Euroopa Nõukogu ja manitses Poola valitsust kiiresti lahendust leidma. Aasta alguses hakkas Varssavis lahvatanud kriisi omalt poolt Euroopa Liidu seaduste järgi uurima ka Euroopa Komisjon. Asepresident Frans Timmermans sai ülesande uurida, kas õigusriigi printsiipide järgimisega on Poolas kõik korras. Eesti Päevaleht küsis, kuhu on uurimisega jõutud.
„Oleme käima pannud õigusriigi mehhanismi ja oleme selle esimeses faasis. Mina ja mu kolleegid suhtleme Poola võimudega pidevalt, et leida väljapääs.
Kui väljapääsu ei leita küllalt kiiresti, tekib Poolas kaks paralleelset õigussüsteemi. See on Euroopa Liidus mõeldamatu. Kohtusüsteemi iseseisvust pole vaja üksnes liikmesriigi piires, vaid terve EL-i toimimiseks. EL-i seaduste elluviimist peavad kontrollima sõltumatud kohtunikud ja EL-is peab saama loota seaduste kohaldamist kontrollivate kohtunike iseseisvusele. See on EL-i nurgakivi ja me kavatseme seda kaitsta.
Sellepärast otsime väljapääsu ja küsimus on kiireloomuline. Me tahame, et konstitutsiooniline tribunal saaks täita oma rolli Poola põhiseaduskorras.
Kas me suudame seda kiiresti lahendada, seda ma ei tea, sest see sõltub kõigi osapoolte suhtumisest, sealhulgas Poola valitsuse omast. Ma loodan, et suudan selles juba sel kuul vajalikku progressi saavutada.”
________________________
Parem on Briti referendumi väitlusse mitte sekkuda
Juba 23. juunil seisab ees Suurbritannia referendum EL-i jäämise või sealt lahkumise üle. Kas on midagi, mida Euroopa saaks teha, et veenda britte liitu jääma?
„Kui ma midagi kindlasti tean, siis seda, et brittidele ei meeldi väljastpoolt sekkumine. Kui meilt küsitakse fakte, siis neid me muidugi jagame. Aga poliitiline debatt peaks toimuma brittide endi ja sealsete poliitikute vahel. Muidugi ma loodan kogu südamest, et nad otsustavad EL-i jääda, sest EL on koos Ühendkuningriigiga tugevam ja vastupidi,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
13. mai 2016 23:55
Raimo Poom
Raimo Poom, välisuudiste juht
Eesti Päevaleht
Euroopa Komisjon pole näinud märke, et Türgi võiks hakata piiride avamisega Euroopalt viisavabaduse allahindlust välja pressima. EL-i liikmesriigid peaksid kiirendama põgenike ümberpaigutamist ja -asustamist, inimestele peaks selgitama, et see pole ohtlik. Euroopa Komisjon nõuab kindlalt Poola kohtute sõltumatuse kaitsmist. „See on EL-i nurgakivi ja me kavatseme seda kaitsta.”
Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansi töö pole viimase aasta vältel olnud kadestamist väärt. Pea kõik EL-i ette kerkinud suured kriisid ja väiksemad probleemid on langenud tema õlule. Timmermans vastutab nii selle eest, et Euroopa vastus hiiglaslikule rändekriisile järgiks kõiki õigusnorme, kui ka liikmesriikides endis toimuva eest, näiteks tegeleb Poola põhiseaduskriisiga. Tallinnas algavale Lennart Meri konverentsile saabunud Timmermans selgitas Eesti Päevalehele, mis seisus on Euroopa oma suure probleemipuntraga.
Mis seisus on praegu EL-i ja Türgi vahel saavutatud kokkulepe? See vähendas kiiresti Kreeka saartele saabuvate inimeste hulka, kuid nüüd on tekkinud muretsema panevad märgid Türgis endas. Kas see võib kokkuleppeid kahjustada?
Mis puutub Euroopa Komisjoni, siis me pidasime Türgi valitsusega läbirääkimisi ja saavutasime tulemused. Pole mingit põhjust kokkulepitut muuta ja peame selle juurde jääma.
Türgis toimuv on türklaste otsustada. Peaminister on tagasi astunud ja tulemas on [valitseva] AKP erakonna kongress, kus tehakse otsus uue peaministri kohta. Ma laseksin tekkinud tolmupilvel natuke hajuda ja siis vaataksin, mida uus peaminister lauale paneb.
EL-i strateegilised suhted Türgiga on minu arvates väga olulised. Mitte üksnes lühikeses perspektiivis migratsiooniküsimusega tegelemiseks, vaid ka pikemaks ajaks, arvestades meie geostrateegilisi proovikive.
Peamine küsimus on viisavabadus Türgiga ja selle eelduseks olevate tingimuste täitmine. See puudutab Türgi suhtumist sõnavabadusse ja nende terrorismiga võitlemiseks mõeldud seadusi. President Recep Tayyip Erdoğan on otsesõnu öelnud, et Türgi ei kavatse muuta terrorismiseadusi, mis lubavad näiteks ajakirjanikke kohtu alla anda. Kas on mingit võimalust, et Türgi saab viisavabaduse ilma tingimusi täitmata?
Nii Euroopa Komisjon kui ka mina ise oleme selle kohta võtnud selge seisukoha. Tingimused on tingimused ja ainult siis, kui need täidetakse, on viisavabadus võimalik. Midagi pole muutunud. See kehtib kõikidele riikidele, kellesse viisavabaduse küsimus puutub.
Türgi teab seda väga hästi. Nad ei pruugi sellega alati nõus olla, kuid see on neile otsustamise koht. Tingimused on selged. Mõned Türgi ministrid on väitnud, et oleme neid muutnud, aga see pole tõsi.
Seega on seisukoht kristallselge: kas vastatakse tingimustele või ei tule mingit viisavabadust. Mingit hobusekauplemist ei tule.
"Seisukoht on kristallselge: kas vastatakse tingimustele või ei tule mingit viisavabadust. Mingit hobusekauplemist ei tule."
Te ei näe ohtu, et Euroopa vastu võidaks rakendada väljapressimist: avatakse taas piirid, kui ei saada viisavabadust oma tingimustel?
Kui ollakse strateegilises suhtes, tuleb mängureeglid selgeks teha. Komisjon ongi seda teinud: on Türgi otsustada, kas nad tahavad viisavabadust, mis saab teoks, kui nad täidavad tingimused.
Aga peame ka jääma enda sõnastatud tingimuste juurde ja mitte hakkama neid nüüd teistele valdkondadele laiendama. See poleks õiglane.
Mis puutub kuulsasse tingimusse number 65 ehk terrorismivastaste seaduste kooskõlla viimisse, siis me ei saa taluda olukorda, kus inimesi pannakse terrorismisüüdistustega vangi lihtsalt sellepärast, et nad on ajalehte artikli kirjutanud või ajakirjanikena avalikult seisukoha võtnud.
Nii et teie arvates peavad Türgiga sõlmitud lepped sellistele proovikividele vastu?
Eks see sõltub Türgi uue valitsuse seisukohtadest, kuid mul pole võtta ühtegi märki, mis viitaks vastupidisele.
Kuidas edenevad rändekriisi lahenduse teised osad: inimeste Kreekast ümberpaigutamine, kokkulepete järgi Süüria põgenike Türgist ümberasustamise alustamine? Kreeka vajadus teiste liikmesriikide abi järele pole kuhugi kadunud.
Jah, aga oleme saavutanud rohkem, kui keegi oleks osanud veel paar kuud tagasi arvata. Kreeka võimud on ära teinud suure töö.
Teised liikmesriigid oleksid pidanud rohkem aitama, nagu nad mõne aja eest lubasid. Seega viis see mõnetise pingeni süsteemis. Aga praegu on asjad üpris hästi organiseeritud.
Lisandub tõsiasi, et väga väike hulk inimesi tuleb praegu üle Vahemere Kreeka saartele. Keskmiselt vaid 50 inimest päevas, enne oli üle 3000 inimese päevas.
Mis puutub ümberpaigutamisse ja -asustamisse, siis need protsessid on aeglased ja peaksid minema kiiremini. Loodan, et suudame neid lähemas tulevikus kiirendada.
Kas võtate ümberpaigutamise ja -asustamise aegluse jutuks ka Eesti võimukandjatega kohtudes? Praeguseks on Eesti vastu võtnud 19 inimest kahe aasta peale kokku antud u 500 inimese vastuvõtmise lubadusest.
Muidugi räägin sellest iga liikmesriigiga. Eesti suhtumine on väga ratsionaalne. Kui Eesti pole millegagi nõus, siis ei öelda lihtsalt ei-ei-ei. Tavaliselt pakutakse kohe alternatiivi või kompromissi. Seega mõeldakse lahendustest, mitte ei ütlemisest.
Minu arvates on paljudele eurooplastele vaja selgitada, et väikese arvu põgenike riiki saabumist pole põhjust karta. Jah, meil on olnud mõned koledad juhtumid, näiteks Kölnis aastavahetusel, kuid need on tekkinud Saksamaa väga erilisest olukorrast. Sama käib ka Rootsi kohta, kui vaatate seda uskumatut inimeste hulka, kelle rootslased on otsustanud üpris väikese riigi kohta vastu võtta. See võib viia pingete ja probleemideni.
Aga enamikus EL-i riikides, kuhu saabunute arv on olnud väike, on ka probleemid olnud väga-väga piiratud. Ja minu arvates pole midagi, mida oleks vaja karta.
Kuidas saab Euroopa Komisjon nüüd tulla liikmesriikidele appi selles, et paljudes riikides on pärast rändelainet vaja tänavu välja sõeluda need, kel on õigus jääda, ja teised, kel seda õigust pole ja kelle peaks tagasi saatma?
Itaalia valitsus ja peaminister Renzi tulid välja väga hea analüüsiga, mis viitab vajadusele teha suuremat tööd riikidega, kust migratsioon tuleb.
Esiteks on vaja tagada, et inimesed enam neist riikidest ei lahkuks, mistõttu tuleb luua majandusarengu võimalusi. Teiseks on vaja luua võimalused, et inimesed läheksid tagasi ja leiaksid oma kodumaal tegevust ega oleks seal võimudele probleemiks.
Välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini ja mina esitame juunis Itaalia ettepanekutele vastuse, et asja lähemalt vaadata. Praegu oleme küll silmitsi Süüria sõja tõttu tekkinud akuutse olukorraga, kuid see on pikaajaline probleem. Kui vaatate Põhja-Aafrika demograafilist olukorda ja kui sellele majandusarengu kujul lahendust ei leita, siis inimesed lahkuvad ja tulevad siia.
Jõudsimegi Aafrikasse. EL-i ja Türgi lepete tõttu on Kreekasse tulevad rändevood kontrolli alla saadud. Aga juba on karta, et rändeteed võivad nihkuda tagasi Vahemere lõunaossa – Liibüast Itaaliasse. Üleeile tuligi juba uudiseid, et Itaalia rannikult on leitud Egiptusest startinud Süüria põgenikega paate. Kas teie arvates võivad rändeteed nüüd sinna tagasi nihkuda?
Põgenemine jätkub, seega on endiselt ka põgenikke.
Kurjategijad on aru saanud, et nende ärimudel on Türgi ja Kreeka vahel lõhutud. Aga nad on ikka olemas ja samuti on neil finantse. Seega otsivad nad kindlasti teisi teid.
"Kurjategijad on aru saanud, et nende ärimudel on Türgi ja Kreeka vahel lõhutud."
Seega peaksime pärast Türgi leppeid otsima samaväärseid lahendusi teiste riikidega, Egiptuse ja Liibüaga. Sealsed tingimused on erinevad ja lepped ei tuleks päris samasugused, aga EL peab nendega probleemi lahendamiseks suhtlema.
Rändekriisi puhkemisele reageerisid paljud EL-i riigid oma piiridel kontrolli taastamisega. Euroopa Komisjon on väga hästi teadlik, et see võib kergesti peale migratsiooniküsimuse hakata mõjutama kaubavahetust, EL-i ühisturgu. Kas Schengeni toimimine on võimalik varsti taastada?
Jah, kui vaatate meie viimaseid raporteid – tugevdame oma välispiire, loome Euroopa piirivalve, parandame liikmesriikide vahelist infovahetust –, siis võib selle aasta lõpuks taastada Schengeni normaalse töö. Ja pärast seda poleks Schengeni riikide vahelist piirikontrolli enam vaja. Aga see kõik sõltub meie välispiiride tugevdamisest.
Samuti on paljud liikmesriigid vastanud rändekriisile asüüliseaduste karmistamisega. Kas need muudatused on jäänud EL-i riikide rahvusvaheliste kohustuste raamesse või olete näinud ka ülereageerimist?
Oleme viimastel aastatel näinud, kuidas mõne liikmesriigi kohtud on otsustanud, et inimesi ei või saata ühest Schengeni liikmesriigist tagasi teise, sest seal pole nende jaoks piisavaid tingimusi. Probleeme oli näiteks Kreekaga – Saksa ja Hollandi kohtud keeldusid inimesi sinna tagasi saatmast. Küsimus tuli lahendada ja me tegeleme sellega kiiresti.
Teie tõstatatud küsimus on väga-väga raske. Liikmesriikide vahel käib võidujooks madalaima ühisnimetaja poole. Kui riigist on saanud üks väga väheseid vastuvõtjamaid, siis millalgi hakatakse oma reegleid naabritega ühtlustama või isegi karmimaks muutma. Eesmärk on mitte jääda ainsaks vastuvõtjamaaks. Kui seda kontrolli all ei hoita, siis jõutaksegi kiirlaskumiseni ning standardid saavad kannatada. Sellepärast on komisjon asüülipoliitika ühtlustamise poolt.
Ideaalses maailmas oleks Euroopal ühine asüülipoliitika, aga me oleme sellest väga kaugel, sest praegu pole poliitilist soovi selleni jõuda.
"Ideaalses maailmas oleks Euroopal ühine asüülipoliitika, aga me oleme sellest väga kaugel."
Sel puhul käisite äsja välja asüülipoliitikat puudutava nn Dublini lepete muutmispaketi ja esitasite ümberjaotamismehhanismi, mis peaks käivituma automaatselt, kui mõni liikmesriik jääb suure rändesurve alla. Kui mõni teine riik aidata ei taha, tehakse trahvi 250 000 eurot inimese kohta. Plaani ei võetud vist eriti hästi vastu?
Mõelge, kui mõni riik peab järsku vastu võtma üle 150% rohkem põgenikke! Siis käivituks automaatne ümberjaotamismehhanism. Kui teine riik aga ütleb, et ta ei saa kedagi võtta, ja inimesed lähevad kolmandasse riiki? Selleks me oleme välja arvutanud, mis maksab ühe inimese vastuvõtt esmakuluna ja veel viis aastat pärast seda ning saanud selle summa.
Ma arvan, et see pole trahv, vaid solidaarsuse näitamine teistmoodi kui inimeste vastuvõtmisega.
Nüüd need riigid, kes ütlevad: me ei võta kedagi, me ei taha finantsilist solidaarust üles näidata… Mu küsimus on: mida te siis tahate teha? Tahate, et probleem lihtsalt kaoks?
Ja sealt edasi mõtlen, kas need riigid, kes ütlevad, et see pole nende probleem, ei karda, et teised riigid hakkavad samuti mõtlema sellisele à la carte Euroopa solidaarsusele. Siis kannataksid muud Euroopa solidaarsuse valdkonnad, mispeale kannataks terve Euroopa Liit.
Kui inimestel on paremaid ettepanekuid, siis käige need välja. Kuid ma pole veel näinud ühtegi konstruktiivsemat ettepanekut.
_______________________
Poola küsimus on kiireloomuline ja mõjutab EL-i aluseid
Möödunud sügisel tuli Poolas võimule paremkonservatiivne Seaduse ja Õigluse erakonna valitsus. Pärast seda on parlamendi enamuse ja põhiseaduskohtu vahel tekkinud tugev vastasseis. Probleemi analüüsis juba Euroopa Nõukogu ja manitses Poola valitsust kiiresti lahendust leidma. Aasta alguses hakkas Varssavis lahvatanud kriisi omalt poolt Euroopa Liidu seaduste järgi uurima ka Euroopa Komisjon. Asepresident Frans Timmermans sai ülesande uurida, kas õigusriigi printsiipide järgimisega on Poolas kõik korras. Eesti Päevaleht küsis, kuhu on uurimisega jõutud.
„Oleme käima pannud õigusriigi mehhanismi ja oleme selle esimeses faasis. Mina ja mu kolleegid suhtleme Poola võimudega pidevalt, et leida väljapääs.
Kui väljapääsu ei leita küllalt kiiresti, tekib Poolas kaks paralleelset õigussüsteemi. See on Euroopa Liidus mõeldamatu. Kohtusüsteemi iseseisvust pole vaja üksnes liikmesriigi piires, vaid terve EL-i toimimiseks. EL-i seaduste elluviimist peavad kontrollima sõltumatud kohtunikud ja EL-is peab saama loota seaduste kohaldamist kontrollivate kohtunike iseseisvusele. See on EL-i nurgakivi ja me kavatseme seda kaitsta.
Sellepärast otsime väljapääsu ja küsimus on kiireloomuline. Me tahame, et konstitutsiooniline tribunal saaks täita oma rolli Poola põhiseaduskorras.
Kas me suudame seda kiiresti lahendada, seda ma ei tea, sest see sõltub kõigi osapoolte suhtumisest, sealhulgas Poola valitsuse omast. Ma loodan, et suudan selles juba sel kuul vajalikku progressi saavutada.”
________________________
Parem on Briti referendumi väitlusse mitte sekkuda
Juba 23. juunil seisab ees Suurbritannia referendum EL-i jäämise või sealt lahkumise üle. Kas on midagi, mida Euroopa saaks teha, et veenda britte liitu jääma?
„Kui ma midagi kindlasti tean, siis seda, et brittidele ei meeldi väljastpoolt sekkumine. Kui meilt küsitakse fakte, siis neid me muidugi jagame. Aga poliitiline debatt peaks toimuma brittide endi ja sealsete poliitikute vahel. Muidugi ma loodan kogu südamest, et nad otsustavad EL-i jääda, sest EL on koos Ühendkuningriigiga tugevam ja vastupidi,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.
Seega Monticell vabandus on ilgelt pastakast välja imetud, a noh, ta ei saa ju tunnistada avalikult, et enamus ei viitsi.