Autotehnikateema

[muruniiduk]

See atkinsoni tsükkel mõjutab kasutegurit ainult 1% võrra.

Võibolla natuke süveneks ka sellesse tehnoloogiasse enne kui selliseid väiteid välja anda.

[Benjy]

Mis ongi hübriidi üks ideid, sisepõlemismootor saab toimetada talle sobivatel pööretel maksimaalse kasuteguriga ja on võimalik atkinsoni tsükli kasutamine. Toyota kütusekulu on ikka üsna see, mida brozüüris lubati.

[Kapten Trumm]

See atkinsoni tsükkel mõjutab kasutegurit ainult 1% võrra.

Võibolla natuke süveneks ka sellesse tehnoloogiasse enne kui selliseid väiteid välja anda.

Ma ei mõtle midagi välja, selles SAE kodulehel viidatud artiklis on nii kirjas - hübriididele mõeldud Atkinsoni tsükliga on kasutegur 41% ja konventsionaalsel 40%. Vahe on täpselt 1%.

[Benjy]

Tavamootori kasutegur on lihtsalt atkinsoni tsükliga mootorile järgi jõudnud. Kasuteguri parandamise kohta on ju artiklis juttu, palju pisiasju, mis kogu mootori efektiivsuse ära tapavad. Artiklit sa ju lugesid? Diisli puhul saaks ehk ka sarnase kasuteguri kasvu olemasolevate mootoritega võrreldes. Mootori jahutusvedeliku temperatuuri täpne reguleerimine aitab vast diisli puhul ka. Samamoodi ei pea õlipump täisvõimsusel pumpama. Ja veel, toyota mootor on lihtne, ei ole audi hullumeelseid kettülekandeid, mis omakorda järgmisi kette veavad. Kogu see ilu sööb kasuteguri ära, katkiminekust ei tasu rääkidagi.

[mart2]

Akf Peeter tegi nüüd ikka näpuka, süüdistades mind ilkumises!

Esiteks - soovisin saada aega, millal akf OLAVI seda vabajooksu väidet kontrollis, mitte ei kirjutanud, et ilselgelt võimatu. Akf Peeter ka ise tunnistas, et mõningad takistused on ilmunud aastate jooksul, kuid mina soovisin teada aastat ja kellaaega, et siis saaks võrrelda konkreetse liiklusskeemiga neid ristmike, foore, jalakäijaid jne. Praegu jääb ikkagi teoreetiliseks, sest isegi Riia mäelt 90-ga alustades peaks sillal vasaku kurvi tõttu aeglustama ning edasi Narva mäele on päris pikk maa ...

Teiseks - see, kui keegi miilits või ühikondlik mingit iseloodud nõuet kontrolliks kasutab, pole argument vaid "peetimise" katse. Kui aga nimetada seda tõendiks heast veermikust, siis peaks olema sellele ka kuskil mingid kirjalikud tehnilised parameetrid (s.h. kontrollitud tasane maa). Paluks!
1982-83 näiteks sai juba kõvasti õppepraktikal nivelliiride ja teodoliitidega mässatud ning polnud enam mingi imeasi.
Tinglikus kõneviisis väide ongi arvamus või NSR (naised-saunas-rääkisid), mitte fakt?

Kõik.

[Runkel]

...Narva mnt ring mõjutab võrreldes vana aja trassiga mäest alla tulevat voogu, st selle kumerust, mäkke mineku joon, arvan, on suht sama, aga pöörak on ikkagi olemas. Teiseks, trass ei saa olla palju ju muutunud - sest park on sama ja sild on sama. Liiklusmärke, foore jms arvestamata.

[Peeter]

Akf Peeter tegi nüüd ikka näpuka, süüdistades mind ilkumises!

Esiteks - soovisin saada aega, millal akf OLAVI seda vabajooksu väidet kontrollis, mitte ei kirjutanud, et ilselgelt võimatu. Akf Peeter ka ise tunnistas, et mõningad takistused on ilmunud aastate jooksul, kuid mina soovisin teada aastat ja kellaaega, et siis saaks võrrelda konkreetse liiklusskeemiga neid ristmike, foore, jalakäijaid jne. Praegu jääb ikkagi teoreetiliseks, sest isegi Riia mäelt 90-ga alustades peaks sillal vasaku kurvi tõttu aeglustama ning edasi Narva mäele on päris pikk maa ...

Teiseks - see, kui keegi miilits või ühikondlik mingit iseloodud nõuet kontrolliks kasutab, pole argument vaid "peetimise" katse. Kui aga nimetada seda tõendiks heast veermikust, siis peaks olema sellele ka kuskil mingid kirjalikud tehnilised parameetrid (s.h. kontrollitud tasane maa). Paluks!
1982-83 näiteks sai juba kõvasti õppepraktikal nivelliiride ja teodoliitidega mässatud ning polnud enam mingi imeasi.
Tinglikus kõneviisis väide ongi arvamus või NSR (naised-saunas-rääkisid), mitte fakt?

Kõik.

Mis kontrollitud tasane maa? Kui pinna kallet ei tea, siis teed kaks otsa, üks edasi, teine tagasi. Algkiirus sama, ja edasi mõõtmine. Pärast keskmine võtta ja kõõks. Järgmine kord juba vaatad ja tead ise ja saad ka soovitada, kas ja kuskohas mõõtmist teha, või kus ei ole tasane. Iseasi on see, et sul peab olema ka soovi oma (inseneri)asjadega ise hakkama saada. Ja siis teadki ka selliseid trikke. Ja ka mitmeid teisi. See vaba veeremise kaudu veermiku kontroll ei ole ju midagi uut ega üllatavat? See on täiesti aktsepteeritud kaudne võimalus kontrollimiseks, kas on muresid oodata, või mitte. Mind küll üllatab, et selline meetod sellist poleemikat tekitab.
....sest isegi Riia mäelt 90-ga alustades peaks sillal vasaku kurvi tõttu aeglustama
Aga miks sa Riiamäelt 90-ga tahad alustada? P.S See sillakurv on pidurdamata 70-ga läbitav. 68-ga olen sealt isegi omal ajal trahvi saanud. (NB! Enam ei soovita kellelgi kihutada!) Nagu üle kaare tulin, st läbisin kurvi, nii ära mõõtsid, ja siis lasid mul veel kenasti kiiruspiirangu märgi mõjualasse jõuda... detektor piiksus juba silla pealt mul kohe (siis polnud veel autos keelatud). (Sealt on muideks enam kui sotapealt siksiga Emajõkke vist suisa mitu korda muidu sirgeks lastud)
Runkel, Leningradi mnt oli täiesti sirge jupp, sujuva kurviga mäkke. Mingisuguseid jõnkse ka linna poolt tulles selle praeguse ringi kohal ei olnud. Tavaline sirge tänav samas koridoris kus praegugi koos sujuva kurviga tõusule.
BTW, ärge sellel trassil neid kurve nüüd küll nii üle tähtsustage. Koju sõites lase jalg gaasilt, võta käik välja ja vaata palju mõne sujuva kurvi läbimisel nüüd kiirust kohe just kaduma läheb. Võid avastada, et suurt ei mõjutagi hoogu. Probleem või(k)s olla jõnksu tegemine ümber EPA Väike-Tähe-Võru kurv, sealt tõmmati ka neljakümnega juba külili. Aga juba suuruselt järgmine Võidu silla kurv nüüd küll ületamatuks takistuseks ei ole.

[Runkel]

P.S See sillakurv on pidurdamata 70-ga läbitav. 68-ga olen sealt isegi omal ajal trahvi saanud. (NB! Enam ei soovita kellelgi kihutada!) Nagu üle kaare tulin, st läbisin kurvi, nii ära mõõtsid, ja siis lasid mul veel kenasti kiiruspiirangu märgi mõjualasse jõuda... detektor piiksus juba silla pealt mul kohe (siis polnud veel autos keelatud). (Sealt on muideks enam kui sotapealt siksiga Emajõkke vist suisa mitu korda muidu sirgeks lastud)
Runkel, Leningradi mnt oli täiesti sirge jupp, sujuva kurviga mäkke.

Sillakurvis on küll vist kõik tartlased oma kviitungi kätte saanud.
Uurin Leningradi mnt sirget iseseisvalt kommenteerimata edasi.

[Peeter]

P.S See sillakurv on pidurdamata 70-ga läbitav. 68-ga olen sealt isegi omal ajal trahvi saanud. (NB! Enam ei soovita kellelgi kihutada!) Nagu üle kaare tulin, st läbisin kurvi, nii ära mõõtsid, ja siis lasid mul veel kenasti kiiruspiirangu märgi mõjualasse jõuda... detektor piiksus juba silla pealt mul kohe (siis polnud veel autos keelatud). (Sealt on muideks enam kui sotapealt siksiga Emajõkke vist suisa mitu korda muidu sirgeks lastud)
Runkel, Leningradi mnt oli täiesti sirge jupp, sujuva kurviga mäkke.

Sillakurvis on küll vist kõik tartlased oma kviitungi kätte saanud.
Uurin Leningradi mnt sirget iseseisvalt kommenteerimata edasi.

Tavaline sirge tänav samas koridoris kus praegugi koos sujuva kurviga tõusule.

[OLAVI]

... Esiteks - soovisin saada aega, millal akf OLAVI seda vabajooksu väidet kontrollis, mitte ei kirjutanud, et ilselgelt võimatu. ...

Mis selle teadmisega peale hakkad?
Ju see kuskil 90'date alguse öösel oli, sest ega see esimese korraga ei õnnestunud.
(Olid ajad, kui isegi kiirabi sõitis öösel Annelinna, alles siis kui seal oli registreeritud 4 väljakutset, sest ka kiirabil ei olnud bensiini.)

... Praegu jääb ikkagi teoreetiliseks, sest isegi Riia mäelt 90-ga alustades peaks sillal vasaku kurvi tõttu aeglustama ...

Kes peaks pidurdama ühes laias, piisavalt suure raadiusega kurvis?

...
Teiseks - see, kui keegi miilits või ühikondlik mingit iseloodud nõuet kontrolliks kasutab, pole argument vaid "peetimise" katse. ...

Millisest "miilitsa nõudest" on küsimus ja millega see on antud juhul seotud ning kelle käest küsid?

[Kapten Trumm]

Tavamootori kasutegur on lihtsalt atkinsoni tsükliga mootorile järgi jõudnud. Kasuteguri parandamise kohta on ju artiklis juttu, palju pisiasju, mis kogu mootori efektiivsuse ära tapavad. Artiklit sa ju lugesid? Diisli puhul saaks ehk ka sarnase kasuteguri kasvu olemasolevate mootoritega võrreldes. Mootori jahutusvedeliku temperatuuri täpne reguleerimine aitab vast diisli puhul ka. Samamoodi ei pea õlipump täisvõimsusel pumpama. Ja veel, toyota mootor on lihtne, ei ole audi hullumeelseid kettülekandeid, mis omakorda järgmisi kette veavad. Kogu see ilu sööb kasuteguri ära, katkiminekust ei tasu rääkidagi.

Tavaline, väntvõllilt käitatav õlipump ei pumpagi täisvõimsusel, kui mootor töriseb madalatel pööretel. Pigem võib taolise ökosõiduga isegi juhtuda, et õlipumba tootlikkus jääb korralikuks õlituseks juba napiks. Reduktsiooniklapp rakendub üldiselt ainult külma (paksu) õliga. Üritada aga mootori õlipumpa panna tööle näiteks elektriga (siis saaks läbi aju juhtida tema tootlikkust), siis sellise auto jätaks ostmata (ka sellise, kus veepump elektriga käib). Töökindluse probleem kindlalt.

Küll aga on nendel Toyota imemootoritel üks fundamentaalne miinus, mis tabati ameeriklaste poolt juba WWII ajal (lennukimootoritel) - heitgaasidega lahkub mootorist päris suur osa põlemisel tekkinud energiast. Siin on VWA paraku määratu edumaa saavutanud nende turbotatud väikemootoritega. Et need ketid ja asjad koolevad, pole teema mitte keerukuses, vaid pole vaja lubada kliendile 20 000+ km õlivahetusintervalli. Ja kui see nii pikk on, siis otseloomulikult tuleb ka õli rohkem peale kallata, sellest need legendid meeletust õlikulust.

[Walter2]

Pikk hooldusvälp ei tähenda küll automaatselt õli pealevajamise vajadust. Olen sõitnud mitme 30K ja 40K / 2a hooldusvälbaga kaubikuga ning ükski pole vajanud tilkagi õli (igatühte olen huvi pärast ka vardaga kontrollinud). Pole neid olnud vaja ka sisse sõita - ei võtnud õli juba uuest peast. Kaine mõistus küll ütleb et 40k on kerge massimõrv aga firma auto ja kui sagedamini käia ei lubata siis olgu nii..
Eks see vag grupi õlivõtmise vajadus on ikka mootoritest kinni - mõned neist on olnud suisa katastroof ning isegi ploki väljavahetus või uuemat tüüpi õlirõngaste kasutus pole probleemist jagu saanud.

[Kapten Trumm]

On ka tõsi selles, et liiga pika vahetusvälbaga õli muutub tökati laadseks (õlisse kogunenud saastast) ja teadupärast paks õli ei kipu enam läbi kolvikate põlemiskambrisse minema.

Rääkides kaubikutest, siis üks mu tuttav peab Iveco Daily kaubikut, läbisõiduga nats üle miljoni. Vahetada on tulnud kette ja tihendeid, aga mootor ise pole laiali käinud. Kogu saladus on selles, et mees hooldab seda (ise) nagu õige on (sh õlivahetus 10 000 takka).

Mul tõusevad turjakarvad turri selle 30-40K õlivahetuse peale.

Kindlasti on VWAdel ja need 0w-20 "vesiõlid" üks kurja juur. Paraku, kui mootori tolerantsid on tehtud sellest lähtuvalt, ei saa nii lihtsalt sinna ka 5W-40 sisse valada. Kui, siis ainult kulunud mootorile. Olen üsna veendunud, et kui kasutada paksemat õli, kaob ka õlikulu.

[OLAVI]

Juba 10 aastat on ökonoomsetes mootorites (õlirõhu poolt mehaaniliselt juhitavad) muutuva geomeetriaga õlipumbad ja õli reduktsiooniklappi polegi.

Elektrilised õli-, veepumbad ja termostaadid on võistlustehnikas ammu kasutusel ja isegi Soomlaste 1500hp MonsterMossel oli elektriline õlipump.

[Walter2]

Elektrilised õli-, veepumbad ja termostaadid on võistlustehnikas ammu kasutusel ja isegi Soomlaste 1500hp MonsterMossel oli elektriline õlipump.

Siit tulebki see vahe välja - kui el. veepump hiljutisel näitel ei taha kesta paari kiiruskatsetki mida siis rääkida tavakasutusega autol, millel pahatihti veel 40k hooldevälp.. Kui miski oleks hea ja töökindel, oleks see kohe masskasutuses.