Corvus, corvus! Streik on viimane vahend, mida kasutatakse alles siis, kui läbirääkimistega tulemusi ei saavutata. Mina pooldan igati inimeste tsiviliseeritult asjade ajamist. Võime streikida palju tahame, kuid see ei kustuta 50 okupatsiooniaastat. Eesti on siiski selline üleminekuühiskond, kus meil tuleb tahes-tahtmata ohvreid tuua oma laste parema tuleviku nimel. Nii kurb kui see ka ei ole. Iseasi, kas see on meile piisavalt innustav stiimul. See on iseasi...
Selline mentaliteet üldiselt, et tahame kõike ja kohe, ei vii meid kuhugi. Isegi sotsid ei tooks oravate asemel meile mingit õnne õuele. Poliitika on ühe käega andmine ja teisega võtmine. Sotsid oskavad seda võtmist lihtsalt varjatumalt ja andmist pidulikumalt teha.
Tegelikult on täna juba Eestis töötuid, kes toetusest ära elavad. Nälga pole ka keegi surnud. Nii et laias-laastus pole meil häda midagi. Eriti kui muu maailmaga võrrelda. Meil peaks isegi natuke piinlik olema nuriseda. Seda majanduse poole pealt.
Kordan veelkord, et kui rahva enamus on oravate parempoolse majanduspoliitika valimistel (mis võiks olla muidugi loogilisemad) heaks kiitnud, siis tuleb sellega leppida. Meeldigu see mulle või mitte, kuid selline on rahva tahe ehk demokraatia. Opositsiooni ja alternatiivi tuleb muidugi pakkuda, kuid kui puudub rahva toetus, siis tuleb seda tunnistada ja ikka endas viga näha.
Ma ei arva, et parempoolne majanduspoliitika oleks ideaalne - kaugel sellest, aga vasakpoolne alternatiiv on veel vastuvõetamatum. Ka kogu see võrdsuse ja "tööliste eest seismise" jura sealjuures. See suur seismine ongi sotside töö ja leib, milleta nad ise nälga jääksid. Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele... Ilusad illusioonid ja suur-suur enese(ja teiste)pettus - muud selles on raske näha.
Üldiselt on nii, et kui töövõtjatele nende töö ja tingimused ei meeldi, siis keegi ei keela ise tööandjaks hakata. Aga kui pealehakkamist ja nutti pole, siis pole midagi teha. Nutti on vaja ka läbirääkimisteks. Pole vaja ka kadedusest roheliseks minna ja "mässama" asuda. Sama lolliks jäädakse ikkagi. Parem minna kooli või end muidu koolitada ja tõusta nii konkurentsiredelil kõrgemale. Samas peab ka liht- ja odavtööjõudu jääma, sest ka nemad on majanduse oluline osa. Palga tõus ei ole mingi pokkeri mäng, see peab kõiki majandusharusid tasakaalus hoidma. Nagu ka keha peab arenema proportsionaalselt.
Ah Finnairis on erusõjaväelased? Ka ametiühingutes? Hea küll, aga millisesse ametiühingusse Kunnas siis kuulub? Kirjanike Liitu äkki? Mis ta siis nende venelastest raudteelastega mehkeldab? Keel muidugi suus aga... Miks ikkagi need? Ja miks sõjaväeline koolitus? See ei lõhna eriti millegi hea järele. Kordan, et see võib olla minu paranoia aga...
Mina arvan, et Kunnas võiks valida kellele ja mis nõu annab. Miks üldse peaks nõustama streikijaid, et nad saaksid sõjaväelaslikult oma streiki üles ehitada? Kui nutti pole tsiviliseeritud läbirääkimisteks ja ka streigiks, siis vaevalt, et Kunnaski seda "musta auku" millegi mõistlikuga täita suudaks. Väga-väga kahtlane.
Aga milleni siuke sõjaväeline streik viia võib... Vene kooolireformi puhul ähvardati rahutustega. Usutav, et sinna auku võibki lekkida Kunnase know-how. Jällegi, loodan, et tegu minu paranoiaga. Lihtsalt väike riskianalüüsikene, ei muud

Peace!