www.militaar.net

Ilma rinnaplaadita võib-olla ei karjuks enam kunagi. Millest ikkagi jutt...?

Some kirjutas: ↑31 Juul, 2023 8:49 Hmm, standard standardiks aga kuidas need lisasentimeetrid kaitstusastet mõjutavad? Erisuse standardist saab hankes ikka teha kui see kvaliteeti ei mõjuta ja pakkujaid juurde toob. Probleem on isiklik, sest enda mütsi suurus on 64 ja kauplusest sellist ei leia... Arvatavasti peaksin ka kroonus siis kapuutsiga ringi laskma.
KT, mõttekas või mitte, kui sama raha eest saab kõvema kuulikindluse siis miks mitte? Kuul ei tule alati laupa ja nurga all tabades on siiski võimalus, et kaelaluu jääb terveks. MMA-ga tegeledes polnud probleem püsti olles lööke näkku saada aga kui lamades näkku virutati siis pea ei saanud liikuma ja oli tunne nagu haamri ja alasi vahel. Akf Jorgen Matsi võib kinnitada.

Massiarmee kiivrid soetatakse ikkagi peamiste ohtude vastu, mis sõdureid ohustab. Kuuli pähe saamise "õnn" on äärmiselt vähestel, enamik vigastusi tuleb kildudest, vähem raskuspunkti sihitud mitte eriti täpsetest kuulidest. Teades, mis hinnavahe on juba vesti plaatidel IIIa vs IV, siis on üsna kahtlane, kas see IIIa kiiver on ikka sama odav kui klass I kiiver.

Taoliste varustuseelementide ostul on ka muid kaalutlusi kui vaid eseme taktikalis-tehnilised näitajad. See ei tähenda, et näitajad ei loe, vaid need peavad enamasti olema piisavad/rahuldavad. Et RKIKi Simmid üritavad kaitsevõimet kahjustada, on siin põhjuste hulgas kindlasti viimaste hulgas. Määravad on hoopis muud kriteeriumid, sh ka muide hind - et piiratud rahasummast saaks neid elemente võimalikult paljudele.

Eriüksuste pisikesed varustushanked käivad teise loogika järgi ja seal on ka suurem võimalus pakkuda snaiprile huvi. Siiski, olen aru saanud, et snaiper laseb enamasti kaugustel, millelt on täpne lask siiski võimalik keha massikeskmesse, mitte enam pähe.

Akf Trumm.

Siiski, olen aru saanud, et snaiper laseb enamasti kaugustel, millelt on täpne lask siiski võimalik keha massikeskmesse, mitte enam pähe.

Kui õigesti mäletan, siis snaiper peab suutma tabada massikeset, mis üsna kauge distantsini võib olla sama suur kui pea. Siit ka need vähem kui 1 MOA täpsusega püssid jne, mis selle eriala hangetele on sisse kirjutatud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑31 Juul, 2023 9:25 Taoliste varustuseelementide ostul on ka muid kaalutlusi kui vaid eseme taktikalis-tehnilised näitajad. See ei tähenda, et näitajad ei loe, vaid need peavad enamasti olema piisavad/rahuldavad. Et RKIKi Simmid üritavad kaitsevõimet kahjustada, on siin põhjuste hulgas kindlasti viimaste hulgas. Määravad on hoopis muud kriteeriumid, sh ka muide hind - et piiratud rahasummast saaks neid elemente võimalikult paljudele.

Hangetel võib olla hankija kriteeriumite hulgas lisaks hinnale ja/või kvaliteedile ka tarneaeg. Pool aastat kuskilt kaug-ida karumustikast (kriisi korral kas üldse?) vs. nädalaga euroopa laost võib olla otsustavaks kriteeriumiks. Iga hinnatav kriteerium on hindepunktides vastava kaaluga, s.t. arvestatakse teat. koefitsendiga (näit. 60% punktidest annab hind ja 40% tarneaeg.)

Millisest kiivrist jutt...Morgan’s CM735?

sg01 kirjutas: ↑05 Aug, 2023 23:26 Millisest kiivrist jutt...Morgan’s CM735?

Seda küsiti ka juba teab mitu lehekülge tagasi

Siin keskendutakse asjatult kuuli pähe saamisele. Ja ketratakse seda sama KV mantrat läbimatust killu kaitsest. Ma eeldan, et siin ei pea hakkama seletama asjaolu, et killud liiguvad sõltuvalt lõhkekeha iseloomust ja plahvatuse kaugusest ja kindlasti paljudest muudest asjaoludest erineva kiirusega ja on erineva suurusega. Praeguste kiivrite ballistilise kaitse indeks, kui seda nii võib nimetada V50=~400-450m/s. Kanada kiivril ja paljudel teistel tànapàevastel kiivritel V50=700+m/s. Näitena M18 kaitselaengust hakkavad killud liikuma kiirusel 1300m/s.

Miks kiivritel on suhteliselt “madal” NIJ sert. On pigem põhjusel, et level 3 on juba 5,56 ja 7,62 “point blank range”. 5,56mm M855 ja ka 5,45mm 55 gr 7N10 on tegelikult väga äkilised ja kiired asjad läbistamaks erinevat tüüpi lihtsamaid varjeid ja ballistilisi kaitsmeid, eriti lähi distantsilt.

Järgnenud jutt kaitsevestidest liikus: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 64#p801064

Vahepeal tekkis jälle huvi, et mis seis on selliste hangetega, kas juba teada, kes mida tarnimas või pakkumas?

1. Soomustatud sõiduautode ostmine (eeldatav maksumus 9,5 mln EUR), staatus lõpetatud;
2. Militaar-ratassõidukid (eeldatav maksumus 693 mln EUR), hankemenetluses;
3. Lisaks on tulemas N1 ja M1 kat sõidukite hanked eeldatavas mahus 25mln EUR/9,5mln EUR. N1 peaks saama päris korraliku hunniku Hiluxi tüüpi masinaid?

Soomukite hnaget ei lisanud, kuna akf Herem juba vastas, et lähiajal peaks tulema uudiseid.

https://www.delfi.ee/artikkel/120237036 ... nanaabrile

Riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ja sõlmis Scania, Veho ja Volvoga mahuka lepingu militaarsõidukite soetamiseks, et varustada Eesti ja Läti jõustruktuure erinevat tüüpi sõidukitega järgmise seitsme aasta jooksul. Raamlepingu kogumaksumus on ligikaudu 693 miljonit eurot.

Siin kusagil kirjutati Hiluxite ostusoovist, saan aru, et see oli udujutt vist?

jannor kirjutas: ↑04 Okt, 2023 20:25 Siin kusagil kirjutati Hiluxite ostusoovist, saan aru, et see oli udujutt vist?

Miks udujutt? KV-s on üksuseid, kelle põhiülesannete täitmisel vastavalt võimekirjeldusele on mõistlik kasutada just "Hilux" tüüpi sõidukeid, mitte MB GD-d. Seda nii hanke- kui ka ülalpidamiskulude, ülesannete ja elutsükli osas. Mina tean vähemalt ühte õnnestusnud vastavasisulist hanget, kus küll on kahe käe sõrmedel loetavad masinad kirjas. UKR konflikt peaks olema tänaseks tõestanud, et sõdib enamasti funktsionaalsus, mitte nurgeline roheline disain.

EKV-l peaks olema teine suuremahuline sõidukite hange veel käimas. Hilux (kui peaks olema) käiks ilmselt tolle hanke alla.

https://www.err.ee/1609134392/eesti-ost ... tassoomuki

Eesti ostab 2. jalaväebrigaadi soomustamiseks Türgist 200 miljoni euro eest suure koguse ratassoomukeid, millest esimesed jõuavad kohale juba aasta pärast.

Nüüd siis ametlik.
Ilmselt valiku põhjuseks ongi objektiivsed asjaolud, kuid vaadates täna "liitlast" Türgit, siis paneb muigama.
Esitan ühe lolli küsimuse ka: mis võiksid need põhjused siis olla, mis jätsid varju näiteks soomlaste PASI või selle alternatiivi Misu (küll mitte masstoodangus)?
Vaadates sultani käitumist NATO liitlastega, siis täna kahjuks isiklikult oma kaarte Türgile ei paneks.

Usun, et türklased müüvad ikka isuga, neil raha vaja.