www.militaar.net

asi on võtnud uued mõõtmed, vähe sellest et keegi ei saa aru millega VG-d tegelema peavad, tuleb sügisel 4 võitlusgrupil RÕK, huvitav mis seal tegema peab hakkama?
dejavu: kreisiraadios oli kunagi närviline vahepala: siin ehitatakse ühte lammutustehast, aga nende asjade valmistamise tehas mida siin lammutama hakatakse, on hetkel veel pooleli kuuse tänaval.

Siis saate ehk sügisel teada, mida VG tegelikult EKJ strateegiliste geeniuste arvates tegema peab. Praegu on ju ülesanne kokkuvõttes "VG tulistab neid, kes VGd tulistavad".

Mina arvan, et sel suvel juhtub see, mis aastaid tagasi pidi juhtuma. Erinevate struktuuride tarkpead hakkavad nende VG-de tegevust korraldama ja mis veel tähtsam - kirjeldama. Siis on mingigi lootus selguseks. Täna võib iga tola (asjalikud ärge solvuge) militaarnetis joonistada oma struktuure ja kirjeldada oma taktikat ...

1 nupuke veel raketiteema jätkuks. Kui mälu ei peta, siis 1 rakett maksab 3x vähem kui Javelini rakett.

Similar to the force protection Lahat concept, the 'trigger' will be activated by the supported unit, where the infantry calling for support will command the launch and designate the target to be attacked. Each vehicle could support units beyond line of sight, at ranges of up to eight kilometers, using anti-tank or multi-purpose missiles depending on the effect required. The missile unit could also attack targets within line-
of -sight autonomously using its own sensors.

http://defense-update.com/products/l/lahat.htm

soesilm kirjutas:Mina arvan, et sel suvel juhtub see, mis aastaid tagasi pidi juhtuma. Erinevate struktuuride tarkpead hakkavad nende VG-de tegevust korraldama ja mis veel tähtsam - kirjeldama. Siis on mingigi lootus selguseks. Täna võib iga tola (asjalikud ärge solvuge) militaarnetis joonistada oma struktuure ja kirjeldada oma taktikat ...

Sellega tegeletakse juba aasta algusest.

suurepärane

Mingi hetk pakkusin siin teemas välja, et VG üheks sihtmärgiks võiks olla vastase ÕT süsteemid.

Siin on pikem film S-300'st.

1. osa

http://pilot.strizhi.info/videos/smotr/S-300V_part1.wmv

2. osa

http://pilot.strizhi.info/videos/smotr/S-300V_part2.wmv

Pikk pildiseeria S-400'st.

http://otvaga2004.narod.ru/xlopotov_8/2010_trioumph.htm

Teades natuke sellest, milline on VG struktuur ja relvastus-varustus, julgen öelda, et ÕT süsteemide hävitamisest küll midagi välja ei tule. Juba sellepärast ei tule, et enne kui S-300-d diislitossu pilvedes siia sõidavad, on VG võitluseks vajalik ammu otsas. Sellest rääkimata, et see on ebaadekvaatne nagunii.

Selleks, et S-300-t rünnata, tuleb see kõigepealt üles otsida. Kas Eestil on täna selline signinti võime, et pinpointida mobiilse ÕT kompleksi asukohta (mida muudetakse). Või kas omame rühma tasemel portatiivseid signinti seadmeid, millega tuvastada sellised "bullseyed"? VG elektroonika pole parem kui suvalisel jalaväerühmal. Mis tähendab, et "keegi" peab neid suunama. Edasi.

Tuvastasime asukoha. Seal istub vähemalt tugevdatud kompanii julgestuses koos soomukitega - lendame Iltistega peale ve
Tõsisemaks minnes oleks vaja midagi kaugemalt laskmiseks - nt 12,7 Barret (radari/rakettide vigastamiseks), vähemalt Milan (veel parem kui Spike või Javelin). Või VÄGA PALJU AT-4'sid. Sellised süsteemid ei asu eales kuskil võssis, et sealt mingi ühekordse TT lasuga susida, vaid need on enamasti lagedal, kõrgendikul - eemalt vaadeldavad. 30 mm soomuki kahuri/14,5 KP laskekaugus on kuipalju?

Kõik see nänn peaks olema tegelikult hajutatud, parem kui kodus meestel+ettevalmistatud peidikud, millest teab kõige kõrgema ülemusena VG ülem. Uskuge, selle vastu eksimisel leitakse need üles ja enne kui asjaks veel läheb....ehk asja tehakse taas nii, et sõdima sellega ei hakata.

Kogu komejandist jääb (taaskord) mulje, et on tegemist fundamentaalse probleemiga - kõik näiliselt millegagi tegelevad ja kaste paberile veavad- aga sõdimiseks on lõpp-produkt kahtlase väärtusega juba esmasel pealevaatamisel (saati siis pikemal pruukimisel)-vähemalt S-300 kontekstis. Mõnest bensiiniautost ja moonavoorist saadakse jagu küll.

KL Peastaabis on head fantasöörid ainult. Kui nende ideid aeg-ajalt lugeda, vajub ausalt öelda sahtel vastu lauda.

Bürokraadid-eropeded pigem kärvavad kui lubavad meestele AT-4-d kodudesse peidikutesse.

holt kirjutas:Bürokraadid-eropeded pigem kärvavad kui lubavad meestele AT-4-d kodudesse peidikutesse.

Ja on üldse sellist riik olemas kus antake sellist tüüpi relvi kodudesse?
Šveitsis ei anta nt. enam peale ajateenistust ka SIGile moona kaasa.

Kaitseliitlased peaksid kodus hoidma oma isiklikku relva ja selle jaoks tsinki padruneid.

Miinid, lõhkeaine, distantslõhkeseadmed, tankitõrjegranaadiheidjad, raskekuulipildujad, õhutõrjeraketid, jne. peaksid olema:

- KL maleva relvalaos;

- KL malevkonna relvalaos;

- KL kompanii relvalaos;

- Rootsist saadud raudbetoonist relvahoidlakuubikutes (korralik lukustus koos signalisatsiooniga);

- hästi varjatud salajastes peidikudes/punkrides.

Aga mitte mingil juhul ainult keskladudes.

Trumm ütles

Tõsisemaks minnes oleks vaja midagi kaugemalt laskmiseks - nt 12,7 Barret (radari/rakettide vigastamiseks), vähemalt Milan (veel parem kui Spike või Javelin). Või VÄGA PALJU AT-4'sid. Sellised süsteemid ei asu eales kuskil võssis, et sealt mingi ühekordse TT lasuga susida, vaid need on enamasti lagedal, kõrgendikul - eemalt vaadeldavad. 30 mm soomuki kahuri/14,5 KP laskekaugus on kuipalju?

Tankitõrjevõime edasine tugevdamine.

Üheks arengukava oluliseks prioriteediks on ka kaitseväe tankitõrjevõime edasine tugevdamine. See hõlmab endast nii üksikvõitlejale mõeldud ühekordsete tankitõrjelaskude, tankitõrjegranaadiheitjate kui ka tankitõrje raketikomplekside Milan täiendavat hankimist. Samuti luuakse tankitõrjeks täiendavaid üksuseid nii kaitseväes kui ka Kaitseliidus. Võime arendamise eesmärgiks on suurendada kaitseväe efektiivust võimaliku vastase motoriseeritud ja mehhaniseeritud üksustega võitlemiseks ja jalaväe üldist tulejõudu lahingus nt vastase välikindlustuste vastu.

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... osa[1].pdf

Ühelt poolt kõlab julgustavalt, kuid miks sinna on sisse kirjutatud nimeliselt Milan, aga mitte midagi muud nimeliselt?

Kaitseliit kui laiapõhjaline ja efektiivne sõjaline organisatsioon

Jätkame tuleval aastakümnel Kaitseliidu rahastamise ja varustamise kasvatamist, millega peab kaasas käima Kaitseliidu liikmeskonna suurenemine. Kui Eesti iseseisvumise taastamisele järgnenud 15 aastal oli Kaitseliit relvastuse ja varustuse osas olnud pigem vaeslapseks, siis nüüd anname kaitseliitlastele tehnikat ja varustust, mis oleks samal tasemel kaitseväe varustusega. Loobume Kaitseliidu baasil suurte ja kohmakate maakaitsepataljonide formeerimisest ning pöördume tagasi väiksemate, kompanii-suuruste üksuste juurde, millede mehitamine lähtub Kaitseliidu territoriaalsuse printsiibist – sama piirkonna võitlejad kuuluvad samasse allüksusesse. Kaitseliidu baasil valmistatakse ette nii parema varustuse ja kõrgema võitlusvõimega lahingkompaniisid, kui ka konkreetsete objektide kaitseks mõeldud sisekaitsekompaniisid.

Kaitseliit on peamine maakaitsestruktuuri väevõimete kandja. Kaitseliidu
arenguprioriteedid planeerimisperioodil on võitlusvõimelise liikmeskonna
suurendamine, sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vajaliku juhtimisvõime loomine pataljoni ja kaitseringkonna tasandil, kiirreageerimisüksuste arendamine ja lahingulise sooritusvõime parandamine.

Kaitseliit keskendub lahingkompaniide, sisekaitsekompaniide ja
formeerimisstruktuuri üksuste ettevalmistamisele. Arengukavas
kavandatud meetmed võimaldavad Kaitseliidul kujuneda veelgi
tõsiseltvõetavama sõjalise heidutuse kandjaks võimalikule vastasele.
Mida see küll võib tähendada?

Lõpptulemus ehk milline on Eesti kaitsevägi aastal 2018?

Aastal 2018 on Eesti kaitseväel arvestatav seire-, tuvastus- ja luurevõime Eestit ähvardada võivate ohtude õigeaegseks avastamiseks, kõrges valmisolekus ja osaliselt soomustatud jalaväebrigaad, Kaitseliidu ja reservüksustest koosnevad kaitseringkonnad, korralik õhukaitse nii strateegiliste objektide kui maaväe üksuste kaitseks ning korrastatud õppekogunemiste- ja mobilisatsioonisüsteem kaitseväe arvukuse mitmekordistamiseks võimaliku ohu korral. Eesti Õhuvägi on
aastaks 2018 võimeline tagama NATO hävituslennukite baseerumist Ämaris ning liitlaste transpordilennukite vastuvõttu võimaliku HNS-operatsiooni käigus, samuti teostama taktikalisi transpordilende helikopteritega. Merevägi omab kaasaegset miinitõrjevõimekust ning osaleb pidevalt ja jätkusuutlikult miinitõrjelaevadega rahvusvahelises sõjalises koostöös.

Laskesportlased on teinud aga head lobitööd

Järgmise aastakümne lõpuks plaanime renoveerida ja rajada uusehitistena
kõikide Kaitseliidu malevate staabi- ja tagalakeskused ning tegevuskohad, samuti rajada vähemalt kümme nõuetele vastavat 300-meetrist lasketiiru, et igal Kaitseliidu maleval oleksid elementaarsed võimalused korralikuks laskeväljaõppeks.

naised teadsid rääkida et VG tankitõrjevõimekusse tahetakse ka korrektuure teha, ehk siis Gustid välja vahetada, julgen väita et see ei too kaasa midagi head.
Gusti on ja jääb täpsemaks kui mistahes ühekordne tt-relv.
Milanid ei ole VG koosseisus.
Gustid peaksid jääma, sest üllatust teha paarile Btrile kus jagu peal istub on ikka lust, laks-laks kildu peakohale, ja puutetundlikuga kohe järgi+ sirts suitsu, ja vuta-vuta minema.

Gustiga vuta -vuta minema??? kaua see reservis olnud meed Gustiga vuta-vuta teeb Minul tõmbab Gustiga väike põrkamine küll keti väga ripakile .Ja ega neis VG neid rämbusid nüüd nii palju ka pole kes Gustiga kilomeetreid joosta jakasavad

Lupus kirjutas:Gustiga vuta -vuta minema??? kaua see reservis olnud meed Gustiga vuta-vuta teeb Minul tõmbab Gustiga väike põrkamine küll keti väga ripakile .Ja ega neis VG neid rämbusid nüüd nii palju ka pole kes Gustiga kilomeetreid joosta jakasavad

Külgmiinis on see hea külg, et seda pole vaja varitsusest ära tassida. Teeb paugud ära ja "vuta-vuta".