Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Kriku]

Paar Kapten Trummi järjekordse Iisraeli-võrdlusega vaidlevat postitust eemaldatud, nagu too teemast hälbiv arvutuskäik isegi.

[Leo]

Vahepeal jälle palju häid mõtteid kirja pandud. Meditsiinisüsteemi militariseerimiseks oleks ehk tõesti võimalik teha kohustuslik lisakursus kõikidele õe- ja arstiteaduse tudengitele, mis sisaldaks ka praktikat väeosas, kordusõppusel või välismissioonil. See jutt, et KJ praktikale sobivad ainult vähesed, on suhteliselt loll jutt, sest nii õe kui arsti normaalne töö eeldab vähemalt keskpärast füüsilist vormi, mis on täiesti piisav väeosa meditsiinikeskuses või KJ medautoga põllu peal tiksumiseks. Suur probleem on see, et lõviosa Eesti medõdedest on naised, kellel RA töö haiglas piisavalt kontimurdev, SA tingimustel põllu peal ei kujuta ettegi. Soomes on 10% õdedest mehed ja nendest 90% on ka kusagil reservi medüksuse hingekirjas. Muidugi töötab garnisonide 18 tervisekeskuses RA ka hulgaliselt naisi, kuid enamik mobiliseeritavatest on mehed.

Pataljoni tagalakompanii meditsiinirühmal mingit katteüksust ei ole, nad peavad ise raskel hetkel enda kaitsmisega hakkama saama, seega kuulub ulme valdkonda ka see nägemus, et militaarmeedikud ei peaks relva kandma. See on reaalne kusagil suurriigi sügava tagala sõjaväe keskhaiglas, tuhandete kilomeetrite kaugusel reaalsest lahingutegevusest, mitte Eestis Vene rünnaku korral. Meedikute enesekaitseoskuste poolt räägib ka see, et Eestis ilmselt ei tekigi vanamoodsat rinne-tagala jaotust, vaid madin käib enamvähem igal pool, nii et meedikute sattumine varitsusele või osaks staabi ringkaitsest on igati võimalik. Mitu nädalat tuleb jalaväeõpet saada, et kaitselahingust aru saada, mina ei tea. Soome KJ koolitab arstidest, proviisoritest ja hamba- ning loomaarstidest või vastava eriala lõpufaasi üliõpilastest reservi meditsiiniohvitsere ja nende teenistus jaguneb 2015. a andmetel https://www.nly.fi/artikkeli/laakarit-tulessa

2 kuud sõduri baaskursus;
2 nädalat ajateenijast arsti sissejuhatav kursus;
16 nädalat meditsiiniohvitseri erialakursus, millele valitakse iga aasta 20-30 inimest, aastas astub arstiks õppima suurusjärgus 7-800 inimest.

Ülejäänud teenistus on siis arstina SKJ väeosades ja väliõppustel. Tuttavad, kes on selle läbi teinud, ei häbene tunnistada, et jalaväerühma juhtimine ilmselt oleks keeruline ja pole väga vaja ka, sest kompanii arst on koos meeskonnaga kompanii juhtimispunktis ja pataljoni meditsiinirühm koos pataljoni juhtkonnaga, kellega koos vajadusel kaitselahingut peetakse. Ehk siis piisab, kui ise pikali visata ja püssi lasta mõistad. Muidugi kui võimalik, püütakse meedikud rindest eemal hoida, sest kui pihta saavad, on raske asendada. Brigaadi välihaiglat kaitseb lahingkompanii, sest see on suur ja oluline sihtmärk, ning vajab rünnaku korral aega kokkupakkimiseks ja eelmaldumiseks. Kaitseüksuse ülem võib näiteks rünnaku korral käskida kohe ravimine lõpetada ja kokku pakkida ja meditsiinipersonal peab alluma, kui ei taha maha tapetud saada. SKJ erialaohvitserid, näiteks insinöörkapteenid ja lääkintämajurid, on eelkõige insenerid ja arstid, kellel eeldatakse tsiviilkõrgharidust ja pagunid tulevad vastavalt teenistusaastatele ja ametikohtadele, keegi ei eeldagi, et need kaptenid või majorid kompanii või pataljoni juhtimisega hakkama saaksid. Vähemalt nii saan mina sellest süsteemist aru. Arstidest reservohvitseride vorpimine on seotud selle loogikaga, et ohvitseri ametikoht eeldab kõrgharidust ja arsti kutse eeldab kõrgharidust. See oht, et kompaniiveebel oma kompanii ainukese arsti ja paar medõde või parameedikut kuhugi majandustöödele määraks, ei ole reaalne. Üldiselt veebel ei taha meedikutega midagi asjatada, sest tal on piisavalt muid asju. Küll on võimalik, et kõiksemees osalevad positsioonide ettevalmistamisel ja siis tuleb ka meedikutel labidas käima tõmmata, see muidugi tähendab, et üksuses haavatuid ei ole või nende olukord ei nõua aktiivset ravimist.

[mäger]

Mind väga häirib Trummi pidev hala, kuidas kõik arstid kogu aeg Soome lähevad. Osad lähevad, ja mis siis. Teevad residentuure ja doktorantuure ja tulevad tagasi ka. Tean väga mitmeid, kes muuhulgas teevad tööd Soomes, aga põhiaja Eestis ja on ka aktiivsed reservsõjaväemeedikud.

Eraldi militaarmeditsiini residentuuri küll pole vaja. Pigem, kui vajadus tõesti suur on, suurendada ja lisada erakorralise meditsiini residentidele sõjalist poolt. Kahjuks või õnneks meil pole ei tsiviilis ega militaaris nii palju õnnetusi, et kõik kir. residendid laskevigastuse spetsideks saaksid ja siin pole ausalt öeldes vahet, kas sõjalist on juures või mitte. Psühhiaatrid peaksid õppima PTSD-ga esmaselt toime tulema niikuinii ja ega käsitlus lahingutrauma ja peretragöödia vahel eriti ei erine.

[Z03]

Ma arvan küll, et residentuur oleks hea mõte. Arstitudengid residentuuris ju spetsialiseeruvad teemale, mis neile kõige rohkem huvi pakub. Tartus oleks militaarmeditsiini residentuuri ka lihtsam korraldada KVÜÕA ja Tartu Ülikooli koostöös. Ja sama õenduses. Praegu on võimalik valida terviseõenduse, vaimse tervise õenduse, kliinilise õenduse ja mõne lisaeriala vahel veel, miks mitte lisada sinna ka militaarõendus. Saaks kohe tööjõudu juurde sõjaväkke. Loengud toimuksid tervishoiukõrgkoolides ja praktikumid siis sõjakoolis.

Kusjuures jah, vaatasin CV.ee-st nõudmisi, mida esitatakse õele, keda taaskord Tapale tööle vajatakse (konkurss lõpeb paari tunni pärast, muide), siis tõesti pole seal enam kirjas kaitseväelasele esitatavaid tervise ja füüsilise vormi nõudeid, mis minu arvates varem nagu olid. Eks olulisemad on vist tõesti erialased oskused. Alati on muidugi boonuseks, kui meedikud näevad välja nagu kuido20 poolt siia üles seatud pildil paar lk tagasi.

Meedikutel on õppimise ajal võimalik teha erinevaid praktikaid sõjaväeosades. Näiteks kliinilise praktika või valikpraktika võib sõjaväeosas teha. Siis muidugi tehakse ikka meediku tööd, mitte riviõppusi mu teada. Retkedel käiakse kaasas metsas.

[SuurPaksValevorst]

Ma kardan, et see ei tooks väga juurde õdesid KV-sse. Ma ei tea enda kursuselt kedagi kes isegi kaaluks KV-sse tööle minekut. KL-ga tegelevad mitmed, aga tööd tahetakse ikka tsiviilis teha.

[kuido20]

Pataljoni tagalakompanii meditsiinirühmal mingit katteüksust ei ole, nad peavad ise raskel hetkel enda kaitsmisega hakkama saama, seega kuulub ulme valdkonda ka see nägemus, et militaarmeedikud ei peaks relva kandma. See on reaalne kusagil suurriigi sügava tagala sõjaväe keskhaiglas, tuhandete kilomeetrite kaugusel reaalsest lahingutegevusest, mitte Eestis Vene rünnaku korral. Meedikute enesekaitseoskuste poolt räägib ka see, et Eestis ilmselt ei tekigi vanamoodsat rinne-tagala jaotust, vaid madin käib enamvähem igal pool, nii et meedikute sattumine varitsusele või osaks staabi ringkaitsest on igati võimalik. Mitu nädalat tuleb jalaväeõpet saada, et kaitselahingust aru saada, mina ei tea. Soome KJ koolitab arstidest, proviisoritest ja hamba- ning loomaarstidest või vastava eriala lõpufaasi üliõpilastest reservi meditsiiniohvitsere ja nende teenistus jaguneb 2015. a andmetel https://www.nly.fi/artikkeli/laakarit-tulessa

2 kuud sõduri baaskursus;
2 nädalat ajateenijast arsti sissejuhatav kursus;
16 nädalat meditsiiniohvitseri erialakursus, millele valitakse iga aasta 20-30 inimest, aastas astub arstiks õppima suurusjärgus 7-800 inimest.

Ülejäänud teenistus on siis arstina SKJ väeosades ja väliõppustel. Tuttavad, kes on selle läbi teinud, ei häbene tunnistada, et jalaväerühma juhtimine ilmselt oleks keeruline ja pole väga vaja ka, sest kompanii arst on koos meeskonnaga kompanii juhtimispunktis ja pataljoni meditsiinirühm koos pataljoni juhtkonnaga, kellega koos vajadusel kaitselahingut peetakse. Ehk siis piisab, kui ise pikali visata ja püssi lasta mõistad. Muidugi kui võimalik, püütakse meedikud rindest eemal hoida, sest kui pihta saavad, on raske asendada. Brigaadi välihaiglat kaitseb lahingkompanii, sest see on suur ja oluline sihtmärk, ning vajab rünnaku korral aega kokkupakkimiseks ja eelmaldumiseks.

No mida siis eestlased nii väga valesti teevad ?

1. Ei vii haiglaid maa alla. No aga pole viimasel ajal ühtegi uut haiglat ka ehitatud, tõmmatakse olemasolevat haiglavõrku kokku. Järgmine haigla võiks siis juba pool maa-all olla, venelased võivad siis suurema pommiga põrutada.

2. Sõjalist baasõpet saadakse 4 nädalat, võrreldes soomlaste 2 kuuga. Kirurgidest ei tehta jalaväerühma ülema oskustega ohvitsere.

3. Motivatsionipakett meedikutel tegevteenitusse astumiseks on selline, et otsitakse tegevteenistusse 1-2 inimest, mitte kümneid.

4. PERH-i ei tehta ümber sõjaväehaiglaks.

5. Kaitsekulutusi ei viida 4-5% peale

[Martin Herem]

Ülejäänud teenistus on siis arstina SKJ väeosades ja väliõppustel. Tuttavad, kes on selle läbi teinud, ei häbene tunnistada, et jalaväerühma juhtimine ilmselt oleks keeruline ja pole väga vaja ka, sest kompanii arst on koos meeskonnaga kompanii juhtimispunktis ja pataljoni meditsiinirühm koos pataljoni juhtkonnaga, kellega koos vajadusel kaitselahingut peetakse. Ehk siis piisab, kui ise pikali visata ja püssi lasta mõistad. Muidugi kui võimalik, püütakse meedikud rindest eemal hoida, sest kui pihta saavad, on raske asendada. Brigaadi välihaiglat kaitseb lahingkompanii, sest see on suur ja oluline sihtmärk, ning vajab rünnaku korral aega kokkupakkimiseks ja eelmaldumiseks.

Kas ma saan õigesti aru Leo - soomlased ei valmista oma meedikuid ette JVR tasemel juhtimiseks lahingus ... väikses lahingus? Ja ise nad räägivad, et seda polekski vaja ... ?

[Kriku]

Hm, ma arvasin ka, et see tase kõrgemal on... Kuskiltmaalt ilmselgelt muutuks see kahe professiooni omamiseks, aga kas juba rühma tasandil?

Aga mis mina ka tean.

[Mercurius]

See käib hästi ka tsviilhaigla kohta, mis üsna tõenäoliselt peale sinna KV sõidukite ilmumist muutub idanaabri jaoks võtmesihtmärgiks. Rääkimata siis kõikvõimalikest välimeditsiini instituutidest, keda päris teadlikult ohutsooni saadetakse.

- mõni näide? Gruusias juhtus vastupidine. Mina arvan, et Mustamäe või Maarjamäe on palju vähem tõenäoline sihtmärk, kui Kanepi või Tudu kandis telkidest ja konteineritest välihospitalid.

Gori, Nikozi, Tkviavi, Karaleti, mobiilne sõjaväehaigla
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/artic ... 10307/5494
https://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia_s ... war_en.svg

Eks see kompromiss on kusagil vahepeal, ma arvan. Kui tõsiselt jamaks läheb, võivad kõik saada tulelöögi pähe. Nii statsionaarsed haiglad, kui ka mobiilsed haiglad. Kui KV arendab Role2 võimekust, "mis tegutseb maastikul ja paikneb vastavalt vajadusele ümber" on väga hea. See võimekus võib ju ühel hetkel paikneda ümber Retke tee garaažide kõrvale vms.

Siinkohal oleks ehk mõte kasutada ära ka meie liitlaste kohalolekut. Kui suuremate liitlaste (USA, GER, UK) välihaigla töötaks näiteks Soku korvpalli- või Keila muusikakooli ees, siis ehk nii kergesti pommid ikka alasse ei kukuks? Liitlase sõdurit on ju ka vaja kusagil opereerida.

[Leo]

Ma arvan, et EKJ meedikute väljaõpe on mingil määral soomlaste pealt maha kirjutatud, sest olukord on sarnane - väga piiratud ajaga on vaja anda piisav sõjaline ja välimeditsiini alane ettevalmistus. Kaadriarmeedel võib olla aega rohkem nikerdada, nagu kol Palm välja ütles, siis lääneriikide kaader ei saagi näiteks peenematele jalaväe erialadele enne kui on mõned aastad jalaväelasena ära tiksunud. Sama oli ka poolakatel, kelle snaiprite enamik oli missioonikogemusega, seersant näiteks Patria AMV pealikuna.

Mul ei ole põhjust soome arstidest meditsiiniteenistuse reservohvitseride sõnades kahelda, kui nad ütlevad, et lahingu juhtimine ei ole nende teema. Näiteks üks härra on birgaadi välihaigla ülem ja temal on asetäitja, kes on puhtalt lahinguüksuse ohvitser ja kamandab kaitsekompaniid. Arstidel ringkaitse peale mõtlemiseks aega ei ole, kui hakkab haavatuid tulema. Meditsiiniohvitseri erialakursus on ikka peamiselt välimeditsiini süsteemi keskene, peamiselt traumade ravimise ja välikirurgia koolitus. Kindlasti on seal ka moepärast loengud jalaväe kaitselahingust, kuid see on lihtsalt sellepärast, et aru saada, mida jalavägi teeb ja neid mitte segada, kuid ei ole piisav rühma või kompanii tegevuse juhtimiseks. RA KJ õe või arsti elu on suhteliselt igav ja üksluine, olen sellest ka varem kirjutanud, sest kaadri ja ajateenijate probleemid on suhteliselt lihtsad - peavalu, palavik, külmetused, nihestused, hõõrdumised, villid. Pädevuse hoidmiseks on väge hea, et kusagil mujal ka käiakse. Õdelel kriisimeditsiini koolituse kohustuslikuks tegemine ei ole otseselt seotud vajadusega neid armeega siduda, vaid selleks, et saadaks aru, kuidas ja mis järjekorras ravida patsiente suurõnnetuse korral.

[A4]

2015 Siilil õnnestus korra kõrvalt näha 1. jalaväebrigaadi Tagalapataljoni meditsiinikompaniid – sisuliselt sedasama Role 2 baastaseme välihaiglat, mis nüüd Saksamaal rekordeid purustas ja sakslastelt (kellel, erinevalt meist, on Hillarti hinnangul kõik õigesti tehtud) kiidusõnu pälvis. Selle kompanii ülem oli juba siis tavaline KVÜÕA põhikursuselt tulnud riviohvitser, ja lisaks oli kompaniis mälu järgi veel 1 või 2 tavalist rivileitnanti. Kellede asi oligi korraldada kompanii kaitset, ümberpaiknemist jne. Ja kompanii koosseisu olnud paarkümmend reservohvitserist meedikut tegelesid siis meditsiiniga.

Minnes allapoole, pataljoni tagalakompanii meditsiinirühma peale, ei näe ka mina seal põhjust, miks ei võiks selle rühma ülem või ülema asetäitja olla tegevväelasest jalaväe nooremleitnant, või miks mitte ka ajateenistuse läbinud reservlipnik – nagu kõikides teistes pataljoni rühmades. Las üks tegeleb rühma ümberpaiknemise, julgestuse ja kaitsega, meedikutest reservväelased aga meditsiiniga. Ja jumala eest, kui me muretseme (õigusega) selle pärast, mis saab siis, kui vastane sellele meditsiiniüksusele peale satub vms, siis odavam, mõistlikum ja efektiivsem on igale meditsiiniüksusele määrata täiendreservist vajadusel üks tavaline jalaväejagu või rühm lähikaitseks juurde, kui hakata reservmeedikutele 8-11 kuud jalavärühma taktikat õpetama.

Igal juhul tundub see mulle realistlikum (ja koheselt rakendatav) meetod, kui unistada sellest, kuidas 6-10 aastat ainuüksi meditsiiniasju õppiv tulevane kirurg hakkab leidma veel täiendavalt paar aastat selleks, et läbida NAK-e, RRÜBK-e või PK-sid.

[kuido20]

Vigorous Warrior 2017, Eestist osalejate suu läbi.
Role2 haigla pandi kokku-lahti ilma tugimeeskonnata, osalejad enamasti reservist.
Ümberpaiknemisel tehnika jääb konteineritesse

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcas ... 017-09-25/

[A4]

ksf Hillarti toodud aruandes on viiidatud Esimese Vabariigi aegsele KV tervishoiu süsteemile mida võib ehk põhjendada saadud tsaariarmee kogemuse rakendamisega. Tsaaril oli suur armee.

Vahepeal on aeg edasi läinud, võtta aluseks igapäevaselt sõdiva Iisraeli või Briti, Saksa suure sõjavõe meditsiinimudel siis tahaks kohe näha kalkulatsiooni, palju analoogne meil maksma läheks ehk kas on teostatav ?

Vabanda, kuid pole tõesti vaja minule omistada väidet, just-kui oleks ma toonud eeskujuks EW aegset tervishoiusüsteemi. Kust midagi sellist võetud on, või on see lihtsalt demagoogiline võte , et hiljem siis seda, kui aksioomi juba minuga seostada? Hämming igatahes. Minupoolne. Ma olen küll vanavõitu, kuid ometi mitte nii-ii-ii vana.

Kui tahta kalkulatsioone, siis... Siis ma küsin kõigepealt põhimõtteliselt, et kas meile on vaja kaitseväge või mitte, sest toimivate kaitsejõudude üks põhikomponent on meditsiiniteenistus, kuid meil seda reaalselt pole? Kui JA, alles siis võime hakata kalkuleerima. Aga seda JA-d ei ole, ja nagu Herem juba ütles, siis ka ei tule - ning koletuslik selgusemoment saabub "suurtele sõjameestele" siis, kui esimesed paugud ära käinud on. Aga siis avastatakse, et heidutusarmee ei toimi ja - on j u b a h i l j a.
Aga muuseas tahan selle kommentaari peale öelda, et see on tüüpiline võte mingit põhimõttelist (ja mitte komakohtadeni detailidesse minevat) arutelu ummikusse ajada ning oponenti naeruvääristada, nõudes just-kui õigustatult detailseid kalkulatsioone.

Muideks! Nagu ka Kunnas ütles, siis - sõjanduses ei ole poole rehkenduse varianti. Me kas teeme kaitseväge, ja teeme seda tervikuna, või - ei tee seda üldse mitte. Näidelda pole siin mõtet.

Aga nüüd lgp ksf! Me teame kõik, et oma riigi ülalpidamine on üpris kallis lõbu ühele rahvale. Ma tahaks kohe näha kalkulatsiooni, palju analoogne meil maksma läheks ehk kas on teostatav ? Ei suuda anda? Siis ütleks, et selliste naeruväärsete ideedega, nagu OMA RIIK, ei tasu letti tulla, enne kui vastavaid arvutusi pole lauale panna.

Nali, noh. Minupoolne.

Hillart, ka mina ei oota sult nüüd detailseid kalkulatsioone selle kohta, kui palju sinu kontseptsiooni elluviimine võiks ressursse, aega ja inimesi leida. Aga mingidki üldised arvutused oleksid sa omal ajal ehk võinud küll esitada, või võiksid püüda nüüd esitada. Sest vastasel korral – anna andeks – on mul küll keeruline võtta tõsiselt sellist juttu, et tänane olukord on väga halb (nõustun, mitmetes aspektides tõesti on), olen kokku kirjutanud kõikehõlmava kontseptsiooni olukorra parandamiseks, aga ma ei tea ja ka keeldun prognoosimast, palju selle elluviimine maksma läheks ja aega võtaks. Võib-olla peitub seal ka vastus sellele, miks need karjurlikud RKAK-i koostajad ei tahtnud sinu kontseptsiooni isegi arutama hakata. Sest RKAK-il, erinevalt sinu kontseptsioonist, on kindel ajaraam (10 aastat) ja ka enamvähem teada rahasummad, millega opereerida saab.

Võtame kasvõi sinu väite (üks vähestest, kus ka mingid numbrid taga on), et normaalseks KV meditsiiniteenistuse suuruseks peaks Eesti tingimustes ja välismaa analoogide alusel olema 800-1400 inimest. Täna on meil KV meditsiinisüsteemis minu mälu järgi rahuaegses tegevteenistuses või palgalise tsivilistina u 150 inimest. Püüa nüüd kasvõi teoreetiliselt kokku arvutada, kui palju maksaks aastas minimaalselt 650 täiendava tegevväelaste palgal hoidmine? Kas see lisaraha tuleb Haigekassa eelarvest? Või kui tuleb 2% seest, siis millised muud võimearendused ära jätame ja/või millised 600 senist tegevväelast ära koondame?

Kui jutt käib sellest, et oleks vaja ühte sõjaväestatud keskhaiglat, mis suudaks nii rahu- kui sõja ajal pakkuda enamikke tervishoiuteenuseid, siis kas sa pidasid silmas täiesti uue haigla rajamist? Kui jah, siis palju see vähemalt suurusjärguna võiks maksta? Ning kas raha tuleks taaskord Haigekassast või kaitse-eelarvest? Või kui plaan on võtta üle ja sõjaväestada mõni olemasolev regionaalhaigla, siis milline? Ja kes hakkaks kulusid kandma?

Kui jutt käib sellest, et Meditsiinipataljonile oleks vaja rajada või rekonstrueerida Rahumäel omaette linnak, siis palju see võiks umbkaudu maksta? Või kust tuleks raha selle linnaku rekonstrueerimiseks ja jooksvateks ülalpidamiskuludeks olukorras, kus seesama kuratlik RKAK nägi hoopis ette linnakute arvu vähendamist, mitte säilitamist-suurendamist?

Kui sa ütled, et maksumuse probleemid on justkui lahendatavad sellega, et loomine ja arendamine ajatada „pikema ajaperioodi peale“, siis ma küsiks, et mis perioodist käib siiski jutt? 10, 20 või 30 aastat? Kui 20 või 30 aastat, siis kui kaua tuleks ülalpidada kahte paralleelselt süsteemi (st tänast ja igas mõttes vildakat ja selle kõrvalt uut ja „elujõulist“, kuid mille toimimimahakkamine on rahapuudusel ajatatud pika ajaperioodi peale)?

[Kapten Trumm]

Ülejäänud teenistus on siis arstina SKJ väeosades ja väliõppustel. Tuttavad, kes on selle läbi teinud, ei häbene tunnistada, et jalaväerühma juhtimine ilmselt oleks keeruline ja pole väga vaja ka, sest kompanii arst on koos meeskonnaga kompanii juhtimispunktis ja pataljoni meditsiinirühm koos pataljoni juhtkonnaga, kellega koos vajadusel kaitselahingut peetakse. Ehk siis piisab, kui ise pikali visata ja püssi lasta mõistad. Muidugi kui võimalik, püütakse meedikud rindest eemal hoida, sest kui pihta saavad, on raske asendada. Brigaadi välihaiglat kaitseb lahingkompanii, sest see on suur ja oluline sihtmärk, ning vajab rünnaku korral aega kokkupakkimiseks ja eelmaldumiseks.

Kas ma saan õigesti aru Leo - soomlased ei valmista oma meedikuid ette JVR tasemel juhtimiseks lahingus ... väikses lahingus? Ja ise nad räägivad, et seda polekski vaja ... ?

Ma siinkohal kutsuks üles vaatama teemat vaatevinklist "võimekus kui funktsioon massist/kvaliteedist".
Soome SA armee oli veel hiljuti suhteliselt "massiarmee", mis oli loodud põhimõttel "igale poole kasvõi midagi".
Peale SA armee kärpimist üle 2 korra on Soomes ilmselt ka neid reservüksuste meedikuid lausa valida.

[Kapten Trumm]

Teemaväline eemaldatud.

Kriku

Eraldi militaarmeditsiini residentuuri küll pole vaja. Pigem, kui vajadus tõesti suur on, suurendada ja lisada erakorralise meditsiini residentidele sõjalist poolt. Kahjuks või õnneks meil pole ei tsiviilis ega militaaris nii palju õnnetusi, et kõik kir. residendid laskevigastuse spetsideks saaksid ja siin pole ausalt öeldes vahet, kas sõjalist on juures või mitte. Psühhiaatrid peaksid õppima PTSD-ga esmaselt toime tulema niikuinii ja ega käsitlus lahingutrauma ja peretragöödia vahel eriti ei erine.

Pealiskaudsel "sõjalisel" on kahtlaselt juures "pokasuhha" mekk. Tean seda omast käest, läheb ikka hulk aega ja vaeva, enne kui ujuma õpid.
Minu silmis on sõjalise ettevalmistuseta sõjaväemeedikud samasugune paberarmee nagu Kunnase 45 000 koosseis. Ei ole kvalitatiivset vahet.
See minu jutu mõte ongi - teatud aja mõistagi, raha ja parema alternatiivi puudumisel tuleb sellega lihtsalt leppida.
Kuid see ei saa olla pikaajaliselt jätkusuutlik mõte.