www.militaar.net

Vanemate kortermajas tuli üks proua sellise lahenduse peale, et tegi köögist tuvila. Aken oli aasta läbi lahti ja siis tuvid saalisid oma tahtmistmööda sisse-välja. Kui see aasta parematele jahimaadele läks, oli köögis ikka kole vaatepilt olnud

Kõigile, kes muttidega hädas on, võib lohutuseks öelda niipalju, et kõigest 100 aastat tagasi, Eesti Wabariigi aegu, olid mutid palju intelligentsemad ja võimekamad. Tuginedes säilinud kirjalikele allikatele, olid mutid tol ajal võimelised ehitama selliseid käike, kuhu mahtusid vabalt sisse ka põder, karu ja veel terve hulk teisigi metsloomi. Olen küll kuulnud hüpoteesist, et ehk tolleaegsed mutid tänapäevastest ei erinenudki, vaid hoopis suurulukid olid muttide suurused, aga et tollest ajast on säilinud tänaseni nii põdrasarvi kui karunahku, siis see paraku tõestust ei leia. Lisaks oskasid mutid valmistada kuumtöödeldud toite ja alkohoolseid jooke. Kujutage nüüd ette, et sellised mutid sinu koduaeda taolise punkri ehitaks.
Tegelikult, sõjaolukorras saaks nisugust kadakpõõsa juure all sügaval asuvat eluruumi edukalt varjendina kasutada, aga pole täpselt teada, kas mutid tol ajal inimeste vastu agressiivsed olid või mitte. Igal juhul vähemalt füüsiline võimekus külm- ja tulirelvade ning lõhkeainete käsitsemiseks oli neil igatahes olemas. Samuti viitab isasmuti käitumine küllalt tõsisele alkoholisõltuvusele, kuid kuna ta oli võimeline iseseisvalt õlut pruulima, siis võiks öelda, et tegu oli (veel) toimiva alkohoolikuga. Miks tal muidu oli vaja konkreetselt joostes poodi minna? Oleks ju saanud rahulikult jalutada. No küllap oli hammas verel ja vaja võimalikult kiiresti oma alkolaks kätte saada. Igal juhul meeldis talle alkoholi tarbida koos teiste alkaššidest metsaelanikega ja seda kõike oma alaealiste laste juuresolekul (kus olid kohaliku sotsiaaltöötaja ja lastekaitse silmad?). On olemas üks värsskroonika 1925. aasta kevadpüha (1. mai) tähistamisest, mis lõppes massilise kehalise väärkohtlemise ja ka paari tõsisema kehavigastuse tekitamisega. Kirja pannud keegi A. Võibolla oli see mõni tollane PolPol-i agent, kel õnnestus osavalt maskeerituna peole sisse infiltreeruda, aga võibolla peidab ennast selle nime taga ka joomingust vahetult osa võtnud Alces alces, kellele kakluse tagajärjel saadud vigastuse (reieluukaela murd?) tagajärjel määrati hiljem osaline töövõime ja raske liikumispuue.
Aga eks otsustage ise: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/44456 ... tegelikult

Kuradi joodikud. Võeh!

Kuidas mägrast lahti saada? See kurivaim käib öösiti ja teeb palju kurja. Koera ei taha võtta, aed oleks ka praegu ehitada suht kulukas.

Googlisse ''Mägra tõrje'' ja saab nõuandeid.

Boss kirjutas: ↑13 Aug, 2025 5:06 Kuidas mägrast lahti saada? See kurivaim käib öösiti ja teeb palju kurja. Koera ei taha võtta, aed oleks ka praegu ehitada suht kulukas.

Igasugu ülekäte läinud metsloomade puhul aitab kohalik jahiselts.

Boss kirjutas: ↑13 Aug, 2025 5:06 Kuidas mägrast lahti saada? See kurivaim käib öösiti ja teeb palju kurja. Koera ei taha võtta, aed oleks ka praegu ehitada suht kulukas.

Alustaks sellest, et MIKS see mäger sinna käib? Ega äkki aianurgas mõnd isuäratavat kompostihunnikut pole? Võimalik, et on noor, selleaastane mäger, kes hakkab iseseisva elu peale minema ja praegu lihtsalt uurib elu ja otsib endale kohta.

P.S. Tuleb meelde üks selline lugu. Viimase sõja ajal lasknud üks talumees mägra maha. Nülgis ära, lõikas pea ja käpaotsad maha ja leidis, et annab suuremat sorti põrsa mõõdu välja küll. Läks turule. Tulid saksa sõdurid uurima, et kellega tegu, ja saanud teada, et junge schwein, ostsid ära. Pärast sai talumees küla vahel naabriga kokku ja naeris, et küll need sakslased ikka on lollid, ostsid mägra kesiku pähe ära. Naabrimees teatas selle peale, et ise olid loll. Oleks öelnud, et on mäger, oleks palju rohkem raha selle eest saanud, sakslastele pidada ulukiliha eriti maitsema.