www.militaar.net

Tuli jälle "pisiasi" meelde. Seekord Jawa mootori kohta. Kustkohast kutt selle esinduse manuaali sebis, sellest vaikib ajalugu. Jawa mootori lahtivõtmisel (manuaali järgi) tuli kruvid välja keerata, seejärel hoida 10 minutit vist 130-ne või oli 150-ne kraadi juures ahjus ja mootor laiali tõmmata. Ei mingit puuklotsiga väntvõlli otsa tagumist (ja neid kokkutaotud väntasid olen korduvalt näinud). Z Jupiiteri puhul oli väga hea vahend sooritusvõime parandamiseks (mäletab keegi?), annan vihje kah, hooratas.

von manstein kirjutas:
Mis ta nüüd nii tehnoloogine oli.. Tavaline kahepotane kahetaktilie mootor.. Kolbsiibriga varustatud karbussiga..

Loeb vist ikkagi surveaste..?



No aga mis erihooldust vajb???

No kamraad, Jawa tagakiige lahendust mäletad-tead? Põhukoti omale sarnane .

Ehh, raisk ei mäleta..

Aga kamraad Jackpuuk.., ehk mäletad IZ minekut 0-100 ni..
Jawa näitajad kõikusid olenevalt tuulest 13- 15 sekundit sajani ...

Tehasevariandis tuli Jawast tiba kiiremini, aga mäletamist mööda mitte eriti märkimisväärselt.

Sai kunagi omatud ka CZ 350 nimelist riistapuud, tehnika poolelt pmst identne Jawa 350-634-ga. Lühem teljevahe, kaks hobest rohkem ja sutsu kergem. Peale tagavedrustuse kinnituspunktide ja porilaua muutmist välimuse huvides hakkas tunduvalt lihtsamini nokka püsti ajama. Kruusa peal olid nii Jawa kui CZ võrreldes vene rauaga tunduvalt närvilisemad. Jawat ilma esipidurita saab pidama ainult võpsikus, IZ on selles suhtes palju lollikindlam. Ei saa meelest minna, kuidas Elbu Nikolai lambaaia kurvi Jawaga võttis (paar meetrit minust eespool), okastraat värises ja Elbu perse kärises . Sadul lendas maha, siiski sai poiss oma Jawaga kurvi võetud ja käntsatas keset teed siis küliti (eks me mõlemad olime noored toona, tema mõned aastad noorem siiski, üritas kohta kätte näidata) .

Ohh neid aegu ammuseid, on vähemalt mida meenutada .

Lemet, Jawast oli igas asendis kiirem, aga toonased sõiduautod said kalendriga.

Natuke guuglitades sain tehaseandmed 10 sajani, kasutajate poolt väidetakse 3 sekki väiksemaid numbreid. Viimane number ei kaldu pädevate hulka, reaalselt peaks käima kümne sekundi auku (no selle alla natuke). Jawa kast ei kannatanud kiirvahetusi, eriti automaatsiduriga, kohe olid kahvlid kõverad. Z oli seevastu tundetu retsimise suhtes. Ma ei valanud Jupiiter 2 kasti enam õli, määris mu valged tossud ära. Kui "käigukangi" tagastusvedru puruks läks, siis lammutasin algosakesteks, sinine oli seest ja mõned pinnad roostes, aga kokku see ei jooksnud

Tehasevariandis tuli Jawast tiba kiiremini, aga mäletamist mööda mitte eriti märkimisväärselt.

Tegelikult pidi ikka hulga rajuma minekuga olema..
-20kilo tühimassist ja 8hj erivõimsust juures.. Ehk pea kolmandik Jawa omast..

Muidugi sõltus üksjagu ka "piloodi" massist. Aga siiski..
Kamraad Jackpuuk, mis selle Jawa tagakiigega siis tegelikult lahti oli.? Minu meelest täiesti hooldusvaba agregaat..

Noh ja see..

Jawa kast ei kannatanud kiirvahetusi, eriti automaatsiduriga, kohe olid kahvlid kõverad

Kasti mehhaaniline ajam oli tegelikult dubleeritud, et ei peaks näiteks trossi katkemise korral sõitu lõpetama.. Minu meelest oli pommikindel lahendus..
Kõveraid kahvleid ei täheldanud. Kuigi sai laiskusest tingituna miski aastajagu kulgetud ka ilma siduritrossita. Kannatas sõita küll

Tjah... minul oli kõigest IZ-49, mälu järgi 7 HP ja 350 kg massi.
Hirmus kehvasti läks mõni päev käima, siis oli mõistlik kodu lähedal mäe otsa lükata ja sundkäivitust teha. Hiljemalt kolmndal korral võttis hinge sisse. Keskkoolis oli see lumme lasta.
Kohe kui sõjaväest tulin, võtsin kaks aastat seisnud kone, käima see muidugi ei läinud ja rühkisin mäkke. Ja joptvj , ei jaksagi tippu välja lükata

Nii palju siis mootorratastest ja kehakultuurist vene sõjaväes.

Jawal oli tagakiige nõellaagritel, nagu põhukoti tagasild (ei mäleta, kas vanal "lennukiga" Jawal oli sama, aga 634-l ja uuemal 638-l oli küll). Jawa käimari automaat oli mõeldud tegelikult mugavamaks vahetamiseks, st. ei pidanud sidurilinki näppima. IZ Jupiiteril oli sarnane süsteem, Planetal seda polnud. Jawal aga olid "plekist" käigukahvlid, agressiivsema sõidu puhul olid need varsti kõverad. Kuna aga konstrui polnud remondiks mõeldud, ehk kahvlite vahetuseks tuli moto pooleks tõmmata, siis olid õrnad kahvlid paras nuhtlus. Selle vastu aitas esimese laialitõmbamise ajal kahvlivõlli umbse augu läbipuurimine korpusest. Siis veel üks auguke, mis keermestati, sinna polt mis hoidis paksemast plekist võlli fiksaatorit. Edaspidi piisas küljekaante mahavõtmisest. Ka oli 634-l ülemine kepsusilm nõellaagrite peal (vanal "lennukiga Jawal oli see ainult puksi peal) ja kulus väga kiiresti. Nagu väike tirin sees oli, nii oli õige minek kadunud. Küll sai erinevaid materjale puksi asenduseks (mille peal nõellaager jooksis) proovitud, lõpuks sai kohalikule treialile muret kurdetud. See tegi puksi "saksa pronksist" nagu ta ise seda nimetas, siis kestis juba arvestatavalt. Igavesti tüütu jama oli ka kolvi paigaldamine tänu sellele nõellaagrile. Ideaalseks abivahendiks osutus? Nõukaaegse puidust riidepuu külge käiv puidust rulliku jupp . Vanahalv, 17 vast ikka oli, mitte 7 hobest.

Kunagi sai Jawa 634-st tehtud cafe racer, eelmine omanik oli nimelt seda juba märkimisväärselt ratsinud, seega väga ei olnud mõtet säilitada.
Kuigi tollal ei teadnud 2-taktiste hingeelust suurt midagi, siis lihtsalt disaini mõttes sai tehtud lühendatud summutid, tavalise mitme kambriga summuti asemel oli tagaotsas u. 150mm perforeeritud toru koos otsakaantega.
Tulemus - pill hakkas endalegi ootamatult uskumatult hästi liikuma. Kuid siis tuli ka mul hakata võitlema plekist käimari kahvlitega. Vahetasin need välja tugevdatud, valatud kahvlite vastu, kuid lõpuks riknesid ka need.
Ma arvan praeguste teadmiste juures meelitaks ainuüksi väljalaske abil sellest mootorist küll kõvasti paremad näitajad välja. Natuke küll segavad selle mootori lahendused - kokku viidud sisselaskekanalid jne. Jupiter on selles mõttes ilmselt palju parem toorik. Isegi vesijahutusega silindrid saada.
https://www.youtube.com/watch?v=bIRr9oOj4OU

Jawa muide tegi ka maailmatasemel GP-rattaid, kuni neil lõpuks USSR poolt kraanid kinni keerati...
https://www.youtube.com/watch?v=Wnr_KwD8ZTs

Tere !
Võtaks siin natuke sõna, sest olen vanatehnikaga sinasõber.
Siin mõni aeg tagasi käis tuline vaidlus Mosse teemal, kõik kuidagi üritasid Mosset tuunida.
Mosse tuuning tegelikuses seisnes selles, et sinna pandi sisse Volga hülsid ja kolvid.
Asi tehniliselt küllaltki keerukas: Nimelt tuli selleks hankida vana malli (412) alumiiniumplokk, panna see kordinaatpinki ja freesida hülsside paigalduspinnad volga mõõtu, kaks keskmist hülssi tuli küljelt maha freesida. Uuemate plokkidega asi ei õnnestunud, sest plokk oli juba kergemaks ratsitud (alumiiniumiga koonerdatud )
Asi käis edasi üsna karmilt, kusjuures kütust võttis vähem. Nõrk koht muidugi mosse käigukast, vaheplaadiga sai sinna Mosse mootori külge kopika oma.
Vene tsiklitest kah natuke: Kõige vihasem pill oli jänestega jawa (Kovrovets) ehk mõned vanemad foorumlased mäletavad.
Tuunimise kohapealt oli muidugi parim Minsk 125. Nendest mootoritest sai kätte 30hp.
Mis seal sees oli on omaette jutt. Küsige kel huvi.
IZ planeta sport oli algselt puhas importraud, mootor nimelt originaalis Honda Taifun 350. Esimesed eksemplarid olid made in japan kolvide ja silindritega. Mootori kinnitus oli horisontaalne ja kummipatjadel. Hiljem ratsiti asi valuvormide modimise käigus IZ Planeta karterikinnitustele vastavaks ja kogu ilu sai otsa.
Lugupidamisega Arvo

Kulibin kirjutas: IZ planeta sport oli algselt puhas importraud, mootor nimelt originaalis Honda Taifun 350. Esimesed eksemplarid olid made in japan kolvide ja silindritega. Mootori kinnitus oli horisontaalne ja kummipatjadel.

Viidet paluks! Honda selle aja 350 cm3 tänavatsiklid olid kas 4takti R2 või R4 (jah, väikseim ridaneli seeriatoodangus tsiklimootor siiani ) ja 2T krossimootorid kuni 250 või üle 400 cm3. Väliselt omab selleaegne Honda CB IŽ PS-ga muidugi üsna palju sarnaseid jooni. Ning Honda Typhoon on üldse roller...

See on küll õige, et esimesed PS-id suurelt jaolt lääne juppidest koosnesid.

Ei tule küll ette, et oleks 12 blokiga kuskile koordinaatpingi alla jooksma pidanud...

Lemet kirjutas:Ei tule küll ette, et oleks 12 blokiga kuskile koordinaatpingi alla jooksma pidanud...

No kuidas ilma selleta sinna siis Volga hülsid said ?
Tolleagne vastav pink oli ainult Tartus. Küsimus kah seoses sellega, kuigi ilmselt vale koht. Millisises ENSV tehases paiknes sellise käiguulatusega kordinaat sisetreipink ?