kana tagumik kirjutas:http://www.postimees.ee/3755991/vaata-m ... rgkoolides
ei õpi need noored või vähemalt ei kavatse, aind pehmoerialasid nagu müüdiks kipub kujunema. Panin selle posti, kuna ka siin foorumis kiputakse seda müüti levitama.
Kvaliteettööjõu puuduse ja lihttööjõu ülekülluse pärast kurdetakse mitte ainult Eestis vaid ka Soomes, Hispaanias, Saksamaal, USA-s jne. Pmst laiem probleem
See müüt on kahjuks tõde ja see triviaalne erialade graafik seda ka täiesti kinnitab.
Jämedalt jagunevad kõrghariduse erialad Eestis diplomite järgi 1/3 reaalalad ja 2/3 humanitaaralad.
Anomaalia on tabelis arstiteaduskond, seda küll mitte ülemäärase huvi pärast, vaid seepärast, et arstidiplomi saamise järel avaneb võimalus suusatada Soome perearstiks 4000 eurose kuupalgaga. Analoogset suurt huvi kogevad ka õenduserialad, millest Soomes puudus on.
Kui see arstindus välja jätta, siis mis erialad selles TOP-is toodavad majanduslikku lisaväärtust?
Lavakunst? Psühholoogia? Maaväe eriala? Õhusõiduki juhtimine?
Ma näen seal pehmoerialasid ja erialasid, mis elavad maksumaksja rahast.
Meil oleks vaja rohkem insenere, tehnolooge ja oskuste ja peaga tehnikuid.
Arvan, et need TOP erialad on töötukassa tööpakkumiste osas kuskil kolmandas kümnes.
St sellisel "kõrgharidussüsteemil" puudub reaalne ja väärtust loov rakendus.
Ma ei ütle, et humanitaaralasid pole vaja - või riigierialasid pole vaja. On küll.
Lihtsalt see pehmo-humanitaar üleproduktsioon pole teps mitte mingi "ühiskonna vajadus", vaid labane nõudluse ja pakkumise kokku saamine.
Turul on nõutud erialad, mida poleks raske õppida ja kus keskpärane hakkama saab (no tehnilise mehhaanikaga igaüks küll ei saa) ja mille õppemaks/pearaha pole suur.
Selleks ongi psühholoogia, haldusjuhtimine, sotsiaaltöö korraldus - mis kõik erinevalt lennukiehitusest või laevaehitusest maksavad murdosa ja mis ei vaja õpetamiseks muud peale sooja klassiruumi, õppejõu, arvuti ja raamatukogu (erinevalt tehnilistest aladest, mis nõuavad massiivseid invensteeringuid infrasse).
Sama trend on ka mujal Euroopas ja samamoodi on ka seal igasugu majandus-, juura- ja sotsiaalbakasid niiet tapab - kes reaalsuses on sunnitud tegema muud tööd, sest töökohti ei jagu, mina ei suuda küll tõsiselt võtta sotsiaalministeeriumi "nõunikku", kelle haridustaust on inglise filoloogia.