www.militaar.net

Mina mäletan kusagilt, et T-34 valu torni tootmiseks oli vaja hiiglasuurt pressi, mille abil see "kuppel" hõõguvast toorikust vajalikku kujusse löödi.
Kuna neid igal pool polnud, siis tehti torne ka juppidest keevitatuna.
Tanki torn (aga ka nt mootori väntvõll või kepsud) ei sünni lihtsalt nii, et valatakse sulametall vormi ja oodatakse, kuni ära jahtub.
Ma ei suuda kahjuks leida ühtegi taolist tankitootmist käsitlevat filmi.

Olen kuulnud jutte, et IS-3 tankid olid küll kaunilt ja keeruliselt kokku keevitatud, kuid metallis tekkisid pinged ja kippusid kärisema

Tanki kere ongi kokku keevitatud, ka venelastel. IS-3 ninaosa oli ju imekujuga.
Torn minumeelest keevitatakse seal kokku ülemisest ja alumisest poolest, mis valatakse/sepistatakse eraldi).

http://wartools.ru/tanki-ussr-vov/covet ... -3#rpoint2

Башня ИС-3 представляла собой цельную фасонную отливку из гомогенной броневой стали и имела близкую к приплюснутой полусферической форму, каплевидную в плане.

https://tanksdb.ru/is-3/#bashnya

ИС-3 получил новую каплевидную башню, производящуюся с помощью литья и обеспечивающую отличную защиту
Источник: https://tanksdb.ru/is-3/#bashnya



Ei sõnagi keevitusest.

Silma järgi vaadates, punasega märgitud kohad on keevitatud. EDIT:
Kui tornist käib jutt, siis tõesti kindla peale ei oska öelda. Lagi mingil määral on keevitatud (seal kus luugid) ja teoreetiliselt võttes peaks ka põhi olema, sest võru peab olema täpselt töödeldud ning ka tehnoloogiliselt oleks nii lihtsam (vähemalt valuvormi suhtes).

Kapten Trumm kirjutas:

Torn minumeelest keevitatakse seal kokku ülemisest ja alumisest poolest, mis valatakse/sepistatakse eraldi).

Mina kerest ei räägi.

Mina olen nii aru saanud, et see torni pealmine "kauss" tehakse eraldi ja torni põhi koos selle rõngaga, millega ta kerele istub, eraldi. Need keevitatakse kokku.

Kapten Trumm kirjutas:Mina olen nii aru saanud, et see torni pealmine "kauss" tehakse eraldi ja torni põhi koos selle rõngaga, millega ta kerele istub, eraldi. Need keevitatakse kokku.

Too siis allikas. Ju siis minu viited puhas pada.

IS-3 on selline tore tank, millel pole väliselt eriti lihtne teha, mitmest osast on torn kokku pandud.
IS-2 puhul on see jällegi lihtne, robustsed keevituskohad, võrdle õmblustega kere esiosas.


T-55 puhul tundub, et see ühenduskoht on lihtsalt peidetud torni serva alla ja torn on koostatud ikkagi kahest osast.

Huvitaks ikka see IS-3 torni keevitusteooria. Anna allikas, mu vene keele oskas küll lonkab, aga uuriks rõõmuga.

Keevitusõmblus (käiatud koht kõige laiemas torni kohas) torni üla- ja alaosa vahel on selgelt näha. Lihtsalt neid tanke toodeti siis, kui suur kiire oli möödas ning käiati siledamaks kui sõja keskpaiga T-34-d.

Selge, ju siis vene allikad ajavad pada oma litaja bashnjaga.

Ei miks, eks nad valasid selle torni ülemise osa ikka ühes tükis, mis varasematel IS-del keevitati juppidest kokku.

Õige nurga alt on raske head pilti leida. Seal all peaks suhteliselt õhuke leht olema, mille nurkkeevitust on kohati üsna keeruline tuvastada (vaata nt. viimase pildi parempoolset osa).
Või kui kellelgi on aega üle, siis võib Lätis Svente mõisa külastada. Seal peaks üks IS-3M olema.

Seda minagi, et torni ühes tükis valada pole mõtet, sest selle hilisem masintöötlemine muutub sellest väga keeruliseks, kui tööpinki on vaja panna 10 tonnine kärakas, kuhu igale poole hästi ligi ei pääse. Ja eks sõja lõpus ja peale sõda toodetud tankide siledamaks ajamisega nähti rohkem vaeva kui sõja keskel, kui luges vaid kogus. T-55 on juba päris sileda pealaega

Kas Te selle peale ei tule, et need keevitused on valurandid? Ma ei oska öelda kuidas torni valmistamise tehnoloogia käib, kuid igasugune lõiketöötlus (freesimine, treimine jne) jääb tunduvalt täpsem peale igsuguseid termilisi töid. On võimalik ajada asju sirgeks ka termikaga, kuid seda tööd ei saa teha masstootmises. Pean silmas, et sellist asja teevad ikka üsna vähesed ja suurte kogemustega kodanikud.

Ma ei oska öelda kuidas torni valmistamise tehnoloogia käib, kuid igasugune lõiketöötlus (freesimine, treimine jne) jääb tunduvalt täpsem peale igsuguseid termilisi töid.

Jääb täpsem küll, kuid protsess on tarbetult aeganõudev. Sellise kobaka tüki põhja siledaks freesimine ei annaks eriti midagi juurde (see pole selles piirkonnas lihtsalt vajalik), olulised on ainult liitekohad. Tehnoloogiliselt on lihtsam see põhi gaasiga mingist plaadist välja lõigata ja valatud tornile külge keevitada (koostamise täpsus pole ka teab mis oluline) kui hakata keerukaid valuvorme leiutama.