www.militaar.net

Koroona põhjustatud viiruslik kopsupõletik laastab halastamatult kopsukudet, mis ei pruugi enam taastuda. Ka noortel mitte. Nii ootab uut kopsu üks koroonapatsient, kel 50. sünnipäevani veel mitu aastat aega.

Rõuge valla kommunikatsioonispetsialisti Viivika Nageli teatel on viimase 14 päeva jooksul Rõuge valda lisandunud 74 koroonapositiivset, seega on inimeste reaalset elukohta arvestades nakatumisnäitaja 100 000 inimese kohta 1393.

Terviseameti andmetel on suurte arvude taga üks aktiivne kolle, mis näitab praegu siiski taandumise märke. «Tegu on Rõuge lasteaiaga ning just omavahel kokku puutunud asümptomaatilised lapsed ongi põhjustanud sedavõrd laia leviku,» teatas Nagel. «Nende kaudu jõudis viirus kodudesse, kus haigestus pahatihti enam kui üks pereliige.» Nageli sõnul on viimasel kahel nädalal noorim haigestunu Rõuge vallas kolme ja vanim 78-aastane, kõige enam levibki viirus perekonnas: tervelt 58% (42 inimest) juhtudest. Teadmata allikaga nakatunuid on Rõuge vallas viimastel nädalatel 16% (12 inimest) ja see on terviseameti hinnangul madal arv – näitab, et varjatud levikut ei ole ning enamus haigeid teab oma nakkusallikat.

Turist 47 kirjutas:... Rospu (perearst kusagil)

Debatt selle üle, kas Covid-19 on toonud Eestis kaasa märkimisväärse liigsuremuse, on kestnud juba suvest saadik. Selleks et siin andmepõhiseid järeldusi teha, on aga vaja aru saada, kuidas mõõdetakse liigsuremust, kirjutab Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Kõigepealt vaatame, milline oli suremus nädala kaupa Eesti statistikaameti andmetel:

fischer_1.jpg (53.21 KiB) Vaadatud 1887 korda

Jooniselt on näha, et alates eelmise aasta 47. nädalast ehk alates novembri teisest poolest on meil nädalane suremus olnud varasema kümne aasta keskmisest kõrgem.

Teisalt näeme jooniselt aga märkimisväärset varieeruvust – nädalane surmade arv võib meil olla osal suvekuudel ka alla 250, kuid kevadtalvisel haiguste perioodil on see ka varem ulatunud peaaegu 400ni. Et sesoonset varieeruvust paremini arvesse võtta, võime samad andmed esitada ka protsentuaalsel skaalal – mitme protsendi võrra jäi konkreetse nädala suremus kõrgemaks või madalamaks aastate 2010–2019 keskmisest?

fischer_2.jpg (71.66 KiB) Vaadatud 1887 korda

Siit näeme, et varieeruvus kuni 10 protsendi piires mõlemas suunas on üsna tavapärane, ning üksikutel nädalatel on ka varem erinevused ületanud ka 15 protsenti. Aasta 2018 raskel gripihooajal püsis liigsuremus 15–20 protsendi piires tervelt neli nädalat järjest. Samas pole varem olnud olukorda, kus see erinevuse protsent oleks püsinud üle nulli tervelt 17 nädalat järjest, nagu see on praegu olnud alates 2020. aasta 45. nädalast.

Samamoodi protsentuaalsel skaalal võrreldakse vahel ka erinevate riikide suremuse andmeid, näiteks Eesti ja Hollandi vahel.

fischer_3.jpg (58.57 KiB) Vaadatud 1887 korda

Siit on näha, et kevadise Covid-19 esimese laine ajal ületas Hollandi liigsuremus 20 protsendi piiri kuue järjestikuse nädala jooksul, millest kahel nädalal ületati ka 70 protsenti, kuid Eestis samal ajal märkimisväärset liigsuremust polnud (protsendid jäid küll üle nulli, kuid neid võib seletada ka märkimisväärselt madala suremusega aasta alguses, st osad surmad nihkusid veidi edasi). Mis puutub sügisperioodi, siis Hollandis torkab silma kaks lainet, kus ületati 20 protsendi ja korraks ka 30 protsendi piir, kuid alates novembri teisest poolest pole Eesti ja Hollandi vahe selle näitaja osas enam märkimisväärne. Vaadates viirusest pigem vähe mõjutatud suve ja varasügise perioodi, näeme ka seda et Eesti joon on mõnevõrra «sakilisem» – nimelt on Eestis jämeda keskmisena 300 surma nädalas, Hollandis aga 10 korda rohkem ehk 3000. Seega tavapärane varieeruvus protsentuaalsel skaalal on Eestis suurem kui Hollandis.

Seda viimast fakti on arvesse võtnud ka teine rahvusvahelisi võrdlusi pakkuv lehekülg, EuroMOMO, kus reaalse surmade arvu või ka protsentuaalse liigsuremuse asemel on kujutatud nn Z-skoor. Z-skoori saamiseks leitakse surmade arvu erinevus keskmisega ja see jagatakse läbi veel konkreetse riigi nädalase suremuse standardhälbega. Siin tehakse nn Poissoni jaotuse eeldus, mille kohaselt on standardhälbeks ruutjuur keskmisest surmade arvust.

fischer_4.jpg (47 KiB) Vaadatud 1887 korda

Sarnaseid Z-skoore kasutatakse statistikas palju ja kokkuleppelise reeglina loetakse Z-skoore, mis ületavad absoluutväärtuselt 2, «statistiliselt oluliseks» ja väärtuse 4 ületamist võiks lugeda juba äärmuslikuks. Ühe riigi suremuse monitoorimiseks võib see olla sobiv, sest me näeme siis, millal ületatakse selles riigis tavapärane varieeruvuse piir. Samas ei tee Z-skoor vahet sellel, kas piir ületatakse mõnel üksikul nädalal või ollakse piiri lähedal pikemal perioodil järjest. Z-skoor ei sobi ka riikide võrdluseks.

fischer_5.jpg (29.33 KiB) Vaadatud 1887 korda

Siin tundub, et ka viimase aastavahetuse paiku oli Hollandi suremus märkimisväärselt suurem – kuigi protsentuaalsel skaalal me nii suurt vahet ei näinud. Miks see nii on? Seda saame teada, kui uurime, mitu surma peaks olema tavalisest rohkem, et saada Z-skooriks 2 (värvitud riba piir) või 4 (punane katkendlik joon) kummaski riigis.

Protsentuaalselt väiksem liigsuremus Hollandis näeb seega joonisel välja võimsam kui protsentuaalselt suurem suremus Eestis. Punase joone ületamine tähendab Hollandis tavapärase suremuse ületamist vaid vähem kui kümnendiku võrra, Eestis aga peaaegu veerandi võrra (kuigi mõlemal juhul on tegemist tavapärase varieeruvusega võrreldes äärmusliku vahega). Z-skoori 20 saavutamiseks oleks aga Eestis vaja, et surmade arv enam kui kahekordistuks võrreldes tavapärasega (mis ei ole Covid-19 puhul reaalne), Hollandis piisab aga sellest, et surmade arv kasvaks kolmandiku võrra.

Seega ei tähenda fakt, et EuroMOMO graafikul Eestile vastav joon ei käi nii kõrgel, kui ta seda on teinud suuremates riikides, seda, et meie liigsuremus oleks ilmtingimata väiksem olnud – need joonised ei sobi erinevate riikide võrdluseks.

Ilma originaalandmeid teisendamata saab aga kokku võtta nii üksikutel nädalatel esineva liigsuremuse ulatuse kui ka pikema perioodi jooksul esinenud liigsuremuse Eestis aastal 2020 ja 2021.

fischer_6.jpg (52.24 KiB) Vaadatud 1887 korda

Võrdluseks võib siin tuua aasta 2019, kus on näha, et võnked nii üle kui alla nulli esinevad üsna võrdsel määral:

fischer_7.jpg (46.26 KiB) Vaadatud 1887 korda

Fakt, et meil on juba 18 nädalat järjest (ning ka aasta 2020 varasematel kuudel) püsinud tavapärasest kõrgem suremus, viitab aga sellele, et koroonaviirus on võtnud Eesti rahvalt märkimisväärselt rohkem eluaastaid kui see, mida me näeme tavapärase suremuse korral.

Seda kurba tõde näitavad ka konkreetsed arvud. Vaadates kokku talveperioodi suremust viimasel neljal aastal – ehk siis surmade arv detsembrist märtsi keskpaigani (kokku 14 nädalat) saame, et sel talvel on surnud Eestis kokku 5218 inimest. Seda on tervelt 841 võrra rohkem kui eelmisel talvel, kus suri 4377 inimest. Võrreldes 2017/18 ja 2018/19 talvedega (suri 4638 ja 4603 inimest), on meil sel talvel surmasid olnud vastavalt 580 ja 615 võrra rohkem.

Seega võime praegu rääkida 600-800 enneaegselt kaotatud elust.

Seega võime praegu rääkida 600-800 enneaegselt kaotatud elust.

Kriku kirjutas:Nagu ülal öeldud, praeguseks on pikaajaliste elu muutvate tüsistuste kui selliste eitamine juba eiardlus.

The study by Chaolin Huang and colleagues in The Lancet is relevant and timely. They describe the clinical follow-up of a cohort of 1733 adult patients (48% women, 52% men; median age 57·0 years, IQR 47·0–65·0) with COVID-19 who were discharged from Jin Yin-tan Hospital (Wuhan, China). 6 months after illness onset, 76% (1265 of 1655) of the patients reported at least one symptom that persisted, with fatigue or muscle weakness being the most frequently reported symptom (63%, 1038 of 1655). More than 50% of patients presented with residual chest imaging abnormalities. Disease severity during the acute phase was independently associated with the extent of lung diffusion impairment at follow-up (odds ratio 4·60, 95% CI 1·85–11·48), with 56% (48 of 86) of patients requiring high-flow nasal cannula, non-invasive ventilation, and invasive mechanical ventilation during their hospital stay having impaired pulmonary diffusion capacity.

These findings are consistent with those from earlier small studies that reported lingering radiological and pulmonary diffusion abnormalities in a sizeable proportion of COVID-19 patients up to 3 months after hospital discharge. Evidence from previous coronavirus outbreaks suggests that some degree of lung damage could persist, as shown in patients who recovered from SARS, 38% of whom had reduced lung diffusion capacity 15 years after infection.

„Ohutunne on juba veebruari algusest alates pidevalt kasvanud. Kui kuu alguses hindasid olukorda kriitiliseks pooled elanikest, siis veebruari lõpus kolm inimest neljast ning praeguseks neli inimest viiest,” märkis pressiteates Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Olukorra kriitilisust kirjeldab ka see, et küsitluse järgi on 73 protsenti elanikest valmis tegema läheduses olevale inimesele märkuse, kui too ei täida reegleid.”

80 protsenti Eesti inimestest toetab alates 11. märtsist jõustunud rangeid piiranguid.

“Samal ajal püsib toetus veelgi karmimate meetmete rakendamiseks, kuigi veebruari lõpuga võrreldes on ootus meetmete rangemaks muutmisele veidi langenud,” sõnas Karin Reivart. „Kokku 55 protsenti vastajatest tahaksid, et riik rakendaks praegusega võrreldes veelgi tugevamaid piiranguid viiruse leviku takistamiseks. Veebruari lõpus, enne 11. märtsist kehtima hakanud rangemaid piiranguid, toetas nende karmistamist lausa 64 protsenti inimestest.”

Uuringu raames kerkis esile selge erinevus vanuserühmade lõikes: 66 protsenti üle 75-aastastest tahaks meetmeid karmistada, kuid 35-49-aastastest inimestest on samal seisukohal 44 protsenti. Sama peegeldub ka toetusest 11. märtsist rakendunud piirangutele: vanemate inimeste seas on toetus üle 90 protsendi, 35-49-aastaste seas natukene üle 70 protsendi. Seda peetakse siiski samuti kõrgeks näitajaks.

80 protsenti elanikest järgivad enda sõnul kõiki juhiseid ning 13 protsenti enamust. Eelmise kuu lõpus olid vastavad näitajad vastvalt 72 ja 18 protsendipulka. Keskmisest sagedamini järgivad suuniseid jätkuvalt naised, eestlased ja eakamad inimesed. Piirkonniti on suuniste järgimine paranenud kõigis piirkondades, v.a Kesk-Eestis. Võrreldes veebruari lõpuga on sagenenud maski kandmine (kannab 92 protsenti) ning kodus püsimine - 56 protsenti (viimati 49).

Vaktsineerida soovijate arv püsib kõrgel - viimase uuringu järgi on vaktsineerituid või valmis vaktsineerima kokku 71 protsenti Eesti elanikest, kahe nädala eest oli valmis vaktsineerima ja vaktsineerituid kokku 69 protsenti küsitletuist. Küsitluses uuriti ka seda, kui valmis on inimesed lähedastele vaktsiini soovitama. 63 protsenti elanikest oleks valmis oma lähedasele vaktsineerimist soovitama, kui viimane talt selle kohta nõu küsiks. 12 protsendi pole seda üldse nõus tegema ning 13 protsenti pole seda pigem nõus tegema.

Kriku kirjutas:Nagu ülal öeldud, praeguseks on pikaajaliste elu muutvate tüsistuste kui selliste eitamine juba eiardlus.

First, as we knew in the spring, the experiences of people with non-Covid acute respiratory distress syndrome (ARDS) suggest that lung function in a subset of these patients will not recover and some will be significantly impaired by their disease.

Although many post-ARDS patients have not needed transplants in the past, given the overwhelming number of coronavirus infections worldwide, there will be many Covid-19 patients who progress to ARDS and sustain permanent lung damage as a result of Covid-19 pneumonia. I call this group of patients “Covid ARDS survivors.” Months after leaving the hospital, these patients will shuffle or be wheeled into lung transplant clinics all over the world to be evaluated for lung transplants.

The second group of Covid patients will be even more challenging because they are even sicker. They are the ones I am now getting called about a few times a week: people who can’t be weaned from a ventilator or extracorporeal membrane oxygenation (ECMO) support and who are stuck in an ICU with no chance of lung recovery. They will die without a transplant, but are also more likely to die from the transplant or have poor outcomes from it than those who don’t require lifesaving support of this kind, because of the problems associated with being in an ICU environment for weeks or months.

Epidemian hyvä hoito pelastaa talouden

On virhepäätelmä ajatella, että ilman rajoitustoimia talous voisi paremmin.

Antti Ripatti Juha Korhonen

Epidemian hyvä hoito pelastaa talouden

Koronaepidemian hoitoon on käytetty ennennäkemättömiä summia rahaa. Tämän on pelätty vähentävän muiden sairauksien ehkäisyyn ja hoitoon suunnattavia varoja. Se vaikuttaa huolestuttavan erityisesti terveystoimijoita.

Tämä näkökulma typistää koronan torjunnan taloudelliset kysymykset terveystoimien välisiksi valinnoiksi. Todellisuudessa valinta tapahtuu tehokkaiden torjuntatoimien ja torjumattomuuden tuomien valtavien kustannusten välillä.

Pitkittyneistä välittömistä vaikutuksista seuraisivat konkurssiaalto ja syvä finanssikriisi.

Virhepäätelmä johtuu siitä, että vaihtoehtoiset maailmantilat ja niihin liittyvä käyttäytyminen ymmärretään puutteellisesti.

Vaihtoehtoiskustannuksia voi yrittää hahmottaa ajatuskokeen avulla. Ajatellaan, ettei epidemiaa pyrittäisi pitämään matalalla laajan testaamisen avulla. Sen sijaan epidemian annettaisiin kulkea läpi väestön ja rajoitustoimet mitoitettaisiin vain sairaaloiden kapasiteetin mukaan.

Tartunnat lähtisivät nopeasti eksponentiaaliselle uralle. Ihmiset vähentäisivät tartuntavaaran vuoksi kohtaamisia ja niihin liittyvää kulutusta voimakkaasti. Kohtaamisia vaativat työt vähenisivät, ja tuotantoketjut häiriintyisivät.

Kevään korttimaksuaineiston perusteella voidaan arvioida, että kulutus putoaisi noin neljänneksen. Tuotannon välittömät tappiot olisivat arviolta 30 miljardia euroa vuodessa. Luvusta puuttuvat kuolleet, koronasta aiheutuvat pitkäaikaissairaat sekä hoitovelka ja siihen liittyvä kansanterveyden heikkeneminen.

Pitkittyneistä välittömistä vaikutuksista seuraisivat konkurssiaalto ja syvä finanssikriisi. Kriisi johtaisi ylisukupolvisiin, työuria haittaaviin tulemiin, kuten 1990-luvun laman jälkeen näimme. Investointien pitkäkestoiset riskilisät supistaisivat talouden kasvupotentiaalia. Terveydenhuoltoon käytettävät varat kuihtuisivat, ja kansanterveys kärsisi.

Kahden yllä esitellyn strategian kustannusero on ajatuskokeen perusteella kymmeniä, ellei satoja miljardeja euroja.

Rajoitustoimiin liittyy toki kustannuksia, mutta hyödyt ylittävät ne tartuntojen vähetessä. Tartuntojen rajoittamisella talouden notkahdus jää mahdollisimman matalaksi ja lyhyeksi.
Lue myös

Iäkkäiden rokotusväli tulee pitää ohjeiden mukaisena
Pakon pelko ja viestinnän vaikeus
Lääkäriliitto vetoaa kansalaisiin: Jokaisen on tunnettava vastuunsa

Rajoitustoimien kustannukset ylittävät hyödyt vain, jos tartuntoja on vähän eikä virus ilman niitä leviä. Tapaamisia edellyttävää kulutusta vähennettäisiin silloinkin, mutta vähemmän kuin eksponentiaalisen kasvun vaihtoehdossa.

Taloudelliset kustannukset liittyvät siten etupäässä itse epidemiaan, eivät yksin rajoitustoimiin. Talouden kannalta on siksi suotuisinta, että taudin esiintyvyys on mahdollisimman alhainen. Tämän tosiasian vaikutus korostuu kevään aikana, kun tarttuvampi virusmuunnos on löytänyt tiensä jo Suomeen.

Tehokas epidemian hallinta nojaa ripeään testaamiseen, jäljittämiseen ja eristämiseen. Näiden epäonnistuminen voi johtaa raskaisiin uusiin rajoitustoimiin. Epäonnistunutta jäljitystä voidaan korvata seulonnoilla, kuten monissa Euroopan maissa nyt tehdään.

Toimintamalli on mihin tahansa vaihtoehtoon verrattuna taloudelle edullisin ja terveyden kannalta kestävin. Rokotteiden saatavuus ja rokotekattavuus tulevat ajan myötä parantumaan, mikä turvaa lopullisen ulospääsyn kriisistä.
Kirjoittajat
Antti Ripatti
taloustieteen professori
Helsingin yliopisto
Juha Korhonen
anestesiologian ja tehohoidon erikoislääkäri
HUS

Siki kirjutas:Hetkel toimumas meeleavaldus "koroonapiirangute vastu":

https://www.ohtuleht.ee/1029172/video-m ... ae-kanalis

"Me võtame tagasi meie põhiõigused. Eestlased on ennast juba vabaks laulnud ja nüüd on aeg taas vabalt hingata!