Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Walter2]

Umbes samasugune putka oli minumeelest ka enne Loksat. Seal oli niisugune omapära, et liinibuss sõitis Loksalt veel edasi - Hara sadamani või Pärispeale kus sõjaväel juba kindlamalt jalg maas oli ja mingi eelkontroll ilmselt ka õigustatud. Need, kes Loksale tahtsid minna ja passi koju olid unustanud, tulid koos teistega bussist välja ja läksid putka tagant üle põllu jalgsi Loksale. Need, kellel dokumendid korras olid , lubati bussi tagasi ja sõitsid edasi mehhaniseeritult nagu valged inimesed.

Teel Hara külla kus asus eelnimetet kordon oli oranz tellisputka koos šlagbaumiga ka Lohja bussipeatuse juures eelmisest kontrollist läbipääsenud diversantide ja spioonide tabamiseks, seal oli pidev valve 80-ndate keskel. Korra on mulle seal ka lukku lõgistatud kui punnvõrriga sai ujumas käidud ja ei suvatsenud kinni pidada (mis on ka igati loogiline kuna punnvõrridel pidureid teatavasti polnud...)

[Kapten Trumm]

kui mälu ei peta siis oli see ka koolis ( ligi kaks inimpõlve tagasi) teemaks. asi iseenesest lihtne, tegu tootmise unifitseerimisega. projekteerimise eeltingimuseks oli et mootoriplokk peab samaks jääma aga võimsus ja vääne peab kasvama. töömahule tulid füüsilised piirid ette , seega tulid mängu teised komponendid nagu gaasijaotusfaasid jms, mootori dünaamika tagamiseks erinevatel reziimidel osutuks vajalikuks kangem bensiin. mootor mõeldud armee vedukile ja mitte supiköögi vedamiseks...! võrreldes ZIL-131-ga hoopis teine level, aga hooldus-remont (PARM kompleks) suures osas kattuvad. nii lihtne see vist ongi

Urali mootoril on liitri võrra suurem töömaht saadud silindri läbimõõdu kasvatamisega 8 mm võrra (100 mm - > 108 mm). Kolvikäik on Zili mootoriga sama (95 mm). Ka on sama surveaste (6,5).
Mulle lihtsalt tundub, et silindri kasvatamisega ja sooviga kasutada samu plokikaasi läks venelastel põlemiskambri kuju ebasoodsaks, mis tõi kaasa suuremad detonatsiooniohu, sellest ka soovitus kasutada 93 bensiini. Surveaste on mõlemal mootoril 6,5. 76-st bensiini kannatab kasutada kuskil surveastmeni 7,0 (76 peale deforseeritud nõuka sõiduautodel olid nt surveastmed vahemikus 6,7-6,9). 93 peale mõeldutel aga 8,5 kuni 8,8. Seega Ural 93 peale konstrueeritud ei olnud. Volga ja Lada mootori surveaste oli 8,5, Moskvits 412 oma 8,8.

Silindri läbimõõdu kasvatamisega kasvab pöördemoment üsna vähe, rohkem kasvab võimsus. Pöördemoment kasvab rohkem kolvikäigu suurendamisega, sest siis suureneb kepsu poolt väntvõllile kantav jõu õlg (mida pikem käik, seda kaugemal väntvõlli teljest kepsu tsenter on).

[Fucs]

Veetsin oma lapsepõlves pea kõik suved Lahemaal.

Lahemaal oli 70-datel - 80-ndatel lisaks mererannale üles küntud ja ilusasti triibuliseks aetud ka piiritsoonis asuvad metsasihid.
Kapitaalsed (nt. tellistest putka/estakaad koos tõkkepuuga Vergis) või väehmkapitaalsed (nt. Karula või Pajuveski bussipeatuses/maanteel seisis lihtsalt patrull) kontrollpunktid olid kõikidel piiritsooni viivatel teedel.
80-ndate algusest alates aga ei olnud need kõik enam alati mehitatud ja kontroll oli pisteline.
Piiritsooni luba kas löödi passi või olid ka eraldi paberid.
Kohalikel piisas piiritsooni sissekirjutusest.
Lapsed said piiritsooni vanema(te) passi sissekande alusel (hooajalised käijad ja sugulaste juures nt. suvitajad), või ka eraldi propuskiga (nt. kohalikud kes käisid koolis väljapool piiritsooni). Hiljem ka ainult õpilaspileti alusel (seal oli kirjas nii kool kui hilisematel õpilaspiletitel juba ka elukoht).

1988 kui tahtsime kamraadidega kroonukaaslasele suvel Saaremaale külla minna, siis igatahes oli vaja kõikidel enne küllakutset ja selle alusel vormistatud piiritsooni luba

[ants431]

...............................
Silindri läbimõõdu kasvatamisega kasvab pöördemoment üsna vähe, rohkem kasvab võimsus. Pöördemoment kasvab rohkem kolvikäigu suurendamisega, sest siis suureneb kepsu poolt väntvõllile kantav jõu õlg (mida pikem käik, seda kaugemal väntvõlli teljest kepsu tsenter on).

Kui silindri läbimõõtu suurendada x korda siis pöördemoment
peaks suurenema x ruudus korda. kolvi pindala ju suureneb ja
gaaside poolt tekitatud jõud on võrdeline pinna suurusega.

[Kapten Trumm]

Zil-375 (7 liitrise) mootori suurim pöördemoment on 475 Nm, Zil-131 (6 liitrise) suurim pöördemoment on 402 Nm.
Kolvikäigu suurendamisel tekib samasuur momendilisa kuskil 0.6-0,7 liitrise täiendava töömahuga.

[Kapten Trumm]

Lahemaal oli 70-datel - 80-ndatel lisaks mererannale üles küntud ja ilusasti triibuliseks aetud ka piiritsoonis asuvad metsasihid.
Kapitaalsed (nt. tellistest putka/estakaad koos tõkkepuuga Vergis) või väehmkapitaalsed (nt. Karula või Pajuveski bussipeatuses/maanteel seisis lihtsalt patrull) kontrollpunktid olid kõikidel piiritsooni viivatel teedel.
80-ndate algusest alates aga ei olnud need kõik enam alati mehitatud ja kontroll oli pisteline.

Siinkohal meenub tõestisündinud lugu vist Võrumaal nende raketibaasidega. Mis olid hirmus sajalased ja keegi ei tohtinud teada, mida seal metsas tehti.
Võtsid siis ohvitseri baabad (kes elasid baasis olevas linnakus) kamba kokku ja kõndisid kohalikku külanõukokokku õigust nõudma - tehtagu neile bussipeatus, et saaks sinna (vist Võrru?) sõita, sest metsas pole midagi tarka teha. Mõeldud tehtud - pandigi silt üles ja mis oli sildile kirjutatud - sulaselgete "saksa tähtedega" oli reedetud suur saladus - bussipeatuse nimi oli RAKETIBAASI

[Dr.Sci]

Sai just eakaaslasega nostalgitsetud:
Joogid (Pepsi, Coca, Fanta, Baikal) olid parema maitsega, shokolaad/jäätis samuti. Oli veel miski shokolaadi odavam teisend nimega Aromaatne. Kartulikrõpsud puudusid kuid neid asendas edukalt kõrsik, maisikepikesed ja siis ilmusid veel miskid huvitavad vahepealsed tooted ka.
Trennis edasijõudnutele jagati toidutalonge mitte ei küsitud trennis käimise eest raha, talongide eest sai Purjespordikeskuses oleva hotelli sööklas täitsa ok toitu pärast trenni ostetud, hiljem istusime sealsamas hotelli baaris, sõime rummikooki ja jõime Cocat klaasist mille eelnevalt täitsime ääreni jääga ning vaatasime kuidas Karavajev plokkide kaupa sealtsamast Ekstrat ostab.
Miinus oli muidugi see et purjekaga merele trenni minemiseks pidi end igakordselt piirivalve juures välja kirjutama ja teinekord kuigi oli küll ilus purjetamisilm ei lastudki välja - ilma põhjendamata, me veel irvitasime et kardavad et sõidame sverdiga mõne periskoobi puruks. (Peaks uurima muidugi kuidas pärnakatel ja saarlastel sellega lood olid, ka ei pidanud probleemiga tegelema kui võistlused toimusid)

[Kapten Trumm]

Sattusin ükspäev lugema Kalevi jahtklubi memuaare. Jõustruktuuride kohta öeldi - piirivalvurid panid siga, aga mereväelased olid pigem purjetajatega solidaarsed (oli üks markantne juhtum, kui jaht pidi Paldiskisse tormivarju minema). Ka oli kokkuvõte, et süsteem oli teine kui täna, kui andekas noor purjetamisega tegeleda tahtis, siis see raha taha pidama ei jäänud (täna jääks). Mina toidutalonge ei saanud ja mingit varustust (dressid, jalatsid) ei antud (kergejõustik), aga kopikatki ise ka maksma ei pidanud, ka laagrite bussid-sööklad-saunad maksti kinni, kui see ei käranud, siis võisid oma raha eest juurde muidugi osta.

Minul olid enamiku ajast spordijalatsiteks nn tartu tossud ja kuskilt leti alt meelitatud bulgaaria dressid (ikka paremad kui Marati omad), talvel sai joostud tavaliste lukuga Tartu talvesaabastega. Ja kuna talviseid dresse polnud, siis jope oli peal sama, millega koolis käisin. Eelmine nädal käisin 13a tütrega mingis spordikaupade outletis, no taevas appi - see toss pole selle jaoks, see on vana (ebaseksikas) mudel jne. Seisin ja mõtlesin, et kui oleks 30a tagasi neid kõige prostamaid Adidase jooksususse (sellised sinised, valgete triipude ja tallaga) taoline riiulitäis olnud, siis oleks vist mitu paari kohe võtnud, mudelisse süvenemata

[Lemet]

Sai just eakaaslasega nostalgitsetud:
Joogid (Pepsi, Coca, Fanta, Baikal) olid parema maitsega, shokolaad/jäätis samuti.

Ju olid lihtsalt noorem ja maitsemeel oli teisem.

[maksipoiss]

Jookide poolest isegi olen nõus , muuga mitte. Talonge said kõik kes suvevaheajal trennis viitsisid käia ja ülejäänute eest said treenerid "Atlantikast" kuu lõpus konjakit sebida . Pärnu sõudjate puhul vähemalt.

[Dr.Sci]

Sai just eakaaslasega nostalgitsetud:
Joogid (Pepsi, Coca, Fanta, Baikal) olid parema maitsega, shokolaad/jäätis samuti.

Ju olid lihtsalt noorem ja maitsemeel oli teisem.

Ei, tehnoloogia oli teine (loomulikult algelisem, aga tulemus tervislikum)
Näiteks võtame poest ostetud leiva. Tolleaegne tuli kiiresti ära süüa sest muidu said hoopis kuivikuid (ka söödavad). Praegu ostad leiva, unustad leivakasti, miski aja pärast hallitab aga on ikka pehme. Kui ise aga küpsetad - kuivab ära sama kiiresti kui ENSV aegne.
Muidugi polnud saada paljusid asju, alustades banaanidest. Aga oli õnn elada eramajas koos nats üle 600 m2 krundiga. Sealt sai õunu terve talve jagu (millal siinolijatest keegi viimati oma aia õuna sõi), marjapõõsastest mahla ka kevadeni (mustsõstarde noppimine oli ilge piin aga mahl super), talvekartul sai ostetud kolhoosist jne. Ja üks tähelepanek veel. Jões oli kala.

[Dr.Sci]

Jookide poolest isegi olen nõus , muuga mitte. Talonge said kõik kes suvevaheajal trennis viitsisid käia ja ülejäänute eest said treenerid "Atlantikast" kuu lõpus konjakit sebida . Pärnu sõudjate puhul vähemalt.

Kondiitritooted olid ikka tunduvalt paremad. Rummikook polnud selline kakaomassiga maitsestatud taimerasva ja võisegune plärtserdis, kohupiimatasku sees oli mõnusalt pehme täidis mitte tükkis poolkuiv ollus, jne... Ja mis puudutab grillkana kvaliteeti siis...
(sattusin täna huvi pärast Haabersti juures asuvasse Maxima XXX-i, vaatasin üle ka grilltoodete leti (nende oma toodang) teen sinna homme vist ühe testretke ja vaatan kas nende maitse erineb Eestis hetkel praktiseeritavast (välimus andis lootust))

[Roamless]

Kondiitritooted olid ikka tunduvalt paremad. Rummikook polnud selline kakaomassiga maitsestatud taimerasva ja võisegune plärtserdis, kohupiimatasku sees oli mõnusalt pehme täidis mitte tükkis poolkuiv ollus, jne... Ja mis puudutab grillkana kvaliteeti siis...
(sattusin täna huvi pärast Haabersti juures asuvasse Maxima XXX-i, vaatasin üle ka grilltoodete leti (nende oma toodang) teen sinna homme vist ühe testretke ja vaatan kas nende maitse erineb Eestis hetkel praktiseeritavast (välimus andis lootust))

Muig ja rohi oli rohelisem ning taevas sinisem, nii üheselt ei saa ikka üldistada, kui tõesti ostad oma rummikoogi ja kohupiimatasku Maxima masstoodanguna, siis saadki seda, mille eest maksad. Näiteks on tänapäeval piisavalt kohvikuid ja muid poekesi, kust võid saada ülihäid kohupiimataskuid, kooke jne. Samuti, kui uurida suuremate poekettide lette hoolikamalt (mitte Maxima), siis võid leida väga häid asju. Maxima on selline auk, et XXX-st mingit toorest liha ja liha fabrikaate tasub veel osta, kuid vahepeal mõtlesin lõunaks võtta sealseid salateid, mis konkreetselt kõik olid suht söödamatud ja loobusin neist täiesti, kui üks neist põhja ka alt ära lõi.

Minu ainus nostalgiline nõukaaegne mälestus on Leiburi tehase juures asunud nn praakleiva pood, kust ostetud ahjust tulnud soojad leivapätsid olid nii head, et koju jõudes leivast enam midagi järgi polnud. Vaielda teemal, et Buratino limonaad oli siis puhtam ja parem, on puhas nooruse nostalgia. Tsaariaeg tundus ka vanematele inimestele EW ajal kuldne.

[vanahalb]

Sai just eakaaslasega nostalgitsetud:
Joogid (Pepsi, Coca, Fanta, Baikal) olid parema maitsega, shokolaad/jäätis samuti.

Ju olid lihtsalt noorem ja maitsemeel oli teisem.

Fanta kohta saab raudpolt väita, et maitsed on erinevates riikides erinevad ja see sõltub suuresti apelsinimahla sisaldusest. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis Pepsico ostis hakatuseks litsentsi Stolitshnaja vodka läände müümiseks ja tasus Pepsiga. Fanta on Coca-Cola toodang ja Coca ise tuli Pepsist hiljem. Nõukaaegsed Pepsi, Coca ja Fanta olid lääne parimate traditsioonide kohase koostisega.
Praegult müüakse minumeelest Eestis 3 % mahlasisaldusega Fantat, Soomes on 5 % ja ükskord Saksamaal huvi pärast vaatasin - seal oli samuti 5 %. Üks taat loopis mütsi vastu maad, et tema on joonud 10 prossast - kuskil Prantsusmaa, Hispaania või Portugali sarnasel apelsinimaal.
Nõuka tasemelt tuli räme kukkumine 90-ndate alguses kui Eestis Fanta üldse apelsinimahla ei sisaldanud + rõvedad sünteetilised maasikafantad ning muu kräpp. Ma lõpetasin seeaeg Fanta joomise ära, sest selle seedimiseks oleks pidanud kummist magu olema.

Pepsi ja Coca maitse võis ka varieeruda, sest algne retsept sisaldas ju mingit kokapõõsa ekstrakti. Joogi tegemiseks toodi konsentraat piiri tagant ja kohapealses limonaaditehasest segati seda vaid veega. Ei mäleta enam, mis aastal narkosõja käigus kokapõõsa leotis retseptist välja visati kuid tänapäevased Pepsi ja Coca ei kõlba enam üldse juua. Olenemata riigist.
Baikaliga on umbes samamoodi, sest nõukaaegse retsepti järgi tehtud Baikalis oli igasuguseid imelisi maarohtusid, mida tänapäeval vist keegi enam korjata ei viitsi ja keemikutel on käed tööd täis. Sealjuures on Venemaal päris mitut sorti Baikalit müügil ja maitseomadused käivad seinast seina. Ükskord lugesin mingist pimetestist - see "Napitki iz Tsernogolovki" tehase kraam , mida Eestis müüakse oli no mitte kõige hullem aga mitte ka midagi hiilgavat.

Tarhun samamoodi, peale kodukeemia pole neis pudelites midagi ning "Valge Klaari" limonaad - pudelile on keegi meelesegaduses kirjutanud et valmistatud algse, 1976 a retsepti järgi. Krt, ei ole ju! 1976 a "Valge klaar" seisis pudelis 10 päeva ja muundus pärast seda õunaveiniks.

[Manurhin]

Mis sest Pepsist rääkida... Igaüks, kes kusagil nn. arenenud riigis käinud, saab aru, et siin müüdav on tunduvalt vesisema maitsega. Väidetavalt pidavat siinse rahva maitseeelistus olema. Või siis näiteks kalapulgad. Aussis olid Coles'i kõige odavamad home brand kalapulgad seest ilusad valged, korraliku kalafilee tekstuuriga, siin müüdavad aga on mingi hall plöga, tundub, et sodiks jahvatatud kalasoomused ja -soolikad. Selline see toidurassism on!