www.militaar.net

Xender - 5 (kui ma tohin hindeid panna)
Kaur3 - kui ma pean sulle vastama, siis ma valiks p.2 ehk peame tegutsema mingi poolkõva toetusega ja meie eelis arvukuses, tulejõus, kiiruses sõltub sellest.. Kusjuures poolkõva toetus on alati nullist suurem ja suurenev. Jada astmeid ei oska ma nimetada. Vaevalt keegi.

Xender - 5 (kui ma tohin hindeid panna)

5 saaks panna teooria eest. Praktika aga tundub mulle nulli lähedane.
Võtame ette selle 10a viljeletud maakaitsepataljaoni projekti, siis kui palju neid loetletud võimeid ka vähemalt IOC tasemel välja arendatud on?
Eriti huvitav oleks õhutõrje teema.

Xender kirjutas:Kõigepealt teeme endale selgeks mis võimeid peab "iseseisev" üksus endas sisaldama, et ta suudaks autonoomselt võidelda

1. TT ja ÕT võimekus
2. Kaugtuli
3. Meditsiin
4. Remondi võimekus
5. Logistika ja pioneeri
6. Luure ja side võimekus

Alla pataljoni suurusesse üksusse seda kõike ära ei suru.

Kui nii võtta, siis ei olegi halb lahendus, kui peale 2 brigaadi oleks veel 5 (4 kaitseringkonda + Tallinn) tugevndatud maakaitsepataljoni kõigi ülaltoodud võimekustega. Tugevndatud tähendab siis nii suuremat lahingkompaniide arvu kui ka iseseisvalt toimetamise võimet. Üksuse selgroog võib olla RA ehitatud KL baasil, SA võib lahingkompaniisi või puuduvaid keskseid võimeid juurde liita reservist.

Sellise paisutatud maakaitsepataljoni võimetesse paneks juurde veel (vastu)rünnaksuurtükid

Kapten Trumm kirjutas: Võtame ette selle 10a viljeletud maakaitsepataljaoni projekti, siis kui palju neid loetletud võimeid ka vähemalt IOC tasemel välja arendatud on?
Eriti huvitav oleks õhutõrje teema.

See on küll piinlik, et maakaitsele ja KL-le nii kasinalt tähelepanu ja vahendeid panustatakse.
Pesidendi kõne on tore küll, kuid tegusid ja tehnikat napib.

Kui on näha, et KL ei kannata maakaitse ülesande raskust üksi välja, siis tuleks mingi lahendus lisaks leida.

Panustataksegi vähe, eriti KRK-de reformi valguses, enne oli maakaitse KV vastutusala (kaitseringkonnad), kuid nüüd saab sellest KL vastutusala.
Mis oleks ka loogiline, kuid minuarust on eesmärk selges mittevastavuses ressurssidega (nii eelarve kui ka inimesed).
85% territooriumist pole lihtsalt võimalik kaitsta mõne % eelarvega, kui oleks, siis oleks tegemist NOKIA-ga.

See on küll piinlik, et maakaitsele ja KL-le nii kasinalt tähelepanu ja vahendeid panustatakse.
Pesidendi kõne on tore küll, kuid tegusid ja tehnikat napib.

Kui on näha, et KL ei kannata maakaitse ülesande raskust üksi välja, siis tuleks mingi lahendus lisaks leida.

Lahendused lihtsalt ei mahu 2% müstilise nummeri sisse..

Kui nii võtta, siis ei olegi halb lahendus, kui peale 2 brigaadi oleks veel 5 (4 kaitseringkonda + Tallinn) tugevndatud maakaitsepataljoni kõigi ülaltoodud võimekustega

KL peab nüüd KRK-baasil moodustama 4 maakaitsepataljoni...
Saab näha, kuidas sellega toime tullakse.
Varustuse ja tabelrelvastusese küsimus on siinkohal lahendatav. Tegelikult peaks see enam/vähem ka olemas olema.
Aga kõik muu(inimesed, väljaõpe) saab olema keerulisem...ja aeganõudvam..

See on küll piinlik, et maakaitsele ja KL-le nii kasinalt tähelepanu ja vahendeid panustatakse.
Kui on näha, et KL ei kannata maakaitse ülesande raskust üksi välja, siis tuleks mingi lahendus lisaks leida.

Tähelepanu puuduse üle keegi küll kurta ei tohiks.
Ja vahendid kasvavad pidevalt. Erinevalt organisatsiooni võimest neid ära kasutada.
Samas, kui maakaitse usaldamine KL-le on liiast, siis milline üldse peaks olema selle organisatsiooni sõjalise riigikaitse panus.??
Rahuaja "sotsiaalse sidususe" aspekt, seda küll.
Samuti sisekaitse ja muud taolised tegevused.
Aga sõjalises plaanis, mis siis veel, kui mitte maakaitse.?
Ja ei tasu hakata umbisikuliselt ja üldsõnaliselt seletama(täpsemalt, valetama), et "siis tuleks ka selleks vahendeid eraldada"...
Siis tuleb ka ära näidata, millised konkreetsed tegevused katmata on.

tommy kirjutas:[
Samas, kui maakaitse usaldamine KL-le on liiast, siis milline üldse peaks olema selle organisatsiooni sõjalise riigikaitse panus.??
Rahuaja "sotsiaalse sidususe" aspekt, seda küll.
Samuti sisekaitse ja muud taolised tegevused.
Aga sõjalises plaanis, mis siis veel, kui mitte maakaitse.?
Ja ei tasu hakata umbisikuliselt ja üldsõnaliselt seletama(täpsemalt, valetama), et "siis tuleks ka selleks vahendeid eraldada"...
Siis tuleb ka ära näidata, millised konkreetsed tegevused katmata on.

Minu isikliku arvamuse järgi ongi SISEKAITSE see KL kõige olulisem ülesanne. Need maakaitsepataljonid või muud moodustised võivad ka muu struktuuri alluvuses olla, vahet pole.

TTA kirjutas: Minu isikliku arvamuse järgi ongi SISEKAITSE see KL kõige olulisem ülesanne. Need maakaitsepataljonid või muud moodustised võivad ka muu struktuuri alluvuses olla, vahet pole.

Ei vaidle vastu..

Neid maakaitse-sisekaitse pataljone peaks märksa rohkem olema. Miks mitte igal maleval oma. Jah, üks kaitseliidu malev ei mehita vajalikul hulgal üksuseid ära, kuid samas kas kaitseliit peaks tegelema kõige üldotstarbelisemate jalaväekompaniide moodustamisega? Selliseid peaks üldreservist olema täna võimalik sadade kaupa kokku panna. Miinipilduja ja srt patarei käiks vist teistpidi üle võimete, kuivõrd tegemist ehk liiga spetsiifiliste ja tehniliste üksustega, kuid ka neid on tänaseks reservi juba päris mitu rohkem koolitatud, kui meie kaks brigaadi vajaksid. Ehk peaks kaitseliidu malev ennekõike keskenduma ühest küljest pataljonide moodustamiseks tarviliku siduva staabi ning staabi- ja tagalakompaniide moodustamisele ja teisest küljest siis nende võitlusgruppide ja esmase reageerimise rühmade moodustamisele. Rahu ajal saaks selline staap harjutada juhtimist nende samade "komandode" peal ning sõja ajal oleks tal juhtida täiemõõduline pataljon + vastutusala hõredamalt kaetud aladel kaitseliidu enda rühmad. Need rühmad võiks ühelt poolt ülbitseda siis Trummiliku varustuse ja kiirreageerimisega ja teisalt oleks neil vajadusel toetuseks täiemõõduline pataljon koos oma kaudtule ja muu juurdekuuluvaga.

Madis22 kirjutas:Neid maakaitse-sisekaitse pataljone peaks märksa rohkem olema. Miks mitte igal maleval oma. Jah, üks kaitseliidu malev ei mehita vajalikul hulgal üksuseid ära, kuid samas kas kaitseliit peaks tegelema kõige üldotstarbelisemate jalaväekompaniide moodustamisega?.

Kui me siiski jätkame sõjalise maakaitse organiseerimist KL baasil, kas siis ei või tulevikus tekkida küsimus organisatsiooni struktuursest otstarbekusest.??
Ehk praegu maakond-malev jaotusest.
Pigem peab siis minema PPA stiilis organisatsiooni jaotuse poole, ehk siis kaitseringkond-malev.

Tähelepanu puuduse üle keegi küll kurta ei tohiks.
Ja vahendid kasvavad pidevalt. Erinevalt organisatsiooni võimest neid ära kasutada.
Samas, kui maakaitse usaldamine KL-le on liiast, siis milline üldse peaks olema selle organisatsiooni sõjalise riigikaitse panus.??
Rahuaja "sotsiaalse sidususe" aspekt, seda küll.
Samuti sisekaitse ja muud taolised tegevused.
Aga sõjalises plaanis, mis siis veel, kui mitte maakaitse.?
Ja ei tasu hakata umbisikuliselt ja üldsõnaliselt seletama(täpsemalt, valetama), et "siis tuleks ka selleks vahendeid eraldada"...
Siis tuleb ka ära näidata, millised konkreetsed tegevused katmata on.

Täielik jurajutt
Kes on öelnud, et on liiast organisatsioonile?
Liiast on see arvestades ülesande suurust ning eraldatavaid vahendeid.
Kui me kahe maakonna peale (brigaadid) kulutame 94% eelarvest, siis mis valemiga saab 13 maakonda kaitstud 6%-ga?
Vastus ongi, et ei saagi kaitstud olla, sellises ressursiraamis saab arendada üksnes väga piiratud võimekusi. Üks alakomplektne pataljon veerandi Eesti peale on pädev jõud Afganistani tüüpi operatsioonil. Õigel ajal tuvastatud vastase rooduga tegelemine, diversantide püüdmine. Aga mitte vastase operatiivsuuna avamise takistamine. Sellistes tingimustes seob vastane põhijõud (brigaadid) ära, tuleb kuskilt kolmandast kohast ja teeb mis tahab. Kui mujal tõsisemat jõudu pole, on päris suured võimalused, et brigaadidest saavad peagi sissepiiratud brigaadid või suure kiirusega taganevad brigaadid nagu Gruusias. Gruusias justnimelt see juhtus, et vastane avas teise operatiivsuuna ja selle vastu polnud panna suurt midagi. Selle tulemusena pidid Tsinvali operatsioonis osalenud brigaaid kiiresti taganema, sest vastane hakkas suruma tiivale ja kaitsesse jäämisel olnuks reaalne kotti jäämine.

Lahendused lihtsalt ei mahu 2% müstilise nummeri sisse..

Võibolla on sul õigus Borja. Eesti territooriumi kaitsmine omade jõududega pole lihtsalt täna rahakotile vastav tegevus ja thats it.
Samas rahvasuu ütleb, et keti tugevus sõltub nõrgimast lülist.
Kui sul on 15 lüli, millest 2 tk on korralikud ja 13 tk nõrgad, siis kett annab järgi nende 13 lüli hulgast.
2 lüli jäävadki terveks ja nende tugevusest ei pruugi midagi sõltuda.
Tark vastane lööb justnimelt nõrkade lülide pihta.

soesilm:

Kaur3 - kui ma pean sulle vastama, siis ma valiks p.2 ehk peame tegutsema mingi poolkõva toetusega ja meie eelis arvukuses, tulejõus, kiiruses sõltub sellest.. Kusjuures poolkõva toetus on alati nullist suurem ja suurenev. Jada astmeid ei oska ma nimetada. Vaevalt keegi.

Poolkõva astmete üle võib ju targutada. Anda võib mittesõjalist ja sõjalist abi. Mittesõjalist võivad anda nö pehmod (tuvikesed) ja sõjalist machod (pistrikud). Ma loodan, et Sa pidasid silmas ikka sõjalist abi. Tuvikeste saapa- ja MRE abi jätaks välja. Pistrikutena meenuvad esimese hooga jänkid ja britid. Sõjalise abiga on vist nii, et nad võivad saata relvastust või relvastatud üksuseid. Kui saadavad relvastust, siis ikka peaks seda saama, mida osatakse kasutada. Alustades moona saatmisest juba olevatele relvadele kuni ma-ei-tea-milleni. Aamen Javelinidele ja Mistralitele (tulevikus Stingeritele? ! Relvastusega peakski kõige lihtsam game changer olema portatiivsed relvad. Need samad ATGM-id ja MANPAD-id. Kui see loogika ei ole vigane, siis oleks ju mõistuspärane simulatsioonikeskustest läbi lasta võimalikult palju tulevast reservi ning mitte piirduda vaid tänasest struktuurist tulenevate vajadustega. Lugedes lugusid vaba aja rohkusest ajateenistuses, ei tooks ju väidetav Javelini nädalane selgeks tegemine kaasa mingisuguseid pöördumatudi kahjustusi riigikaitsele. Vastupidi. Kaitseliitlastest Rootsi kahurite tiimid saaks vaheldust argipäeva. Nii palju siis targutamises, sest taolised asjad on ammu kolonelidel läbi mõeldud ja käiku antud

Saagu meid palju ja mingu meil hästi!

Poolkõva astmete üle võib ju targutada.

- ei või! Sa ise tõid selle variandi välja ... ja seda valides astusin ma nüüd nagu meepotti ... lahti enam ei saa ja hakka aga selgitama. No ise süüdi.
Loomulikult mõtlesin ma sõjalist abi üksuste ja vahendite näol. Humanitaar ja finantsabi on kahtlemata ka vajalik. Kuid see pole hetkel teema. Pealegi ajaks see Trummi naerma ja see mulle ei meeldi. Mossitagu edasi
Sõjalist abi üksuste näol, harjutatakse õppustel Steadfast Jazz ja Baltic Host. Ma tunnistan, et ega ma nendest eriti täpselt ei tea.
Eriti täpselt ei tea ma ka abist vahendite näol. Mida ma tean, on see, et see on võimalik. Seda me TEAME küll kõik, kuid USUVAD vähemad.
Täna on meil reserviga seis, kus me võime vabalt võtta puusepa või ametniku tänavalt ja panna ta lepingu alusel ajateenijaid Milanit, Mistrali, 120mm, tulejuhtimist, kuulipildumist ja granaadiheitmist õpetama. Ma tahan öelda, et meil on nende süsteemidega tuttavaid kodanikke märkimisväärselt palju. Kui me peaksime saama abi korras näiteks Stingereid või Milaneid või mingimillimeetriga miinipildujaid, siis nende meeskondade väljaõpetamine on päeva kuni kahe küsimus. TOW õpetamiseks Milani mehele läheb 8 tundi - ütles mulle kunagi üks TT instruktor.
Ajateenistuse vabast ajast ma rääkida ei tahaks. Aga vist jälle peab. Kui seda kuskil õppetöö arvelt on, siis on see loomulikult viga. See peab kuluma vastava ameti ja üksuse tegevuse õppimiseks. Seega pole minu arvates vaja igale mehele õpetada Javelini, isegi kui see vaid 2 päeva võtab. Ta peab oma süsteemi suures süsteemis õppima. Minu hinnangul räägitakse aga hoopis teisest vabast ajast. See on aeg päevakorras, mis ongi õppetööst vaba aeg. Nagu töölisel või üliõpilasel puhkus. See aeg peabki vaba olema. Loomulikult peavad mingid perioodid olema suure koormusega ja minu pärast kas või 14/24. Kuid kui keegi hakkab rääkima nädalavahetuste kasutamisest ja õhtu või öötundidest, siis see on märkimisväärselt loll jutt. Üsna lühikase aja jooksul muutub selline tegevus intensiivseks siblimiseks, kus tolku väga vähe on. Õppimine on õppimine ja siin ei saa mingeid anomaaliaid olla ... mõned siin foorumis arvavad teisiti.
Mis aga puutub KL liikmete nimetatud relvasüsteemide väljaõppesse, siis mina küll erilist probleemi ei näe. Mõnesse malevasse ongi Milani kasutajaid õpetatud. See on aga jälle selline riski küsimus. Milleks raisata aega mingile ettevalmistusele, kui ei ole sugugi kindel selle oskuse rakendamises tulevikus. Selle riski saab võtta keegi maleva või PS tasemel ja nende eest mina vastama ei hakka.